Tooted

Laste poolt armastatud ja mitmeid lastekirjanduse auhindu pälvinud kirjaniku Kairi Loogi raamat "Härra Klaasi pöörane muuseum" räägib Renest, Annast ja Augustist, kes klassiga muuseumi külastades satuvad pöörastesse seiklustesse. Raamat räägib sõprusest, unistamisest ja avastustest. Kunstnik Marge Nelgi erksavärvilistes ja fantaasiaküllastes illustratsioonides seguneb fantaasia reaalsusega. Nagu raamatus direktor Klaas sõnab: "Kunst on nagu sild kahe kalda vahel: ühel pool fantaasia ja teisel päris maailm. Ja palun väga – minu muuseumis käige mõlemal pool nii palju, kui tahate."

Pascale Roze on oma lühikese Concourt'i preemia pälvinud romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik "Ma suren Okinawas". Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse..

Imants Lasmanise ümberjutustus lastele Andrejs Pumpursi Läti rahvaeeposest "Lacplesis".

Pikanäpu Peeter puges vahtrametsa vargile, salamahti saagiks luges vahert kümme kirvele. Kõrgelt pilve vahelt pilgub varga silma valvas kuu. Puie vahelt valgust vilgub: "Kes siin metsas kõnnib muu?" Sage mets küll seisab lehtes, siiski silmab kirvemees: öövaht tuleb õudses ehtes, kaelas sarv ja latern käes.

Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. "Mnjmm," küsib meister natukese aja pärast potist, "kas segamislaual oli tuult tunda?" Ja Mart luiskab igaks juhuks: "Raasuke paraku oli. Paari graani jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal." Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab...

Leelo Tungla luulekogus "Müüdita" valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid.

See raamat viib meis Eestimaa varasesse rauaaega (2000 aastat tagasi). Raua saamine kohalikust soomaagist ongi jutustuse põhiteema, millega seotud sündmustikku näeme autori varasematest raamatutest "Taevalindlased ja kirveslased" ja "Salakivi" tuttava koolipoisi Uru silmade läbi.

Kui räägitakse sõprusest, mõtleme kohe vestlustele ja jagatud hetkedele erilise inimesega, kes – tulgu, mis tuleb – saab aru ja toetab. See raamat on pühendatud sõpradele, sest nad on osa me elust, unistustest, teekonnast. Sest nad on seda mis tahes mööndusteta. Raamat annab neile teada, kui palju nad meie jaoks tähendavad.