Tooted

"Kool ei ajanudki mul eriti südant pahaks, sest tegelikult polnud mul seal otseselt koolis käimise tunnet. Mulle tundus, nagu käiksin ma mingisuguses lastehoid-loomaaias, kuhu kaks tuhat teismelist päevaajaks ära paigutati. Ma lihtsalt vegeteerisin. Mind üllatas, mismoodi mõned õpilased õpetajatega rääkisid. Ma üritasin mitte silma paista. Ma lugesin päevi." 13-aastane Grégoire pole mingi musterõpilane. Ta on juba kaks korda istuma jäänud, koolist välja visatud ja üheski naabruskonna koolis pole tema jaoks enam kohta. Selge, et tema vanemaid see just õnnelikuks ei tee. Ainult vanaisa juures leiab Grégoire mõistmist. Kahekesi tööriistakuuris askeldades arutavad nad elumurede üle. Aga vanaisagi soovitab poisil ohjad haarata ja oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Nagu näiteks tehnikakooli minna, et oma käelist osavust ära kasutada. Vanaisa meelest on Grégoire väga andekas, kui ta ainult ka ise sellesse usuks. Grégoire kirjutab koolidirektorile kirja ning saadab oma esimese leiutise, banaanikoorimismasina joonise. Kas see kool on aken tulevikku või purunevad ka siin kõik lootused?

Sõltumatute Uuringute Labor Prantsusmaal on jõudnud samale järeldusele, mida inimesed on juba ammu teadnud: abielu on nagu šokolaadikarp – iial ei või teada, milline komm sind seal ees võib oodata. Anekdoodikogumik "500 fakti abielust" koondab endas abielu kogu diapasooni, alustades kurameerimisest ja pulmadest ning lõpetades armukeste ja lahutusega. Sest abielu pole jäävsuurus, vaid pidevas muutumises arenev protsess. Raamatut võib võtta ka omalaadse õpikuna – kust siis veel oleks parem õppida, kui teiste vigadest. Kõik puhtjuhuslikud kokkulangevused teie naabrite, tuttavate, sõprade, töökaaslaste ja sugulaste abieludega raamatus on taotluslikud. Valdo Jahilo

Autori kolmas luulekogu ("Baile Átha Cliath", 2005 ja "Kaktuste puiestee", 2007) annab tunnistust tema luule teisenemisest ja seda ka vormilisest küljest. Eelmiste kogudega võrreldes on vähenenud kirjanduslike allusioonide ning impressionistlike looduseelamuste osakaal, suurenenud urbanistlike mitmetähenduslike motiivide kasutamine. Emakeele ja kirjanduse õpetajana töötades on autorile avatud temast nooremate hingemaailm, nende uued suhtlemismoodused ja sellega seotud kõrvalnähtused. Endiseks on aga jäänud autori luulekeele helgus, värsi kergus ning elegantsus.

Luulekogu kõneleb poeesia igavestel teemadel - saatusest, kodumaast, õitsemisest, hääbumisest, surmast - merilaasilikult lihtsalt ja sugestiivselt. Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad.

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Sõltumatu almanahh ühiskonna ja vaimuelu küsimustes, 1. osa

Sisukord: * Eesti II rahvaloendus (1. III 1934.). * Rahvastik. * Sündivus, surevus ja abielluvus. * Rahvaliiklemine üle piiri ja väljaränd. * Tervishoid. * Haridus. * Tööolud. * Süütegevus. * Maaomandus ja -kasutamine. * Toiduviljade kasvatus. * Kiutaimede kasvatus. * Loomasöödad. * Veisekasvatus. * Muude loomade kasvatus. * Põllumajandusesaaduste turustamine. * Talundite varanduste väärtus. * Väliskaubandus. * Tööstus. * Rahandus. * Riigimajandus. * Kaubalaevastik ja laevasõit. * Raudteed. * Maanteed, mootorsõidukid ja autobuseliinid.

