Tooted

Käesolev teos koosneb kahest osast, teoreetilisest ja ajaloolisest – kahest iseseisvast raamatust, mis teineteist vastastikku täiendavad. Teoreetilise osa tuumiku moodustab käsitlus pealkirjaga “Esteetika kui väljendusteaduse ja üldlingvistika põhiteesid”, ette kantud Napoli Pontanianuse Akadeemia istungitel 18. veebruaril, 18. märtsil ja 6. mail 1900. aastal, hiljem avaldatud akadeemia toimetiste XXX köites. Ettekannet ümber töötades on autor selle põhiseisukohti muutnud õige vähe, kuigi materjali tublisti täiendanud ja arendanud, küll aga on lihtsuse ja selguse huvides muudetud teemade järjestust. – Mis puutub esteetika ajaloo käsitlusse, siis on ainult selle esimesed viis peatükki varem trükivalgust näinud: Napoli ajakirjas Flegrea (aprillis 1901) pealkirjas all “Giambattista Vico – esteetikateaduse esmaavastaja”; ka neid on autor laiendanud ja teose teiste osadega kooskõlastanud.

Iiri-inglise kirjanik ja filosoof Dame Iris Murdoch on oma raamatutes lahanud hea ja kurja, seksuaalsuse, moraali ja alateadvuse küsimusi. Ta on kirjutanud toonilt väga erinevaid teoseid, koomilisest sügavalt traagiliseni, kuid neid kõiki ühendab tegelaste siseelu, nende hinge keerdkäikude ja valikute nüansirohke kirjeldamine. aastal Bookeri preemia saanud romaani „Meri, meri” peetakse üheks paremaks tema teoste seas. Romaani peategelane Charles Arrowby, tuntud teatrilavastaja, on tulnud elama üksikusse majja mere kaldal. Aga tema nii igatsetud üksildane ja lihtne elu ei kujune oodatult rahulikuks. Majas paistab kummitavat, naised, kelle eest ta lootis pääseda, ei jäta teda rahule, samuti Londoni sõbrad, aga kui ta avastab, et lähedases külas elab tema noorpõlvearmastus, pühendab ta kogu oma energia sellele, et teda „päästa”. Nii algab meistrisulega kirja pandud romaan, milles elab omaenda iseseisvat elu meri, igavese ja muutliku elu sümbol.

Raamatu kaanelt Eluterve naisterahvas on paljuski hunditaoline: ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma. Eemaldumine ürgloodusest on põhjustanud nihke tänapäeva naise isiksuses

New York Timesi menuk nr 1. Ray Dalio on üks maailma edukamaid investoreid ja ettevõtjaid ning selles raamatus jagab ta oma põhimõtteid, mille ta on 40 aasta jooksul välja kujundanud, paika timminud ja läbi proovinud. Neile põhimõtetele tuginedes on ta saavutanud nii elus kui ka töös suurepäraseid tulemusi ning keegi ei keela neid ka teistel oma eesmärkide saavutamiseks rakendada. 1975. aastal asutas Ray Dalio investeerimisfirma Bridgewater Associates, mis esialgu tegutses tema New Yorgi kahetoalises korteris. 40 aastat hiljem on Bridgewater teeninud oma klientidele rohkem raha kui mis tahes muu riskifond kogu ajaloos ning kasvanud ajakirja Fortune andmetel üheks USA viiest kõige tähtsamast eraettevõttest. Ajakiri Time on nimetanud Dalio maailma 100 kõige mõjukama inimese hulka. Oma teel on Dalio avastanud käputäie ainulaadseid põhimõtteid, mis on teinud Bridgewateri kultuuri nii erakordselt tõhusaks. Ta ise nimetab seda ideede meritokraatiaks, mille eesmärk on saavutada äärmise läbipaistvuse kaudu mõtestatud töö ja suhted. Ray Dalio usub, et just need põhimõtted ja ei miski muu on tema edu põhjus. Oma raamatus jagab Dalio seda, mida ta on oma tähelepanuväärse karjääri kestel õppinud. Ta väidab, et nii elu, juhtimist, majandust kui ka investeerimist saab süstematiseerida kindlateks reegliteks ja käsitleda nagu masinaid. Raamatus leidub sadu praktilisi õppetunde, mis on koondatud radikaalse tõe ja radikaalse läbipaistvuse nurgakivide ümber. Dalio toob välja nii inimeste kui ka organisatsioonide jaoks kõige tõhusamad viisid, kuidas võtta vastu otsuseid, ületada katsumusi ja ehitada üles tugevaid meeskondi. Ta kirjeldab ka uuenduslikke vahendeid, mida tema ettevõttes kasutatakse, et ideede meritokraatiat ellu rakendada. Ray Daliot on nimetatud investeerimise Steve Jobsiks ja finantsmaailma filosoofiakuningaks ning see raamat pakub haruldase võimaluse saada temalt läbiproovitud nõu.

Õpik on mõeldud eeskätt bioloogiaosakonna üliõpilastele, aga ka abivahendina geograafiaosakonna üliõpilastele. Õpik annab üldised elementaarsed teadmised zooloogiast, mis on vajalikud igale bioloogile ja mis on aluseks zooloogidel eridistsipliinide (loomafüsioloogia, loomaökoloogia, loomageograafia, võrdleva anatoomia jne.) omandamisel. Õpik ei taha olla kuivaks konspektiks, mis tuleks "ära õppida", vaid töövahendiks, et asjaomaseid fakte ja seaduspärasusi mõista ja teadlikult omandada.