Tooted

Mika Keräneni raamat "Armando" on lugu Kivimäe kooli esimese klassi poisist, kes on õnnetu, kuna teised ei taha mängida temaga vahetunnis jalkat. Kuni ta lõpuks saab platsile... Raamat räägib Argentinast Eestisse elama asunud poisist, kelle jaoks uue paigaga kohanemine ei laabu esialgu just kõige ladusamalt. Raamatus väärtustatakse sallivust teiste rahvuste vastu ja näidatakse, kuidas jalgpall võib inimesi ühendada. Armas ja lihtne lasteraamat sõprusest ja spordist. Eriti sobilik 1.-2. klassi lapsele. Raamat on uue sarja 1.osa, tulemas on ka järjed.

Luululine lullaraamat luulelembelisele.

Dramatiseering kuues pildis

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Maire Männik. Eesti legend Pariisis” (23.08.2019–05.01.2020). Maire-Helve Männik (1922–2003) jääb eesti kunstiklassikasse kui skulptor, kes rajas oma karjääri Teise maailmasõja järgsete aastakümnete Pariisis ja oli silmapaistvamaid sel ajal välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta saavutas oma poolabstraktsete kompositsioonidega tähelepanu ja näitusevõimalusi nii Pariisis kui ka mujal Euroopas ning USA-s. Tema töid on ostetud Euroopa muuseumidesse ja erakogudesse. Vabaloomingus ühendas ta loodusmotiividest lähtunud naturalistlikud detailid 1950. aastate kunstist väljakasvanud abstraktsete vormielementidega, mis on ka eesti eksiilkunstis ainukordne. Temast jäi maha arvukas portreelooming ja figuratiivne plastika, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid, bareljeefid ja medalid. Märkimisväärne osa tema skulptuuri- ja medaliloomingust on seotud Eestiga. Sinna kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav Ränga büstid, samuti Tartu Ülikooli mälestusmedal ja Pariisi Pére Lachaise’i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.

"Õhtusöök Beaucaire'is" on 23-aastase suurtükiväeohvitser Napoleon Bonaparte'i poliitiline pamflett, mis on kirjutatud selleks, et näidata end heas valguses parasjagu Prantsusmaad valitsenud jakobiinide ees. Siiski ei ole tegu ajast ja arust igava heietusega -- lennuka sulega kirja pandud vaimukas õhtusöögivestlus haarab kaasa ka Suure Prantsuse revolutsiooni üksikasju mitte tundva lugeja. Ühtlasi on see vajalik lugemismaterjal ajaloolastele ja üliõpilastele, kel avaneb esmakordselt võimalus tutvuda ühe tolle aja vaimu kandva kirjatükiga oma emakeeles.

Poetessi neljas värsikogu sisaldab lüürikat, mõtteluulet, humoristlikke värsse. Lõpetuseks kogule on huvitav ja sugestiivne sonetipärg.

Jaak Juske viies lastele mõeldud ajalooraamat "Salapärase Venemaa lugu" viib meie naaberriiki, mille kohta kuuleme pidevalt uudiseid, kuidas see jälle mõnda oma naaberriiki ähvardanud või lausa rünnanud on. Suured riigid on ajaloos ikka tahtnud veel suuremad olla, oma naabreid kimbutanud ja vallutussõdu pidanud. Venemaa on alati soovinud laieneda. Eesti ja eestlased on nende sõdade tõttu väga palju kannatanud. Aga suhted suure naabriga ei ole alati tuld ja tapetuid tähendanud. Venemaa kunagine uhke pealinn Peterburi asub Eestile niivõrd lähedal, et selles suurlinnas on tööd ja leiba leidnud aegade jooksul kümned tuhanded eestlased. Nii et naabreid tuleb tunda ja väiksema osapoolena ajaloost õppida, kuidas suure naabri kõrval ellu jääda. Kuri ja halb ei saa olla kunagi terve rahvas, vaid ainult selle juhid. Ka venelased ise on pidanud ajaloos oma valitsejate tõttu väga palju kannatama. Suurel maal ja rahval on rääkida eriti palju põnevaid lugusid. Alustame rännakut salapärase Venemaa ajalooradadel. Ees ootavad ülipõnevad unejutud.

Igatahes olin mina alles hiljaaegu jooksnud ära ühe üpris tavapärase suhte eest, mis oli minu jaoks peaaegu et märkamatult abieluks muutunud. Mul oli olemas kõik, mida ainult üks hing võib ihaldada. Kodu, armastav naine, jah, isegi terendav karjäär peaaegu et käeulatuses. Ja ometi ma tundsin, et ei saa olla oma eluga rahul, et see ei ole see, millest mina olen unistanud.