Tooted

Kurb jutustus leseks jäänud talunaisest, kes kasvatab kahte väikest last. Pärast mehe surma on talle abiks ta nõrgamõistuslik vend, kuid talutööd hakkavad minema allamäge ja mõis nõuab, et naine talust välja koliks. Popsikohal nõrkeb ta niigi vilets tervis ja kaks last jäävad peagi vaeslasteks.

Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv.

Viljaka romaanikirjaniku Richard Rohu (1891–1950) kaks romaani 1920ndate aastate algusest. Mõlemal romaanil on ühine tegevuskoht (mõis, küla ja alevik Võrumaal) ning paljud ühised tegelased, kuid elupiltidena ja kunstiteostena on nad üsna erinevad. Esimene on välismaalt kodumaile saabunud maalikunstniku tundeilma ja armuelamusi kujutav viimistletud loodusvaadetest küllastatud suvitusromaan; teine endise riukaliku külapumleri tõsirealistlikumas laadis ümbersünnilugu töökaks talupidajaks agara ja edasipüüdliku noore naise mõjul.

Käesolev romaan (1938) kujutab Läti Henriku kroonikale toetudes ristisõdijate vallutustegevust XIII saj. alguses Baltimail. Pinevas sündmustikus, rikkaliku olustikukujutuse taustal hargneb liivi rahva ja nende vanemate Kaupo ning Ako tragöödia. Paralleelse liinina põimub tegevustikku rüütel Danieli ja kaupmehetütar Gertrudi romantiline armastuslugu, antud vanade ajalooliste romaanide laadis. Teost täiendab ajaloodoktor Sulev Vahtre põhjalik saatesõna.

Romaan kujutab endast sõjakohtu otsuse järgi hukatud tähtsa kommunisti päevaraamatut. Toimetanud Pekka Erelt ja Endel Priidel. Järelsõna: Karl Muru.

Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897 – 1987) romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste kõikuvat hingeelu ja süümepiinu jälgivat lugejat lõpuni elevil.

August Gailiti (1891-1960) romantilises tonaalsuses romaani tegevustik hargneb muust maailmast eraldatud hülgeküttide ja kalurite saarel eelmise sajandi algupoolel. Tegelaste lembetunnete ja elusaatuse eritlusele on taustaks saarerahva alalhoidlikud tavad ning karm olelusvõitlus.

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud "Krutsifiks". Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse. Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest.

1634. aastal asus Saksamaalt Eestisse Reiner Brockmann -- esimese eestikeelse luuletuse autor, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor ja Kadrina koguduse pastor. Aasta hiljem peatus Tallinnas oma kaaskonnaga Holstein-Gottorpi hertsog Friedrich III, kelle sihiks oli rajada Pärsiast läbi Venemaa ja Eesti Siiditee Euroopasse. Ta saatjate hulka kuulunud tuntud saksa luuletaja Paul Fleming jäi Eestisse kauemaks kui aasta ja asutas luulehuvilistest haritlastest lamburiseltsi. Herbert Salu (1911-1988) päevikuvormis romaanide minategelane vaatab tagasi tööaastatele Reevelis ("Lasnamäe lamburid" 1978) ja paneb kirja Tristvere juhtumusi ("Siiditee serval" 1986). Enamik teoste tegelasi on elust võetud, ka sündmused leiavad kinnitust, isegi Flemingi õnnetu armastuslugu. Siiditee rajamine ebaõnnestus intriigide tõttu ja süüdlasi karistati karmilt.

August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.

Silmapaistva proosakirjaniku Valev Uibopuu (1913–1997) romaani peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule mehele ja Eeva elab ühes korteris oma sõjas kaduma läinud mehe õe Iirisega, peavad Markus ja Eeva leppima teineteise külastamisega, mis pingestab nende vahekorda. Sündmuste areng viib lõpuks selleni, et Markusel tuleb otsustada kahe naise – Eeva ja Iirise vahel.

Richard Janno (1900-1942) kirjutas noorsoojutte, följetone, kriminaalromaane jm. Oma parimaks peetud romaanis "Metsmees" (1929) kujutab ta satiirilises plaanis omaaegset nn. hõimuliikumist. Filoloogiadoktor Rasmus toob Eestisse mordva nooruki Peedra Smirnovi, et kasvatada "metsmehest" mordva valgustustegelane. Kuid sisseelamine siinsesse tõusiklikku seltskonda kujuneb noormehele valuliseks.

