Tooted

"Eksinud lambukese juhtum" õpetab advokaat Perry Masoni kliendile ning lugejale, et ka kõige süütumate sinisilmadega nukukesi ei tohi kunagi usaldada. Ka kaval advokaat ise ei aima tüki aja vältel, kui keerukad sepitsused varjavad end pealtnäha lihtsa väljapressimisjuhtumi taga. Kui väljapressimisjuhtumist saab ootamatult mõrvajuhtum, ähvardavad need varjatud keerdkäigud nii Masoni kui ka tema lihtsameelse kliendi õige täbarasse olukorda viia. Masonil tuleb tõestada, et tema meisterlaskurist klient ei olnud see, kes oma vihatud äripartnerile õuest läbi teise korruse akna kuuli pähe kihutas. Selleks oleks advokaadil vaja mõnd head ideed selle kohta, mis tegelikult juhtus, aga seda on sündmuste sasipuntrast peaaegu võimatu välja harutada...

"Elektritool kolmele" sisaldab kolme lühijuttu, milles Nero Wolfe paljastab mõrvareid peamiselt selleks, et inimesed ta rahule jätaksid – nagu tavaliselt.

"Haned-luiged, tulge koju!" algab kõige kummalisema palvega, mille ükski klient Wolfe´ile esitanud: noor naine soovib tema majas nädal aega kellegi teadmata elada. Wolfe´i keeldumisest saab alguse sündmuste ahel, mille sunnil tööd vihkaval detektiivil tuleb lõpuks lahendada kolm mõrva. Pikka aega teevad tundmatu mõrtsuka roimad uurijad õige nõutuks. Archie heitumust näitab kas või see, et selles loos näeme teda enneolematul kombel politseiga koostööd tegemas. Enda jaoks pingutavaid samme astub ka Nero Wolfe, et oma kodurahu - ja selle tarvis ka seadus ja õiglus - taas jalule seada.

Seekordne lugu algab ilma tavapärase rahuliku sissejuhatuseta peategelase advokaadibüroos. Lugeja näeb, et teoksil on midagi kurja ja leiab Masoni juba loo algul kohtusaalist, kaitsmas klienti, kes roimarite salasepitsuste lõksu langenud. Kliendi vastu esitatud tõendid on mõistagi võltsitud, ning seda on ka arvukad kaotsiminevad ja lagedale ilmuvad testamendid, nimed, autonumbrid ja viimaks isegi mõrv. Hädaoht, kuhu see sasipundar Masoni kliendi viib, on aga igati ehtne. Seda on ka Masoni ja tema kaaskonna nutikus ja kiire tegutsemine, mis viimaks toobki ootuspärase õnneliku lõpu.

Maalikunstnik Thomas Pedley satub ühel päeval äärepealt mõrva tunnistajaks. Ohver leitakse metsast, kus Pedley maalimas käib, ning kunstniku terav silm peab politseile juurdluses appi tulema. Sünge vahejuhtum aga ei eksita Pedleyt tema rahulikus elus ja töös pooltki nii palju kui tema tüütuvõitu uus naaber Jacobi tänavalt. Ent tõeliselt keeruliseks muudab elu alles veidravõitu naabri ootamatu kadumine ning uute seletamatute roimade ilmsikstulek.

Salakaval ärimees kolib võõra nime all väikelinna ning püüab linnarahvast ninapidi vedades neilt raha välja pressida. Kui ta oma maamajast surnuna leitakse, on kasusaajate nimekiri pikk, sest põhjust teda tappa oli paljudel. Andekas detektiiv Gramp Wiggins, kelle perekonnas on ka kohalik ringkonnaprokurör annab endast parima, et süüdlane ennast liiga hästi ei tunneks.