Raamat on mõeldud seeneteadlastele kui ka laialdasele seenesõprade ringile.

Minu kodulinn on Tartu. Kolmkümmend aastat olen elanud Põlvamaal. Oma mõtteid ja tundeid hakkasin kirja panema ajendatuna oma elust ja sellest, mis toimub minu ümber. Selles raamatus on valik aastatel 1985–2004 kirja pandud mõtetest naise elu eri etappides. Raamat sündis tänu Inga Läänemetsale, kes on mulle nagu mu oma laps. Temaga olen oma mõtteid jaganud, tema leidis, et need väärivad jagamist ka teistega, tema leidis ka meid ühendava mõttekaaslase – noore kunstniku Maria. Nii said kokku kahe erineva põlvkonna naise sõna ja pilt. Eva Raup Maria Viidalepp: Olles erialalt dokumentaalfilmi režissöör, paeluvad mind tähendusrikkad momendid ja situatsioonid – hetked elust, mis dokumenteerimata unustataks. Salvestan igapäevaelust mälupilti kaadreid, millest valitumad lõuendile kannan. Nagu filmi, nii ka maalide puhul on minu jaoks oluline (isiklik) lugu ning loo kõnekus sümbolite keeles. Luuleraamatu "Elus on ajad" kolm maali – "Magav poiss", "Valu" ja "Lootus" – on valminud illustratsioonidena luuletaja Eva Raupi sõnadele, mis ka piltide enda lugusid avavad.

Raamatust leiab lugemishuviline eesti-soome kirjaniku libahundiainelise pärimuse kunstilise töötluse. “Hundimõrsja” on traagiline lugu armastusest, libahuntidest, mõistmatusest ja sallimatusest.

Raamatus antakse ülevaade haruldase punakael-lagle bioloogiast, mida autor sai selle linnu uurimiseks ja loenduseks korraldatud ekspeditsioonil Taimõris 1978. aasta suvel. Käsitletakse punakael-lagle olukorda maailmas koos looduskaitse probleemidega. Raamat ornitoloogidele ja kõigile loodushuvilistele.

Loodusteadlase ja embrüoloogia rajaja elust fotoalbum, pühendatud Baeri 100. surma-aastapäevale

Selle raamatu veergudel jagab autor lugejaga oma vahetuid, eredaid muljeid Taani maast ja rahvast. Nende muljete aluseks on tavaline turismimatk. Säärase matka ajaline piiratus ning programmi koormatus seavad kirjaniku küllalt raske ülesande ette: tohutust tähelepanekutehulgast, kõigest läbisegi nähtust-kuuldust tuleb algul hoolikalt välja noppida peamised, iseloomustavad üksikasjad. Alles sel kombel n.-ö. rikastatud materjalist kujuneb pingsa töö tulemusena järeldustes ja üldistustes tõsioludele vastav, objektiivne pilt tegelikkusest.

Kirbu-Krants on armunud! Ta on koos kõigi oma kirpudega sisse võetud koeraneiust, kes on täiu täis ja armunu õnneks lühinägelik. Kirbu-Krants teeb kõik selleks, et kauni Bella süda võita. Appi tulevad südamete ekspert ja “Võrgutaja käsiraamat”.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Raamat sisaldab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhi Anders Härmi kolme loeng-performance'i teksti aastatest 2002–2012: "Ole purjus, ole väga, väga purjus…", "Kokkamine ja sittumine", "Päästes Sofi Oksaneni".

