Tooted

Kataloog tutvustab eesti restauraatorite paarikümnesse aastasse ulatuvat ennistustööd. Näituse põhiekspositsioon koosneb restaureeritud esemetest ja selle töö üksikutest etappidest fotodokumentidena. Eksponeeritud on töid puidu, metalli, keraamika, tekstiili, paberi ja maali alalt.

Ülevaade inglise filosoofiast XVII saj algupoolel. Francis Bacon ja Thomas Hobbes.

Tule, Poiss, tule ja roni mööda mu tüve üles ja kiigu mu okstel, söö mu õunu ja mängi mu varjus ja ole õnnelik "Kord oli puu... kes armastas üht väikest poissi." Nii algab unustamatu lugu puu ja poisi sõprusest. Väike poiss jookseb iga päev puu juurde, et ta okstel kiikuda ja mööda ta tüve üles ronida. Puu on õnnelik. Kuid poiss kasvab suureks ja tahab rohkemat kui ainult õunad. Ja puu annab... See on südamlik jutt andmisest js saamisest, mis paneb lugeja mõtlema aja ja väärtuste üle, mis ajas muutuvad ja armastusest, mis jääb alles. Poeetiline tekst ja vaimukad illustratsioonid on teinud selle andeka Ameerika Ühendriikide lastekirjaniku ja -luuletaja Shel Silversteini raamatu armastatud klassikaks; seda on aastakümnete jooksul lugenud paljud väikesed raamatusõbrad üle kogu maailma. Shel Silverstein (1932--1999) on Ameerika Ühendriikide kirjanik, luuletaja, kunstnik ja laulutekstide autor, kes on eelkõige tuntud oma humoorika luule, lihtsate ja väljendusrikaste joonistuste ning allegooriliste lugude poolest. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kümme lasteraamatut ning on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas William Allen Whiteíi kirjandusauhinna. "Helde puu" on tõlgitud kahekümne nelja keelde.

Raamatuke päris tavalistest asjadest. Kodust, millel on uks, aken, lagi, põrand ja seinad. Selle kodu sees on aga põrandavaip ja tolmuimeja, külmkapp ja veel palju muud. Milline funktsioon ühel või teisel asjal on, sellest kõigest juttu tulebki. Kirjutatud humoorikalt ja last köitvalt. Ei puudu ka lugejat arendav ja õpetav moment.

Raamat sisaldab jutustusi: Kolm venda ja porgandipeenar Kati karistab kassi Helle läheb laia maailma Kui vanaema tukastab Mikk ja Märt Mügaramäel olid suusavõistlused Salgajuht Korbid

Lühilugude kogumikust leiab nostalgilisi mõtisklusi, aga ka külaelusündmuste jahmatavaid pöördeid, meie rikkalikust ajaloopärandist tingitud juhtumisi ning värvikaid tegelasi. Nende kaante vahelt leiab ka tänaseks päevaks vaat et rahvalauluks saanud laulu "Kuni su küla veel elabˮ sünniloo ning originaalnoodi, aga ka kooriseade näite. Leiab mõne laulu veel. "Kuni su küla veel elab, elad sina ka ...ˮ Nii laulsid ansambli "Rajacas" noored poisid, nende hulgas tunnustatud doktor Mihkel Zilmer, 45 aastat tagasi, aga murelik küsimus, mis meist saab, on jätkuvalt ajakohane. Jaak Sarapuu on pärast Valga 1. keskkooli lõpetamist õppinud lühiajaliselt Tartu ülikoolis õigusteadust ning Tallinna konservatooriumis näitekunsti. Seejärel astus ta uuesti Tartu ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena. Ta on töötanud aastaid õpetajana ning kirjastajana. Aastate jooksul on ta kirjutanud lühijutte külaelust, ajaloolisi jutustusi Eestimaa muinasajast ning ajaloolise romaani Lembitust. Tema loomingut on tõlgitud vene, bulgaaria ja läti keelde. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Jaak on Mihkli onupoeg. Mihkel Zilmer on arstiteadlane, meditsiinidoktor, meditsiinilise biokeemia professor. Juhendanud 25 doktoritööd (mitmed tema õpilased on nüüdseks professorid). Paljude patentide ja inimorganismi biokeemia ja tervisliku söömise õpikute/raamatute autor ("Meditsiiniline biokeemia", "Vitamiinid", "Mineraalained", "Normaalne söömine", "Normaalne joomine" jm). Kaks korda autasustatud Eesti Vabariigi kõrgeima autasuga arstiteaduses. Eesti uute toitumis- ja liikumissoovituste (2016) üks autoritest. "Rajacase" koosseisus alates aastast 1966. Kirjutanud palju laule: "Eestimaa (Tuhanded külad)", "Armsas Tartus Vana Ülikoolˮ, "Ikka lühemaks jääb meie luule", "Pühi oma palgelt viimne pisar" jt. Selles raamatus ilmub tema esimene ilukirjanduslik lugu. Mihkel on Jaagu tädipoeg.

