Tooted

Sisaldab põhjalikku kirjaniku elulugu ning ka tema elu ja loomingu kronoloogiat. Ernest Hemingway on tänase päevani kuulsaim, mõjukaim ja enim kõneainet pakkunud ameerika kirjanik. Tema teostel nagu "Kellele lüüakse hingekella", "Hüvasti, relvad" ning "Vanamees ja meri" on olnud vääriline koht ka tuhandete eestlaste raamaturiiulitel, nende temaatika üle on vaagitud kirjandustundides. Originaalse ja pealtnäha lihtsa stiiliga Hemingway teosed pakuvad endiselt elavat kõneainet ja mitmeti mõistmist kirjandushuviliste ridades, teda on jäljendanud paljud sõnameistrid üle maailma, tema eeskujul on rännanud hordide kaupa noori Pariisi ja mujale Euroopasse. Paljud, kes ei ole lugenud tema romaane ja jutustusi, teavad tema elamusterohketest rännakutest Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas, tuntud on tema kiindumus härjavõitluse, kalapüügi ja jahipidamise vastu. Oma meheliku ellusuhtumise ja seiklusterohke elukäiguga loob ta kirjanikust kui inimtüübist sootuks uue pildi.

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.