Raamat koosneb kolmest osast: Ruumilise kujutise geomeetria, Ruumilise kujutise geomeetria ja maali tähenduslik plaan, Ruumi kujutamine ja tunnetusprotsessid

Tallinna Kunstihoones toimuva Aili ja Toomas Vindi näitusega "Kunstniku jalajälg" kaasnev kunstiraamat. Kunstnikud esitavad laia valikut oma maaliloomingust 1970-ndatest kuni käesoleva aastani. Abikaasadest maalijaid ühendab loodusmaastike peenetundeline käsitlemine: Toomas roheluses, Aili loojanguvalguses ja mere ääres. Nad justkui täiendavad teineteist. Nende maalimislaadile omane perfektsionism ja truudus ilule on andnud põhjust kestvaks publikupoolseks imetluseks. Raamat "Kunstniku jalajälg" on kaunis ja ajatu kinkeraamat nii Eesti kui Inglise keelse tekstiga.

Heli Illipe-Sootaki eesti folklooril põhinevad muinasjutud eelkooliealistele ja algklassidele. Omamaise rahvaluule ainesega on autor vabalt ringi käinud ja muutnud muidu ohtlikena teada olevad tegelased, nagu mardus, virvatuled ja kratid, lustakateks ning sõbralikeks olenditeks.

Raamat "Lippude lehvides mere põhja!" on terav, hästifokuseeritud pilk Eesti Meremuuseumi paljude aastate uurimistööle merearheoloogia vallas. Juba aastakümneid on muuseum teinud avamerel välitöid, otsides, leides ja uurides aastasadade vältel siinsel merealal hukkunud laevu. Neid on leitud palju, asub ju meie väike riik nii ajalooliste kui ka kaasaegsete mereretkede ristteel. Samuti on siinmail lõõmanud arvukate merelahingute halastamatu leek, viies merepõhja sadu ning sadu mitmesuguseid laevu paljude tuhandete meestega. 32 aastat tagasi oma esimesele uurimisretkele minnes ei teadnud tulevased teadurid mitte ühegi laevavraki asukohta. Kus need asuvad ja mis nendega juhtus, ootas selgitamist. Allveeuuringute kavandamisel võeti eeskuju eestlaste Läänemere-naabrite – soomlaste, rootslaste, taanlaste ja sakslaste edusammud. Tänapäevaks on Eesti Meremuuseum üks väheseid muuseume maailmas, võimalik et ainus, mis nii pika aja vältel katkematult, aasta-aastalt, töötab avamerel. Kõike seda on tehtud ja tehakse oma heade koostööpartnerite kaasabil merendusajaloo uurimise eesmärgil. Paljud leitud laevadest, millest mõnede lood ka selle raamatu kaante vahel, on olnud omanikriikide rahvuslikuks uhkuseks. Raamatul on teinegi tähendus, mida end visalt harinud ja arendanud kutselistest meremeestest uurijad on silmas pidanud. Pea kõik hukkunud laevad on viinud kaasa oma kohust viimse hetkeni täitnud meremehi, kelle mälestus väärib jäädvustamist, kas või anonüümselt, nende laevade lugude kaudu. Merepõhi varjab saladusi veel aastakümneteks. Iga vrakk seal kujutab endast veel üht lehekülge merendusajaloo põnevas raamatus.

