.png)
Tooted
Jaan Krossi teoseid on tõlgitud veerandsajasse keelde ja teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1980. aastate algusest on Kross oma eluloo ainest kajastanud mitmes novellikogus ja romaanis. Mälestusteraamat "Kallid kaasteelised" ilmus 2003. a, II köide järgnes postuumselt 2008. Nüüd uuesti välja antav I köide hõlmab aega 1960. aastate alguseni. President Lennart Meri on öelnud: "Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga."
Üks tuntumaid eesti kirjanikke Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri ja mõisasepa tütre järeltulijana. Tema isa arreteeriti 1944. a lõpul ning hukkus 1946. a Nõukogude vangilaagris. Kross kasvas Kalamaja linnaosas, õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast Eesti okupeerimist osales ta 1940. a nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmise aktsioonis. Vabastamise asemel uueks okupatsiooniks kujunenud Saksa ajal oli Kross esmalt ajalehe "Postimees" tõlk ja välisuudiste toimetaja, seejärel Tallinna Linnapanga sekretär ning Eesti Leegioni kindralinspektuuri tõlk.
Samal ajal oli ta Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline, mistõttu oli 1944. aastal vangistatud. Pärast Nõukogude uue okupatsiooni algust oli Kross ETKVLi juriskonsult ning Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistent. 1946. a arreteeriti Jaan Kross taas ning järgmisel aastal mõisteti talle viieaastane laagrikaristus, mida ta kandis põhiliselt Komimaal Intas. Pärast vabanemist 1951. a tuli tal minna asumisele Krasnojarski kraisse.
Stalini surma järel vabanes ta sealt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Kross on olnud Riigikogu liige Mõõdukate nimekirjas 1992–1993 ja Tartu ülikooli vabade kunstide professor. Eesti NSVs anti talle rahvakirjaniku tiitel, Eesti Vabariik väärtustas teda Riigivapi I klassi teenetemärgiga. Mitu korda esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007. a Tallinnas.
2025. aastal loodud uue ÜRO agentuuri eesmärk oli lihtne: tulevaste põlvkondade eest seismine ja kõigi praeguste ja tulevaste elusolendite kaitsmine. Meedias nimetas keegi selle asutuse Tulevikuministeeriumiks ning see nimi kinnistus ja levis, mistõttu uut agentuuri hakatigi nüüd nii kutsuma. Peagi pärast agentuuri loomist tabas Indiat suur kuumalaine, kus hukkusid miljonid inimesed.
Menukas Ameerika kirjanik Kim Stanley Robinson on tuntud oma tõsiteadusliku lähenemise poolest ulmekirjandusele. Robinson toob "Tulevikuministeeriumis" kokku teaduse, poliitika, majanduse ja eetika, et luua lugu, mis on nii sügavalt mõtlemapanev kui ka sügavalt inimlik. Kuna tegelased võitlevad oma tegude moraalsete keerukuste ja globaalse valitsemise keerukustega, kutsutakse lugejaid üles mõtisklema kollektiivse tegutsemise võimaluste ja lootuse jõu üle meeleheitele vastu astudes.
"Tulevikuministeerium" on ühtaegu kaasahaarav põnevusromaan ja prohvetlik manifest, mis annab tunnistust inimhinge vastupanuvõimest ja on üleskutse radikaalseid muutusi vajavale maailmale.
