Tooted

2004. aasta on Eesti lipu aasta. 120 aastat tagasi Otepääl õnnistatud sinimustvalgest üliõpilaslipust sai meie rahvuslipp ja Eesti Vabariigi riigilipp. Aga Eestimaa kohal lehvivad ka 241 omavalitsuse lipud. Selles A ja O taskuteatmikus on esitatud kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade lipud ning vapid. Lisaks leiab iga omavalitsuse kohta teavet asukoha, territooriumi suuruse, seal paiknevate asulate ja külade, elanike arvu jm. kohta.

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel. Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Kolmkümmend aastat (1964‒1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Nii palju riigivastaseid laule ja nalju ei esitatud ühegi teatri laval ega asutuse peol. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Nalja sai malevas pööraselt, aga muidugi ei olnud EÜE ainult pullitegemise koht. Siin tehti kõvasti tööd. Siin sai üsna ruttu selgeks, kes on andekas, kes on töökas, kes karjäärihimuline. Siit leiti eluaegseid sõpru ja elukaaslasi. EÜE asus keset tormilist elu, kukesammukese kaugusel EÜE-st olid ka näiteks Hiiu õllekas ja EKP Keskkomitee. Millise sammu keegi EÜE-st edasi astus ja kuhu oma jälje jättis, on omaette põnev teema

Raamat tuntud filmi-, teatri- ja telerežissöörist ning teatripedagoogist Grigori Kromanovist (1926-1984). Mälestusi andekast, inimlikust, hellast, ausast ja kompromissitust inimesest jagavad temaga aastaid koos töötanud inimesed, koolikaaslased, sõbrad. Raamat sisaldab G. Kromanovi artikleid, kirju, märkmeid. Illustreeritud fotodega. Mõeldud kõigile teatri- ja filmihuvilistele.

"Maailma viljad" on esimene eestikeelne populaarteaduslik suurteos kultuurtaimedest. Selle raamatu viies osa on esmatrükk, aga neli esimest osa on kordustrükk. Rikkalikku informatsiooni sisaldava raamatu kasutamist hõlbustab köite lõppu paigutatud taimenimede register. Vaadeldakse maailma kõigi kliimatsoonide kasulikke taimi. Neist paljud leiavad eestikeelses trükisõnas käsitlemist esmakordselt. Raamat on mõeldud väga laiale lugejaskonnale, kõigile looduse- ja leivahuvilistele, on kirja pandud Heino Kiigele omases ladusas taimetarga laadis ja illustreeritud Edgar Valteri poolt.

...nad olid elavad legendid. Nad lihtsalt tahtsid edasi elada...

Eesti luule antoloogia

Raamatu "Tõde Eestist " 2. osa käsitleb põhjalikult Eesti poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset elu, rääkides ausalt ja varjamatult Eesti pangandusest ja majanduslikust seisust, poliitilistest skandaalidest ning hämaratest tehingutest.