Elo Viidingu raamat "Margaret ja Kadriorg" on kaunis, ühtaegu mõtlik ja elav ülevaade 300-aastase Kadrioru ajaloost ja tänapäevast. See on jutustus loomult vastandlike ema ja lapse Kadrioru jalutuskäikudest ning sealsete asukatega kohtumistest. Sammhaaval, lehekülg lehekülje järel avaneb raamatus Kadrioru hing, vana lossipargi ja asumi olemus. Õitsvad õunapuuõied, ristteed ja nõiavits, mütoloogia ja päris pöialpoiss, jaapani aed ja aiatiigi kivikesed, liikuv ja liikumatu aeg, Peeter I ja Katariina lood, pannid, jumalad ja täringud, vanad villad ja hobutrammid ning muidugi kunst ja kunstielu, elu kunstis ja kirjanduses – sellest kõigest jutustab see väike raamat. Raamat sobib nii lapsele ettelugemiseks kui ka eneseavastamiseks lapsevanema või pere ja Kadrioru sõbrana. Ema lihtsad keeruliste asjade seletused Margaretile muudavad Kadrioru-maailma ja -elu kirjelduse lastele kergesti mõistetavaks, pakkudes uusi teadmisi. Margareti otsesed väljaütlemised ja lapselikud kapriisid suunavad täiskasvanuid sügavamalt tunnetama lapsega koos kasvamise saladust ja tarkust, iseenda ja lapsega arvestamist. Elo Viidingu Kadriorust, lossi ja pargi ajaloost, kultuuriasutustest, loodusest ja inimestest inspireeritud raamat on kõigi varasemate Kadrioru-teemaliste raamatute taustal erakordne – selle on kirjutanud luuletaja ja kirjanik, mitte (kunsti)ajaloolane ega loodusteadlane. Raamat "Margaret ja Kadriorg" on ilmunud Kadrioru 300. aastapäevaks Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Koostööpartner: Tallinna Muusikakeskkool

"Kui ma haavata saan, lubas meie halastajaõde…" vist punastasin, takerdusin igatahes, "halastada mu peale. Ta on seni ikka oma lubadustest kinni pidanud." Kas ta näos liikus jälle midagi, ega ta minu üle ei naernud? "Ta on praegu meestega seal." Ma viipasin lageduse poole, ükskõik kuhu. "Temast peetakse lugu. Ma ootan oma aega." Kusagilt ilmus suur pulstunud koer ja lõrises mu peale. Ma astusin sammu tagasi, kuigi oleksin pidanud talle vastu astuma.

Kaasahaarav ja mõtlemapanev juturaamat põhikooli õpilasele ja lapsevanemale. Kaante vahelt võib leida vastused neile küsimustele: Kuidas õng ise püüab? Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib? Mida arvab vihmauss? Kus ei ole kala, aga on? Mis juhtub, kui kallid naised undavad? Mis on paadi ja kalda vahel? Millal kala võtma hakkab? Kuidas püüdmata püüda? Mida kingib kalamees? Kui väike on tegelikult suur?

Valik naljajutte.

Pariisis elava eestlannast tippgiidi spetsiaalselt eestlasele kirjutatud rikkalikult illustreeritud raamat reisihuvilisele. Antakse asjatundlik ja detailne ülevaade mitte ainult Pariisi ajaloost, vaatamisväärsusest ja muuseumitest, vaid ka paarikümnest Pariisi ümbruskonnas paiknevast lossist ja muust turistile huvipakkuvast.

Maailm, see mosaiik, oli segamini pööratud ja ma püüdsin leida nurgatükki, mille külge seda tükk tüki haaval kokku sobitama hakata, aga ma ei leidnud midagi ja vist ainult keerutasin neid tükke, selle maailma tükikesi, ringi ja ringi ja ringi … Maailm nagu Picasso maalil, sellel hästi kuulsal, kodusõjast inspireeritul: pööritus, häving ja killud, pead ja kehad ja püstolid. Suur lage väli, noor sileda näoga poiss, mitu poissi, mitu irvitavat nägu, rahakott, lühikese teraga nuga, loojuv päike, täispuhutud kloun ja siis veel ema ja isa ja Geersom ja lõpuks Hana või Arturo või tädi Maria või Linda või ikkagi Hana ja jälle lühikese teraga nuga ja noor sileda näoga poiss, mitu poissi, lühikese teraga nuga, suur lage väli … Tegin silmad lahti. Voodi kõrval seisis väike ühe käega neitsi Maarja. Olin selle surnuaiast prügikasti kõrvalt leidnud. Nojah, see kõik ei saanudki teisiti minna. London ei saanud mind ometi nii lihtsalt minema lasta. Ja veel võitjana.

