Tooted

VALLAVANEM Minu priinimi oli Kivi. Mu maja oli kivist. Ja süda oli kivist. Miks siis rist on puust?

Poeem Järvesuu küla tublidest brigaadipoistest ning nende astumisest komsomoli.

"Linnupetjas" põimuvad lapsepõlvemälestused ja rahvapärimus, kosmiline ja ajakajaline. Täpses ja kujundirikkas keeles visandatakse ühtaegu teravaid ja tundlikke pilte vaikse ja valju, hääbuva ja vohava, lootusrikka ja lootusetu piirimailt. See on lüüriline ja looduslähedane luule, täis nii keelemõnu kui ka peaaegu aistitavaid lõhnu, maitseid ja värve. Janika Läänemets on avaldanud luulet ja kirjanduskriitikat ERR-i kultuuriportaalis, Loomingus, Müürilehes, Sirbis, Vikerkaares ja Värskes Rõhus. Tema esikkogu "Vihma ja kurbuse maja" ilmus 2022. aastal Värske Raamatu sarjas ja oli nomineeritud Betti Alveri debüüdipreemiale.

Lootusvaatlus on lootuses elavate inimliikide tuvastamine ja selle kohta informatsiooni säilitamine. Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt. Lootuse vastand on meeleheide. Valimiste ja jõulude eel ikka pakutakse inimestele lootust, ohtrates kogustes. Vahepeal käitutakse nagu käitutakse. Inimestena. Kirja on saanud läbi paari aastakümne just sellised lootus- ja inimvaatlused, mis sobivad iga ühiskondlikult mõtleva luulesõbra lauale. Kuhugi süldi ja sushi vahele.

Ruth Binney “Maitseraamat” laiendab meie teadmisi ja mõistmist maitsetest. Autor uurib maitsete tajumist ja maitsemeelte toimimist ning annab lugejatele võimaluse maitsetest sügavamalt aru saada. Raamat vaatleb ka maitse ja mälu seoseid, maitsetööstust, degusteerimist ning veinide ja toidu omavahelisi seoseid. “Maitseraamat” on suurepärane valik kõigile, kes armastavad head toitu ja jooki ning soovivad maitsemaailma sügavamalt uurida.

Romaan, mis räägib inimeseks või nugiliseks saamisest! Ja valikutest, mis meie kõikide ees seisavad! Aga ka suurest armastusest.

8. Eesti Laskurkorpuse ohvitseri Valter Paluvere sõjaaegsed värvilised joonistused. Tartus Treffneri gümnaasiumi lõpetanud ning viie aasta vältel kunstnik Eduard Ole käe all joonistamist ja maalimist õppinud Valter Paluvere oli 23 aastat vana, kui algas Suur Isamaasõda. Leitnandist sõjaväetopograafina alustas ta 22. Eesti Territoriaalkorpuse 614. suurtükipolgu koosseisus sõjateekonda, mis kestis 1418 ööd ja päeva. Juhan Peegel talletas oma sõjamälestused kirjasõnas, aga Valter Paluvere tegi seda rindejoonistustes. Nelja aasta jooksul kasvas sellest välja omapärane sõjaajaloo album, mis peegeldab naljatlevalt ja täiesti realistlikult sõja argipäeva. Peale "Suure Sõja loo" joonistamise tegi Valter Paluvere pidevalt ka rindejooniseid, mis äratasid sõjameeste seas suurt huvi. Artur Rätsep endine suurtükiväelane Eesti NSV teeneline ajakirjanik.

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Vaskratsanik. Медный всадник Peterburi jutustus. Петербургская повесть