.png)
Tooted
Inglise kirjandusklassiku, sädeleva novellimeistri W. Somerset Maughami kogutud novellide ja jutustuste esimene köide sisaldab kokku 30 lühijuttu, mis on tulvil ootamatuid süžeekäike, peent huumorit ning inimloomuse sügavaimat mõistmist. Maailma novelliklassika kullafondi kuuluvad jutud, millest valdav enamus ilmub eesti keeles esmakordselt, viivad lugeja Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Hispaaniast Vaikse ookeani saarte lummavatele liivarandadele. Ühtlasi paljastavad need ka Maughami terast silma ja tihti sardoonilist huumorit inimlike nõrkuste vaatlemisel ja inimsuhete kibeda reaalsuse eksponeerimisel.
„Mitte kunagi enam“ sai kuninganna Elizabeth II mantraks pärast printsess Diana traagilist surma. Täpsemalt tähendab see, et kunagi enam ei tohi tekkida „teist Dianat“ – et ühe kuningliku perekonna liikme ülemaailmne populaarsus ületaks ja varjutaks Briti monarhia oma. Jätkates sealt, kus Tina Browni meisterlik „Diana ajaraamat“ pooleli jäi, paljastab „Kuningakoja salajased paberid“, kuidas kuninglik perekond end taas leidis pärast neid dramaatilisi aastaid, kui Diana kuulsus komeedina Windsorite suguvõsa lõhestas. Brown viib lugejad suurepärasele teekonnale läbi skandaalide, armulugude, võimuvõitluste ja reetmiste, mis on viimase kahekümne viie aasta jooksul monarhiat rünnanud. Me näeme kuninganna stoilist kindlameelsust pärast seda, kui lahkusid printsess Margaret, kuninganna-ema ja prints Philip, kes oli tema partner seitsekümmend aastat, ning kuninganna triumfi juubeliaastal, hoolimata perekondlikest muredest. Autor vaatleb prints Charlesi otsusekindlust teha Camilla Parker Bowlesist oma abikaasa, pingeid „erinevate teedega“ Williami ja Harry vahel, Kate Middletoni tõusu ja prints Andrew’ langust ning Harry ja Meghani vapustavat otsust loobuda kuninglikest rollidest. Hoolimata kuningakoja jõupingutustest näib, et „mitte kunagi enam“ on kiiresti saabumas. Tina Brown on Briti monarhiat jälginud ja sellest kirjutanud kolm aastakümmet. Tänu autori juurdepääsule kuningliku siseringi allikatele on tema laiahaardelised kirjeldused tulvil võimsaid paljastusi, hiljuti ilmsiks tulnud üksikasju ning sügavaid teadmisi. „Kuningakoja salajased paberid“ on stiilne, teravmeelne ja erudeeritud raamat ning muudab kindlasti seda, kuidas maailm Briti kuninglikku perekonda tajub ja mõistab. *** „Hiilgav. Tina Brown valdab siseinfot ja kirjutab väga hästi.“ – Leedi Anne Glenconner * Miks Harry ja Meghan kuninglikust perekonnast lahkusid? * Kuidas Charlesi ja Camilla aastakümnetepikkune suhe arenes? * Kuidas tavalisest tüdrukust Kate’ist sai kuningliku perekonna tugisammas? * Mis ootab Briti monarhiat uue kuninga ajastul? „Kuningakoja salajased paberid“ annab vastused kõigile küsimustele ja muudab sinu arusaama Briti kuninglikust perekonnast. „Kuninglike biograafide kuninganna.“ – Sunday Times
Käesolev bibliograafia hõlmab ajakirjas "Looming" avaldatut ajavahemikul 1985-1997. Koostanud Vaime Kabur, Vallo Kelder ja Kadri Mäger
20. sajandi inglise kirjanduse suurkuju David Herbert Lawrence'i üks peateoseid, mis pani aluse tema maailmakuulsusele, on seni eesti lugejale tundmata. See on romaan «Vikerkaar», mille esmatrükk ilmus 1915 ja mis kohe Scotland Yardi poolt konfiskeeriti kui moraalivastane trükis. Seksuaalpsühholoogiline käsitlus selles oli tolleaegsete moraalinormide jaoks liialt avameelne ja tabudevaba. «Vikerkaare» sündmustik algab 19. sajandi esimesel poolel, kui Nottinghamshire'i põlistalu perepoeg Tom Brangwen kosib endale aadlisoost poolatari Lydia Lensky, kel eelmisest abielust on tütreke Anna. Romaan keskendubki algul Tomi suhetele oma aadlisoost naisega ja kasutütrega, hiljem tõuseb teose keskmesse Anna abielu Tomi sugulase Will Brangweniga. Lõpupeatükkides muutub peategelaseks juba Anna kõige vanem tütar Ursula jõuline, suurte ihadega moodne naine, kelle seksuaalset nõudlikkust keskpärane mees rahuldada ei suuda.