Raamatus räägitakse sellest, kuidas onu Rasmus ühte muusikapala kirjutas. Ja siis veel veidike pillidest ning mõnest muustki asjast, mida onu Rasmus oma pala ettekandmiseks vajas. Headeks abimeesteks olid autorile luuletaja Leelo Tungal ja kunstnik Matti Pärk. Onu Rasmus tundis juba mõnda aega, et peaks nagu midagi suurt ja ilusat tegema. Aga mida? See oli raske küsimus ja onu Rasmus otsustas mõtlemisaja võtmiseks minna vanni.

Rahvatohter 5. osa

Raamatus kirjutab tuntud tantsuõpetaja Ants Tael levinumaid seltskonnatantse ja mõningaid seltskondlikke tantsumänge. Tantsukirjeldusi täiendavad fotod ja liikumisjoonised. Raamat kõigile tantsuhuvilistele.

Stripparid ja hambaarstid. Printsessid ja asotsiaalid. Jahtunud südamega poisid ja koledad tüdrukud. Võlukeppe ostvad vanaprouad ja veremürgitusega luuletajad. "Strippari pisarad" on pühendus inimestele meie ümber, kes lummavad oma imetlusväärses mitmekesisuses.

Emaarmastuses kasvamine kastab ja väetab. Mitte kunagi pole hilja öelda selle kõige eest aitäh.

Valik kunstmuinasjutte.

Raamat tutvustab inimesi, keda Tartu linn on erinevatel aegadel valinud oma aukodanikeks.

"Sündisin aastal, mil suur sõda Eestimaale jõudis. Lapsepõlv möödus Venemaal, keskkooli lõpetasin juba Tallinnas, kuid venekeelses koolis. Peale kooli töötasin sekretärina, samal ajal oli mul õnne pääseda õppima näitestuudiosse "Tallinfilmi" juures. Kuuekümnendatel algas minu Pärnu periood, mis kestis üle 30 aasta. Mängisin "Endlas" sadakond rolli... Ajast, mil mu Pärnu periood ootamatult katkes, olen liikunud muude asjade poole, mis justkui ootasid mind. Milles on samuti looming. Olen palju iseseisvalt juurde õppinud, tegelenud kirjutamise, koolituse, naisliikumisega... Kõige suurem üllatus minu jaoks on ehk see, et elus kõik kordub. Uskumatu, aga nii see on." Tiia Kriisa Mälestusteraamat hõlmab autori varaseid mälestusi oma lapsepõlvest Eestis, sõda ning elu Siberis küüditatuna.

Üks isik ostab nähtamatuks muutvat pulbrit Vinski õpetajale tuleb külaline Suuremeelne naelaomanik Kummitavad palitud Härra Mõrumann saab silmu Seiklus Akordioniomaniku villas Lutikalossi laiskvorstid Üle linna Vinski Nägemiseni, Vinski!

Von Bellowite perekonna hauaplatsi suurel marmorist mälestussambal seisab all ühes servas kuldtähtedega ladinakeelne lause. In principio erat verbum -- "Alguses oli sõna". Sõnal on äraütlemata suur võim käes ja sellepärast vägivallavalitsused ta vangi panevad...

Kogumik Jaigi luulest ja juttudest, mis kokku pandud Kauksi Ülle poolt, võru keelde pandud samuti tema ja Madis Kõivu, Jan Rahmani ning Evar Saare poolt. Koostaja järelsõna.

Selle raamatu autor on sündinud Eestis, kuid üles kasvanud Brasiilias. Ta oli veel üsna väike, kui nende perekond Eestist välja rändas. Elu Brasiilias oli algul suhteliselt primitiivne ja veel autori noorpõlveski tundus, et tema ellu pole midagi paremat tulemas. Ent võitlused jätkusid, avanesid mitmed võimalused ja tulid ka võidud. Siinkirjutaja armastab väga oma sünnimaad Eestit ja oma praegust kodumaad Brasiiliat, kus ta on üles kasvanud, õppinud ja oma teadmisi jaganud.