Ratastel kanderaam oli valmis pandud, et laip surnukuuri lahkamisele viia. Leitnant Tragg läks kanderaami juurde, võttis tekinurgast kinni ja ütles: ''Tulge palun siiapoole, miss Shelby.'' Daphne läks ja seisatas politseiametniku kõrval. Mason seisis neiu kõrval ja hoidis tal käsivarrest kinni. Tragg tõmbas teki järsult tagasi. Mason tundis, kuidas Daphne äkitselt täiesti pingule tõmbus. Ta haaras advokaadist kinni ja karjatas. Mason patsutas talle õlale. Tragg tõmbas teki järsult tagasi. Mason tundis, kuidas Daphne äkitselt täiesti pingule tõmbus. Ta haaras advokaadist kinni ja karjatas.Mason patsutas talle õlale.

Nero Wolfe´il on käes tõeline õuduste nädal. Tema koju tikuvad kõikvõimalikud veidrikud närimistubakat nätsutavast kauboist Briti aadlimeheni. Mõne peab Wolfe peitma hädaohtude eest lillekasti, mõnega poolitama oma praetüki... mõnda aga tabab ootamatult vägivaldne surm. Taas peab Wolfe leidma mõrtsuka, et kodus jälle rahu majja saada.

Nii nagu inimene võib olla õnnelikum maja ehitades kui seal elades, võib ka teekond mõrvari avastamiseni olla hoopis huvitavam kui tema konkreetne isik.

Eradetektiiv Tecumseh Fox on sõprade palvel toetanud noort andekat viiulikunstnikku ning viisakusest ka kontserdile kohale tulnud. Kontsert jääb muusikule ootamatult viimaseks. Tema enesetapust vapustatud lähedased usuvad esialgu, et teo põhjustas õrnahingelise kunstiinimese meeleheide ebaõnnestunud etteaste pärast. Süüdistused ja kahtlustused, mida vastastikku loopima asutakse, tunduvad kõigile peamiselt leina väljaelamisena.

"Lombaka kanaarilinnu juhtumi" toob Masonile klient, keda advokaat esialgu kuulama nõustub ainult seepärast, et neiul on kaasas puur kanaarilinnuga. Uudishimust asjasse sekkunud Mason leiab end taas kliendi luiskelugude, segase tõendusmaterjali, kavalate vastaste ning kuhjuvate kuritööde puntras.

"Majahoidja kassi juhtumis" kohtame taas kord väga hulljulgelt tegutsevat advokaat Masonit, kes sedapuhku satub tormiliselt arenevate sündmuste keerisesse ühe kassi huve esindades. Ühe majahoidjast vanamehe lemmiklooma hea käekäigu eest seistes tuleb Masonil peagi tegemist ebameeldivate ametivendade, kahtlustavate korrakaitsjate ja muidugi mõrvaritega. Need peab ta tabama, et kaitsta mõneti tormakaid ja tuulepäiseid noori armunuid, kes on salakavalate sepitsuste lõksu langenud. Aga Perry Mason usub nendesse, ning pealegi on nad kassi sõbrad, ja lõpuks pääseb õiglus muidugi võidule - viisil, mida keegi aimatagi ei oska.

Muinasjutulises Lähis-Idas, kõrbes, kus kunagi õitses Babülon, teostab väljakaevamisi arheoloogiline ekspeditsioon... Ekspeditsiooni koosseisu kuulub imeilus naine, kel on mõistatuslik minevik... See naine mõrvatakse... Kõik märgid näitavad, et mõrvar pärineb selle naise minevikust ning ka seda, et mõrvamine on tal harjumuslik...Lahenduse peab leidma Hercule Poirot... Kes selle ka leiab... Õigemini leiab ta lahendused mitmele kuriteole...

'Mürgitatud märjukeses'' astub lugeja ette üks Dorothy Sayersi lemmiktegelane Montague Egg. Erinevalt Sayersi kuulsaimast kangelasest lord Peter Wimseyst on mr Egg päritolult täitsa tavaline inimene ja peab üsna tagasihoidlikku ametit, ehkki väärikas ettevõttes. Monty Egg liigub kaubareisijana veine ja vägijooke müües mööda Inglismaad, puutudes nõnda kokku mitmekesiste inimeste ning nende veidrate ja sageli ka koletute plaanidega. Keeruliste juhtumite käigus tuleb ilmsiks, et Montague Egg ei ole üldsegi tavaline inimene ja tema nutikus pole põrmugi tagasihoidlik, vaid võimaldab tal lahendada nii mõnegi asjaosalistele ja ametlikele uurijatele peamurdmist valmistanud juhtumi...

