.png)
Tooted
Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi? Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid "meie sajandi Tutanhamoni" lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse. Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge'is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.
Seks on vaimustav, oluline ja mõnikord hirmus. Seks on tavaline elu osa. Seks sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga on avaliku arvamuse kohaselt aga hälbiv, riskantne või omane vaid teismelistele. Elame vastuolulises maailmas, kus valitseb jätkuv tendents stigmatiseerida kõike, mis jääb traditsioonilisest ideaalist väljapoole, ent nutirakendusi ja digiteenuseid reklaamitakse aina enam seksi leidmise ja praktiseerimise viisina. "Seks ja sotsiaalmeedia" püüab selles padrikus teed leida ning pakub teaduspõhist ja samas hõlpsasti jälgitavat arutelu seksi ja sotsiaalmeedia seostest.
Autorid uurivad, kuidas sotsiaalmeedia seksi kujundab; selgitavad, millal ja kus sotsiaalmeediaseks aset leiab ning mis see üldse on. Seksi ja sotsiaalmeedia mõistmiseks tuleb analüüsida kultuurinorme, sotsiaalmeediaplatvorme ning inimeste teguviise ja suhteid.
Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor. Emily van der Nagel on Austraalia Monashi ülikooli meedia-, filmi- ja ajakirjanduskooli sotsiaalmeedia lektor.
"Sügav, ent lihtsasti loetav; meelelahutuslik, ent ülimalt sisukas raamat, milles uuritakse seksi ja sotsiaalmeediat kogu nende jahmatavas keerukuses. See on kohustuslik lugemisvara nii lapsevanematele, haridustöötajatele, ajakirjanikele, IT-spetsialistidele kui ka poliitikakujundajatele." Susanna Paasonen, meediauuringute professor, Turu ülikool, Soome
"Tiidenberg ja van der Nagel pakuvad haarava, ent ka süvitsimineva sissejuhatuse tänapäeva seksuaalsuste ja sotsiaalmeedia keerdkäikudesse. Selles raamatus käsitletakse teoreetilisi põhimõisteid konkreetsete näidete varal, tuues esiplaanile meediakasutajate eneste kirjeldused digiintiimsuse ja seksuaalse eneseväljenduse avastusretkedest. See on vaheldusrikas ja hõlbus lugemine, milles siiski ei lihtsustata seda, kuidas platvormide käitumisreeglid, paigaomased regulatsioonisüsteemid ning seksi- ja soopoliitika sotsiaalmeediakasutajaid mõjutavad. See raamat on asendamatu seksuaalsus- ja soouuringute, terviseedenduse ja hariduse, meedia- ja internetiuuringute valdkonnas tegutsevate teadlaste, tudengite ja praktikute jaoks." Kath Albury, meedia ja kommunikatsiooni professor, Swinburne'i tehnoloogiaülikool, Austraalia
Käepärane lühiülevaade maailma kunstiajaloost. Teemadeks on: - Antiikkunst - Rooma kunst - Algkristlik kunst - Romaani stiil - Gooti stiil - Renessanss - Barokk - Rokokoo - Klassitsism - Romantism - Realism Raamat on illustreeritud 22 pildiga ja varustatud pildiregistriga. «Käesoleva kirjutise peaülesandeks on sisse juhatada maailma kunstiajaloo piirkonda nende suurte stiilitüüpide kaudu. Ruumipuudusel on võimalik käsitleda ainult kõige tähtsamaid stiile Euroopa kunstiarengus ja neidki ainult üksikute tüüpilisemate näidete najal, mis iseloomustavad konkreetselt ühele stiilile omast vormilaadi. Näited on valitud peamiselt ehituskunsti alalt, kuna selles ajajärkude eri ilmed on kinnistunud kõige ilmekamalt. Kuid ka skulptuuri ja maalikunsti on arvestatud täiendavalt, peamiselt nende stiilide puhul, kus nad on etendanud enam esindavat osa. Näit. maalile kuulub vastuvaidlematu esikoht XIX sajandil. Sellekohaselt on valitud ka selle sajandi stiilinäited, jättes hoopis kõrvale arhitektuuri, mis sel sajandil harrastas vaid möödunud ajajärkude vorme.» Autor
Sisu: Ajalugu Kiirpilk üle maa varade Rahvas Väline areng suurlinnades New York Chicago Detroit Washington Sotsiaalsed olud Kodu ja kodukultuur Sotsiaalse töö korraldus Uus rahvus - ameeriklane Kirjandust
Kuidas öelda tihastele, et praegu läks pesitsuse vaatlemine untsu, aga näe, hooaeg kestab ja tehke uuringu jaoks uuesti? Teie ees on lood Eesti tippteadlastest, kes on pidanud maadlema äparduste, konkurentide, kolleegide, sõprade ja vahel ka suurte eeskujudega, toime tulema kiusu ja intriigidega ning parandama iseenese valeotsustest tingitud vigu. Tegijal juhtub nii mõndagi ja osa juhtunust paistab tagantjärele vaadates päris koomiline. „Teadlane miiniväljal“ annab aimu teadustöö varjatud raskustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Samas saadab raamat sõnumi teadusele sõrme andnud noortele: te pole oma mures üksi, teie komistuskivid on samasugused nagu akadeemikutel. Miks siis mitte õppida teiste vigadest? Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad Jüri Allik, Leho Tedersoo, Kristi Vinter-Nemvalts, Rein Taagepera, Tiiu Koff, Enn Tõugu, Karin Kogermann, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Els Heinsalu, Ülo Niinemets, Birute Klaas-Lang, Kaupo Voormansik, Andra Siibak, Mari Moora, Jaan Ginter, Marko Mägi, Kristjan Kask, Urmas Kõljalg, Katrin Tiidenberg, Tõnu Esko ja Tarmo Soomere. Virgo Siil on Eesti teadusajakirjanik ja ajakirjandusmagistrant, kes on avaldanud teadusuudiseid ERRi portaalis Novaator ja juhtinud Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis.