Arhipelaag Kuutse Talvepäeva poeem Leinapoeem AUTOBIOGRAAFIA Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järel. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige.

Loova mõtte suunaja ning mõtlemise tõhustajana on viimastel aastakümnetel kogu maailmas levinud ja rohkesti kiitust pälvinud loov probleemilahendus TRIZ. Ehkki suhteliselt keerukas omandada, on see meetod tõhus. TRIZi kohta on ilmunud sadu raamatuid paljudes keeltes ning korraldatakse maailma- ja piirkondlikke konverentse. Viimastel ajal on eriti edukad rakendajad USA ja Lääne Euroopa kõrval Korea, Jaapani ja Austraalia ettevõtted. On tekkinud meetodi variandid TIPS, USIT jt. Selle teooria rajas insener Genrich Altshuller poolt möödund sajandi teisel poolel, et asendada intuitiivne ja juhuslik katse-eksituse meetodil põhinev loomeviis süstemaatilise mõtlemisstrateegiaga, mis lubab igal hea ettevalmistusega spetsialistil saada olulisi tulemusi loometöös ja loometööd oluliselt kiirendada. Aluseks on süsteemide arenguseaduste tunnetamine, loomepsühholoogia ja ülemaailmne leiutamiskogemus. Esialgsest kitsamast eesmärgist – inseneriloomingu toetamisest – on jõutud selle loova mõtteviisi rakendamiseni pedagoogikas, teaduses, loomepsühholoogia uurimises eneses. Igaüks, kes on vaevunud pingutama, et selles teoorias koduneda, leiab, et ta on hakanud maailma vaatama hoopis uue pilguga. Käesolev raamat on väiksemahuline, kuid annab aabitsatõed selle mõtlemisteooria aluste ja põhiliste tööriistade kohta. Toodud on selged näited ja ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks. Raamat sobib suurepäraselt esimeseks abimaterjaliks iseseisval õppimisel või kursustel kasutamiseks, kuna on kirjutatud maailmas tuntud TRIZi arendajate poolt, kes on koolitanud spetsialiste Venemaal, Koreas, Prantsusmaal ja Mehhikos.

Eesti esimene algupärane näidend, kolmevaatuseline naljamäng "Säärane mulk" ilmus esmakordselt 1872. a. Komöödia kajastab tõetruult XIX sajandi kolmanda veerandi eesti külaelu aktuaalseid probleeme ja esitab omaaegseid iseloomulikke talupojatüüpe. Käesoleva väljaande, mis ilmub "Kooli kirjavara" sarjas, aluseks on näidendi 8. trükk (ilmunud 1958. a.).

Eesti esimene algupärane näidend, kolmevaatuseline naljamäng "Säärane mulk" ilmus esmakordselt 1872. a. Komöödia kajastab tõetruult XIX sajandi kolmanda veerandi eesti külaelu aktuaalseid probleeme ja esitab omaaegseid iseloomulikke talupojatüüpe. Käesoleva väljaande, mis ilmub "Kooli kirjavara" sarjas, aluseks on näidendi 8. trükk (ilmunud 1958. a.).

