.png)
Tooted
Tule, Poiss, tule ja roni mööda mu tüve üles ja kiigu mu okstel, söö mu õunu ja mängi mu varjus ja ole õnnelik "Kord oli puu... kes armastas üht väikest poissi." Nii algab unustamatu lugu puu ja poisi sõprusest. Väike poiss jookseb iga päev puu juurde, et ta okstel kiikuda ja mööda ta tüve üles ronida. Puu on õnnelik. Kuid poiss kasvab suureks ja tahab rohkemat kui ainult õunad. Ja puu annab... See on südamlik jutt andmisest js saamisest, mis paneb lugeja mõtlema aja ja väärtuste üle, mis ajas muutuvad ja armastusest, mis jääb alles. Poeetiline tekst ja vaimukad illustratsioonid on teinud selle andeka Ameerika Ühendriikide lastekirjaniku ja -luuletaja Shel Silversteini raamatu armastatud klassikaks; seda on aastakümnete jooksul lugenud paljud väikesed raamatusõbrad üle kogu maailma. Shel Silverstein (1932--1999) on Ameerika Ühendriikide kirjanik, luuletaja, kunstnik ja laulutekstide autor, kes on eelkõige tuntud oma humoorika luule, lihtsate ja väljendusrikaste joonistuste ning allegooriliste lugude poolest. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kümme lasteraamatut ning on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas William Allen Whiteíi kirjandusauhinna. "Helde puu" on tõlgitud kahekümne nelja keelde.
Island on võlusaar! Seal on liustikud ja tulemäed, vett purskavad geisrid ja kuumaveeallikad, trolli- ja haldja- ja võlurilood. Ka jõule tähistatakse Islandil omamoodi. See siin on lugu trolliemand Grýlast ja tema kolmeteistkümnest pojast, kes jõulude eel inimesi kimbutamas ja tempe tegemas käivad. Nende seas on Lusikanoolija ja Potikraapija, Vorstipätsaja ja Ukseprõmmija ja terve rida teisi paharette. Kas nad tulevad ja toovad sussi sisse midagi head või on karta tohletanud kartulit? Ja mis tegelane see jõulukass veel on?
Jõulumehikesed ja trolliemand Grýla on Islandi rahvaluules tuntud tegelased juba 17. sajandist peale. Islandi eri piirkondades on jõulumehikeste arv ja nende nimed erinevad, nii et kokku on neid loetud üle seitsmekümne. Need kolmteist jõulumehikest said paika Jóhannes úr Kötlumi 1932. aastal ilmunud luuletuses “Jólasveinarnir”.
"Kalevipoeg" on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.
Laulan hobuste hingest, nende elust ja tööst,
kodu-põllutöö pingest, koplis veedetud ööst.
Sulas päikeses lumi, puhus lõunapoolt tuul,
algas hobuste suvi juba kevadekuul.
Toitis rõõme ta kehas koplis haljendav mai,
õhtu saabuvas, ehas rõõmaslt hirnatas vaid.
Vili nurmedel võrsus, kasvas elamislust,
käisid adra ees kõrvu, hobud, valge ja must.
Nende astumisjälgi olid teerajad täis,
suureks kasvanud sälgki kopli rohupeal käis.
Helkis kastevees aasa lillerohune pind,
traavis tuultega kaasa seal ta kergelt kui lind.
Aeg nüüd lubas tal olla suurte hobuste seas,
sõprust nautima tulla elu meeldivas eas.
Nõnda saidki kaks hobust, selles põnevas loos,
käia kesköises udus teineteisega koos.
Eesti esimene algupärane näidend, kolmevaatuseline naljamäng "Säärane mulk" ilmus esmakordselt 1872. a. Komöödia kajastab tõetruult XIX sajandi kolmanda veerandi eesti külaelu aktuaalseid probleeme ja esitab omaaegseid iseloomulikke talupojatüüpe. Käesoleva väljaande, mis ilmub "Kooli kirjavara" sarjas, aluseks on näidendi 8. trükk (ilmunud 1958. a.).
Tinarolo – see kõlab väga salapäraselt, kuid pole ometi midagi muud kui hüüdnimi, mille üks sõbratar kunstnik Käthe Kollwitzile andis. Rohkem kui 60 aasta eest pidi Tintarolo ühe plakati kavandama, millega taheti üles kutsuda Berliinis laste mänguväljakuid rajama. Trude, tüdruk hoovimajas elavast töölisperest, aitas teda selles töös: koos oma õekese Anniga oli ta Kollwitzile modelliks.
See raamat võiks olla kohustuslik kirjandus kõikidele emadele ja isadele. Sellel, kes pole raamatut lugenud, ei ole lootustki ennast või teisi mõista. Hästi läbi tunnetatud. Väga hea ja armas idee. Katrin Küünarpuu kliiniline psühholoog ja perekonnapsühhoterapeut
Tore lugemine, humoorikas ja kohati nii liigutav, et mul võttis nii mõnigi kord silma märjaks. Udupasuna hellitavat nimetust olen ka enda pojakese puhul kasutanud, vahel tundub, et kuulmekiled või aknad lausa purunevad. Anna Nõmmik kliiniline psühholoog, peaasi.ee koolitaja
Selles raamatus on pereterapeut Meelike Saarna andnud beebile hääle – see beebi oskab rääkida. Vähe sellest – see beebi on tark. Ta teab asju, millel on teadusfaktide väärtus, ta oskab kirjeldada käitumise kaugemaid mõjusid, millest psühholoogid räägivad nõustamisele tulnud vanematele või loengutel, mida tahavad kuulata isad-emad, kes soovivad oma last alates kõige esimesest päevast ümbritseda just sellega, mida beebi kõige enam vajab. Lapse esmavajadusi silmas pidades teeme talle kõige tähtsama kingituse elus: anname talle kaasa piisavalt häid viise tulevaseks toimetulekuks, ükskõik millise lehe elu ette ka ei keeraks.
Meelike Saarna on perekonnapsühhoterapeut ja paljude raamatute autor. Ta töötab perede ja paaridega ning koolitab põhiliselt vanemluse, suhtlemisoskuste, perekonnadünaamika ja eneseregulatsiooni teemadel.