Romaan "Nimed marmortahvlil" kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teose keskse tegelase Henn Ahase kaudu on näidatud ka tolleaegse noorsoo ideelisi otsinguid, nende kõikumist kahe vastandliku ideoloogia, rahvusluse ja sotsialismi vahel.

Romaanis näidatakse, kuidas peategelane Jakob Kadarik, püüdlik ja vaga kirstutegija poeg, tõuseb vaesest poesellist oma leivaisa väimeheks ja lõpuks äriomanikukski, tehes seda aga järkjärgulise lahtiütlemisega oma paremast minast. Tõusutee lõpeb nii varalise kui vaimse pankrotiga. Ajaliselt ulatub tegevus möödunud sajandi lõpust kuni käesoleva sajandi kolmekümnendatesse aastatesse.

Romaan Saaremaa tuulise ja kivise kaluriküla tööka, väliselt karmi, kuid soojasüdamelise rannarahva elust.

Mere ja metsa vahele laialipillatud küla elab tavapärast elu ning kahe inimese - Jõe Raki ja Posti Salli - vastastikused tunded ja põlemised jäävad ümberkaudsetele märkamata ja teadmata. 1944. a. sügisel Rootsi põgenenud August Mälk (1900-1987) pöördus romaaniga (1957) tagasi oma kodusaare ainestiku juurde, millega oli võitnud lugeja 1930. aastail. Kriitika tunnistas romaani autori võõrsil kirjutatud loomingu hulgast kunstiküpseimaks. Eesti kirjanduse üldpildis on "Päike küla kohal" traditsioonilise kujutuslaadiga realistlik teos, mida arvustus on hinnanud kui psühholoogilist romaani.

Romaani peategelane, korporant Ilmar Mõtsalind jätab unarusse oma õpingud ning saadab aega mööda arutute prassimiste ja armuseiklustega. Kriisist üle saanud, igatseb ta näha Hillit, kellega kohtus esimest korda siis, kui ei olnud veel juuratudeng.

Juhan Madariku (kodanikunimega Johannes Lauristin 29.10.1899 - 28.08.1941), Eesti revolutsioonilise liikumise ühe kesksema tegelase esikromaan annab lugejale ajalooliselt pädeva sissevaate töölisliikumise argipäeva 1920-ndate aastate alguses. Romaani "Riigikukutajad" esitrükk ilmus 1929. aastal Leningradis. Käesolev on viies trükk.

Autobiograafilisel ainesel põhinev sotsiaalne olustikuromaan, milles jälgitakse sitke ja trotsliku agulitütarlapse läbi raskuste kulgevat elu- ja arengukäiku. Romaani "Soomustüdruk" esitrükk (lühendatult) ilmus 1932. a., taastatud kärbetega ja ümbertöötatud teine trükk 1957. a.

August Mälgu esmakordselt 1937. aastal ilmunud romaan Sõrve hülgeküttide töö- ning ohtuderikkast elust ja seotusest mitmepalgelise merega.

August Mälgu 1959. aastal paguluses ilmunud talupojaromaan keskendub nimitegelasele, jõulisele isiksusele, kes uhke ja isepäise mehena elab pärast teda järjestikku tabanud saatuselööke läbi hingeelulise murrangu, tunnistades vajadust võtta elust leplikult vastu nii head kui halba, olla ise hea ja seista hoidja ja kaitsjana kõige eest, mis ta kätte usaldatud.

Maalt linna siirdunud töömehe Jüri Säävli perekonnaromaan. Tegevus toimub XIX sajandi lõpuaastatest kodanliku vabariigi algaastateni. Kirjanik näitab, kuidas karm elu ise põletab peategelase unistused nii oma maalapikesest kui ka laste edasijõudmisest.

Mõlema romaani peategelane Eevi on lastekodulaps, keda loomuomane läbilöögivõime viib kõigist elutakistustest hoolimata aina kõrgemale, samal ajal kui mõned tema suguõed jäävad elule selgelt alla või lähevad kergema vastupanu teed.

Näitekirjaniku ja humoristi Hugo Raudsepa (1883-1952) satiirilise ja iroonilise põhikoega romaan käsitleb rohke dialoogi ja aforistlike arutluste vormis ühe osa eesti kultuuriintelligentsi meeleolusid ja kunstivaateid II maailmasõja eelõhtul. Tegevustikku sõlmivad vaimuaristokraatliku peategelase suvitusaegsed armuseiklused.