Elas kord rahvas. Ja veel üks rahvas. Ja kolmaski. Kokku oli neid vähemalt sada. Nad kõik olid täiesti erinevad, aga üks joon oli neil ühine: nad jutustasid muinasjutte. Armastusest, surmast. Sadadest ja tuhandetest tähenduslikest ja tähenduseta pisiasjadest, mis jäävad armastuse ja surma vahele: mõttetutest surmadest, ootamisest, kaugusse kaduvatest rongidest, kirest, kurbadest mänguväljakutest, rahast... No kuulge, pidage! Mis jutt see on? Lõpetage kohe ära! Andke andeks, aga kui see siin on muinasjuturaamat, siis olen mina Inglise kuningas.

Tinarolo – see kõlab väga salapäraselt, kuid pole ometi midagi muud kui hüüdnimi, mille üks sõbratar kunstnik Käthe Kollwitzile andis. Rohkem kui 60 aasta eest pidi Tintarolo ühe plakati kavandama, millega taheti üles kutsuda Berliinis laste mänguväljakuid rajama. Trude, tüdruk hoovimajas elavast töölisperest, aitas teda selles töös: koos oma õekese Anniga oli ta Kollwitzile modelliks.

Enn Vetemaa "Tuul Olümposelt tuhka tõi..." kujutab endast kahevaatuselist ohudraamat. Meie sajandil, tänu teaduse edusammudele, on spordist saamas keemikute võidujooks. Tervise andmise asemel võib sport selle hävitada. Peale sporditeemade vaatleb autor draamas vastutuse, spordieetika ja -filosoofia küsimusi.

See raamat võiks olla kohustuslik kirjandus kõikidele emadele ja isadele. Sellel, kes pole raamatut lugenud, ei ole lootustki ennast või teisi mõista. Hästi läbi tunnetatud. Väga hea ja armas idee. Katrin Küünarpuu kliiniline psühholoog ja perekonnapsühhoterapeut

Tore lugemine, humoorikas ja kohati nii liigutav, et mul võttis nii mõnigi kord silma märjaks. Udupasuna hellitavat nimetust olen ka enda pojakese puhul kasutanud, vahel tundub, et kuulmekiled või aknad lausa purunevad. Anna Nõmmik kliiniline psühholoog, peaasi.ee koolitaja

Selles raamatus on pereterapeut Meelike Saarna andnud beebile hääle – see beebi oskab rääkida. Vähe sellest – see beebi on tark. Ta teab asju, millel on teadusfaktide väärtus, ta oskab kirjeldada käitumise kaugemaid mõjusid, millest psühholoogid räägivad nõustamisele tulnud vanematele või loengutel, mida tahavad kuulata isad-emad, kes soovivad oma last alates kõige esimesest päevast ümbritseda just sellega, mida beebi kõige enam vajab. Lapse esmavajadusi silmas pidades teeme talle kõige tähtsama kingituse elus: anname talle kaasa piisavalt häid viise tulevaseks toimetulekuks, ükskõik millise lehe elu ette ka ei keeraks.

Meelike Saarna on perekonnapsühhoterapeut ja paljude raamatute autor. Ta töötab perede ja paaridega ning koolitab põhiliselt vanemluse, suhtlemisoskuste, perekonnadünaamika ja eneseregulatsiooni teemadel.

Raamatus on kaks juttu: 1. Vägev vähk ja täitmatu naine - Friedrich Reinhold Kreutzwald 2. Nõiutud krevett - José Martí Vaene talumees päästab võrgust vägeva vähi, kes tänutäheks kõik mehe soovid täita lubab. Paraku on elus ikka nii, et süües kasvab isu - nii on ka talumehe naisel aina uhkemad soovid, mida alandlik mees vähilt palumas käib. Kas vägev vähk ka kõik soovid täide viib, saab teada juba raamatust.

Enamus eestlasi on linlased. 100 aastat tagasi elas aga suurem osa meist maal ja oli seotud põllumajandusega; veelgi varem, umbes 1000 aasta eest, olime veel tõeline metsarahvas. See peegeldub meie rahva mälus, kirjutavas ja näitavas ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses – põllumajandusest räägitakse sageli ja seda mõistetakse, metsandusest kuuleb midagi haruharva. Metsandus kipub juba ununema. "Väike metsanduskursus" püüabki suunata üldsuse huvi ja teadmised sinna, kus nad nüüdses arenenud majandusega Eestis peaksid olema.