Tooted

Õigusteaduse dr., teoloogia kand. Tapio Nousiainen kirjutab inimese ainukordsest elust. Sünnime inimeseks ainult korra, oleme kord noored ja vaid kord tööeas. Iga hetk on hinnaline, iga inimene on väärtuslik. Autor on mõtisklenud põhjalikult inimelu mõistatuslikkusest ja vastuolulisusest. Ta kirjutab kaasrändurina ja julgeb küsida: mis sellele järgneb? Kuidas meil tuleb kasutada oma elu? Tapio Nousiainen vastab isiklikult. Vastused põhinevad isiklikult kogetule, kuuldule ja nähtule. Ta tunneb ka Jumala sõna selge sihi: elu jätkub teispool piiri, aga elu suund valitakse juba siinses elus. Küsimus on sinu elust - sellest ainsast.

"Mis on Jumala töö?" küsib autor. Ja vastab: "Jumala töö on see, mida teeb Jumal Ise. Jumala tööd ei saa teha keegi muu kui Jumal Ise. Mida varem seda mõistame, seda parem meile. Sest inimese tegevus, kavatsused ja meetodid… ei saa vähemalgi määral osaleda Jumala töös." Meie osa on olla Jumala kaastöölised. Jumala töö ei saa toimuda, kui Tema kaastöölised ei ole Tema otsese õnnistuse all. "Meie suurim ülesanne on elada selliselt, et Jumal ei peaks võtma meilt ära oma õnnistust. Ühest küljest tuleb meil õppida usaldama Jumala õnnistust, aga teisest küljest tuleb hoolikalt jälgida kõike, mis tahab õnnistust takistada. Issand ei taha keelata meile midagi head, kui me vaid täidame Tema tingimused."

"Linnupetjas" põimuvad lapsepõlvemälestused ja rahvapärimus, kosmiline ja ajakajaline. Täpses ja kujundirikkas keeles visandatakse ühtaegu teravaid ja tundlikke pilte vaikse ja valju, hääbuva ja vohava, lootusrikka ja lootusetu piirimailt. See on lüüriline ja looduslähedane luule, täis nii keelemõnu kui ka peaaegu aistitavaid lõhnu, maitseid ja värve. Janika Läänemets on avaldanud luulet ja kirjanduskriitikat ERR-i kultuuriportaalis, Loomingus, Müürilehes, Sirbis, Vikerkaares ja Värskes Rõhus. Tema esikkogu "Vihma ja kurbuse maja" ilmus 2022. aastal Värske Raamatu sarjas ja oli nomineeritud Betti Alveri debüüdipreemiale.

Romaan, mis räägib inimeseks või nugiliseks saamisest! Ja valikutest, mis meie kõikide ees seisavad! Aga ka suurest armastusest.

Pildirikas lasteraamat kahe sõbra, kõrvahark Riksi ja lepatriinu Säde avastusretkest aias ja põllul ning taimedest ja putukatest, keda nad seal kohtavad. Putukate seiklused vahelduvad lehekülgedega, kus tutvustatakse aiatööriistu, maheaiandust, ravijõuga taimi jm. Sekka ka asjalikke aiatarkusi, näpunäited herbaariumi tegemiseks ning juhatused, kuidas linnalapski saaks idutada herneid, kasvatada aknalaual lilli, sibulaid või isegi rõdul kartulit.

8. Eesti Laskurkorpuse ohvitseri Valter Paluvere sõjaaegsed värvilised joonistused. Tartus Treffneri gümnaasiumi lõpetanud ning viie aasta vältel kunstnik Eduard Ole käe all joonistamist ja maalimist õppinud Valter Paluvere oli 23 aastat vana, kui algas Suur Isamaasõda. Leitnandist sõjaväetopograafina alustas ta 22. Eesti Territoriaalkorpuse 614. suurtükipolgu koosseisus sõjateekonda, mis kestis 1418 ööd ja päeva. Juhan Peegel talletas oma sõjamälestused kirjasõnas, aga Valter Paluvere tegi seda rindejoonistustes. Nelja aasta jooksul kasvas sellest välja omapärane sõjaajaloo album, mis peegeldab naljatlevalt ja täiesti realistlikult sõja argipäeva. Peale "Suure Sõja loo" joonistamise tegi Valter Paluvere pidevalt ka rindejooniseid, mis äratasid sõjameeste seas suurt huvi. Artur Rätsep endine suurtükiväelane Eesti NSV teeneline ajakirjanik.

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Raamatust leiab meisterdamist ja huvitavaid retsepte kogu perele.

Vaskratsanik. Медный всадник Peterburi jutustus. Петербургская повесть