35. tänaval pööras ta jällegi lääne poole.Siis ma hakkasingi kahtlustama. Loomulikult. Ta läks edasi, otsejoones nagu püssikuul. Kui ta ka 9. avenüüst möödudes ikka läände suundus, ei olnud enam mingit kahtlust. Ma lähenesin talle. Ta hakkas majade numbreid vaatama, jõudis välistrepi juurde ja hakks üles minema. Ma ütlen sulle, vennas, minu käest nad ei pääse. Mina saan oma mehe ikka kätte. Seda meest olin ma jälitanud läbi terve New Yorgi, rippudes tal sabas nagu buldog, otse Nero Wolfe'i ukseni.

"Nebukadnedsar" on kogumik Dorothy L. Sayersi lühilugusid. Läbiva kangelase asemel ühendab neid seekord läbiv idee: nimelt, et "see" käib sageli juhuslikult või eksikombel. "See" on loomulikult kuritöö. Sayers räägib lugusid, kus kurja mõttega mängimisest võib äkki saadagi saatuslik õnnetus või lausa leping profesionaalsete "ärakoristajatega". Lugusid, kus niisama naljatamine võtab traagilise pöörde, või vahel ka vastupidi - süütu vahejuhtum või veidrus võtab lihtsameelse kõrvalseisja silmis pahaendelise kuju. Lugejale lohutuseks pöördub see elu jaburus teinekord ka sümpaatsete tegelaste kasuks või leiab südamlikku rakendust heade inimeste käes. Kõik inimesed ei ole kurjad. Aga kõik peavad olema ettevaatlikud.

1144. aasta aprill. Vend Cadfael lahkub järjekordselt oma kloostrist, et saata kõmri keele tõlgina noorukest venda Marki, kellel on tähtis ülesanne minna Walesi sinna äsja ametisse määratud piiskoppi tervitama. Reisil ristuvad nende teed noore neiu Heleddiga, kes on samuti teel, et abielluda mehega, kelle isa on talle määranud. Kaks rahumeelset missiooni, kuid Cadfael ei oska ette näha, et see viib nad kahe printsi vahelise arveteklaarimise keskmesse.

Miss Marple on enam kui üllatunud, kui ta saab kirja nädal tagasi surnud tuttavalt. Kirjas ärgitatakse Miss Marple'it ühte lugu uurima... tõsi, mis lugu see selline on, selgub alles uurimise käigus. Nemesis. Sellise nimega kutsus Miss Marple end kunagi Kariibi mere saarel puhkusel olles. Tõtt öelda, õigustab nutikas vanapiiga täielikult seda nime.

Ma mõtlesin sellele, mida Owen Griffith oli öelnud. Varem või hiljem jõuab pimedas tulistatud lask sihile. See oli tabanud Mrs. Symmingtoni. Kõrvalt vaadates oli tema küll viimane, kellel võis saladusi olla. Tuleb tõesti tunnistada, et kogu oma terasuse juures ei olnud ta just kuigi sitke naine. Ta oli aneemiline ja niisugune klammerduja tüüp, kes kergesti kokku variseb.

Romaanis "Parv kahtlusaluseid" kohtub lugeja lord Peter Wimseyga, kes on Šotimaal puhkamas. Kaunis ümbruses on suurepärased tingimused kalastamiseks ning maalimiseks, millega Wimsey naabrid innukalt ka tegelevad. Wimsey meeleheaks ilmub aga peagi lagedale ka surnukeha. Dorothy L. Sayers paneb isekeskis pimesikku mängima terve hulga köitvaid kahtlusaluseid ja uuriojaid. Alibite asitõendite, kadumiste ja valede rägastikust kerkib esile arvukaid teooriaid selle kohta, kes kõigile närvidele käinud maastikumaalija maha lõi. Õigetel jälgedel on muidugi heatahtliku ja kahjutu olemisega, kuid sädelevalt teravmeelne ja -keelne lord Peter.

"Perekondlik asi" toob roima Nero Wolfe'ile koju kätte. Kuid keegi ei saa Wolfe'i majas karistamatult mõrva sooritada. Roimari tabamisest saab Wolfe'ile veel suurem auküsimus kui tavaliselt ning ta ei kohku tagasi millegi ees. Tõsine oht litsentsi kaotada, pogris veedetud nädalalõpp, suure poliitika ja korruptsiooni maile juhtivad niidiotsad – sõjateele asunud Wolfe'i ei pidurda miski. Tõeline süüdlane luurab aga lähemal, kui arvata osatakse.

Me teame ju, et oma ihuarstile ja ihuadvokaadile ei tohi valetada, kuid Perry Mason’i kliendid näivad arvavat, et hoolimata sellest, mida nad advokaadile kokku luiskavad, on too neile ustav, sest - vabandage väga tema on klient ja tema on kuningas. Paraku on klient kuningas ainult siis, kui ta oskab ka nii käituda. Della Street ja Perry Mason on tagasiteel Havailt ning Masoni krimivitamiinide ja võitluskalorite vaegus on ta ilmselgelt torisevasse seisundisse tõuganud. Lugeja õnneks ei torise ta kaua, sest kuri juba haub tegemist.

Leitnant Ted Saxon on üllatunud, kui peakorteriga võttis Esimene raadio teel ühendust. "Me oleme kuuekümnendal marsruudil, viis miili Rigby'st eemal. Ülem ja leitnant Burns on haavatud. Ma torman praegu Rigby Memorial haiglasse. Kahtlusaluse auto tundemärgid: uus kaheukseline hall Chevi sedaan sinise katusega, autol on New Yorgi registreerimismärk IUL-053. Isikukirjeldust ei ole, sest ülem ja Burns said pimedas enne pihta, kui nad küllalt lähedale jõudsid, ning auto kihutas kohe minema. Viimast korda märgati seda masinat pool minti tagasi Kuuekümnendal lõuna suunas Rigby'sse. Ma tulistasin autole järele ja usun, et sain mitmel korral pihta, ma ei saanud järgi tormata, sest haavatud oleksid maha jäänud." Alles nüüd sai ta aru, et pihta oli saanud tema isa ja üks tema parimatest sõpradest.

3 lühijuttu Nero Wolfe´i ja Archie Goodwini seiklustest. Wolfe on küll inimene, kes peaaegu kunagi kodust väljas ei käi, kuid seiklused tulevad talle alatasa koju kätte. Nõnda tuleb tal kantseldada armunud paarikest, kellele mõistuse pähe panemiseks läheb viimaks tarvis politsei abi. Veel peab ta võitlema endale välja õiguse kasutada taas oma kabinetti, millest salapärase roimari erilise jultumuse tagajärjel saab mõrvakoht. Ootamatuid ja isegi eluohtlikke ülesandeid peab lahendama ka Archie, sest ehkki mõrvar võib tungida otse elutuppa, tuleb tema tabamiseks teinekord teha ka midagi enamat kui tugitoolis mõlgutamine...

Kaunis blond pärijanna, kes on varakas, kuid liialt naiivne... Ülihoolitsev noormees, kes peab pärijanna finantsasjadel silma peal hoidma... Ääretult kahtlane naftakompanii ja tema aktsiad... Värinad, mida tekitavad pimeduses sähvivad surmavad lasud... Tipptasemel kohtuistung kogu oma täiuses...

"Siseneb mõrvar" ilmus esimest korda 1935. aastal ning oli Ngaio Marshi teine krimilugu. Nagu kõigis Marshi romaanides, lahendab mõistatuse politseiinspektor Roderick Alleyn ja tema kolleegid Scotland Yardist tõestavad, et kütkestavateks tegelasteks ja nutikateks uurijateks ei sobi sugugi ainult eradetektiivid. "Siseneb mõrvar" algab süütu teatriskäiguga, mis aga kergitab eesriide ka sünge kuritegeliku maailma eest. Alleynil tuleb välja nuputada, kellel võis olla huvi korraldada, et mees, kes näidendi viimases vaatuses maha lastakse, ka tegelikult enam teatrilavalt elavana ei lahkuks.

"Uppuva pardi juhtumis" satub advokaat Perry Mason aina uudsetesse olukordadesse. Ta saab teada, kuidas on võimalik parte uputada ning mis tunne on kohtuistungit publiku seast pealt vaadata. Seda kõike õpib ta tuttavatest kohtusaalidest ja vastasmängijatest kaugel - keset luulelist kõrbemaastikku, kus pannakse toime ülimalt teaduslikke tapatöid. Kuid Mason ise esineb ikka oma tuntud headuses ning päästab lisaks pardile ka mitme süütu inimese elu.

Vaikinud kõnemehes selgub, et mõrvatud mehe hääl võib kõneleda ka haua tagant... kui see on salvestatud helikandjale. Salvestise leidmine on ühtede asjaosaliste jaoks ainus lootus, teiste jaoks suurim hirm. Peitusemäng ise on aga hädaohtlik. Nero Wolfe’il tuleb panna mängu oma mugavus ja vabadus, mõnel inimesel aga koguni elu.

"Vanapreilidega vangerdamise juhtum" ilmus esimest korda 1961. aastal. Selleks ajaks olid Gardneri kangelase Masoni võtted muutunud pealtnäha juba üsna vaguraks, aga sellepärast mitte veel vähem kavalaks. Näeme advokaati sündmuste keerises, kus ei saa hetkekski aru, kes on kes. Ei lähe segi mitte ainult vanapreilid, vaid ka nooremad naisterahvad, kingakarbid ja veel nii mõndagi. Viimaks ilmub segaduse keskele surnukeha, seejärel ametivõimud ja, nagu ikka, süüdistus Masoni kliendi vastu. Küll pidevalt riskides, aga edukalt suudab Mason asjaolud ja asitõendid ikka kliendi kasuks pöörata ning ka lõplikult vabastava tõe päevavalgele tuua oma suurepärase sekretäri Della Streeti, eradetektiiv Paul Drake’i ja kõige paremate Masoni-lugude tava kohaselt ka politseileitnant Traggi abiga.

Suure firma masinakirjutajat on ahistanud firmaomaniku naistemaias poeg. Solvatud tütarlaps palub Perry Masonilt abi moraalilageda rahatuusa taltsutamiseks ja karistamiseks. Ootamatult selgub, et "karistamise" on keegi juba enda peale võtnud! Kes? Kas tõesti seesama tagasihoidlik ja vagur tütarlaps? Tundub, et jälle on kõik Perry Masoni ja tema kliendi vastu. Suure trusti juht ning naisteküti isa, kes soovib oma poega –-- kasvõi postuumselt -- puhtaks pesta. Politsei, kellele tundub, et sedapuhku on Masoni laul lauldud. Vähemtähtsatest üritajatest rääkimata..

"Verdunud võltssilma juhtum" rõõmustab lugejaid, kellele meeldib näha Masonit hulljulgeid trikke tegemas. Seekord ronib advokaat sõna otseses mõttes mööda seinu ja mängib politseiga peitust. Nagu ikka, on mängus kaunid ja kadumakippuvad noored naised, hämarad lood minevikust, valelikud kliendid ja jõuline ringkonnaprokurör.

Käesolevas juhtumis tuleb austatud Perry Masonil mängida peitusemängu põikleva kliendi, tema kauni kaasa, libekeelse väljapressija ja Hamilton Burgeriga. Ning lisaks ka neljakümne seitsme tuhande dollariga sularahas, mis aina ilmub ja kaob, mida kõik taga otsivad ning millest keegi täpselt ei tea, kellele see kuulub ning mida see raha endast kujutab. Rahajaht viib lõpuks veretöödeni, millesse Mason ja tema klient näivad lootusetult sissemähituna...