Tooted

Raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas, kui Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolu uue ja vana vahel nii terav kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. Arvestades raamatu piiratud mahtu, on puudutatud vaid ajastu üksikuid, ent küllaltki olulisi lõike. Mittemuusikaalast lugejaskonda silmas pidades on lähtutud põhimõtetest - vähem muusikaspetsiifikat, rohkem ajaloolist-esteetilist ja olustikulist, vähem muusikast endast, rohkem asjaoludest, mis olid tolle aja kunsti ajendiks.

Sajandite vältel on heliloojad loonud arvukalt sümfoonilisi teoseid - sümfooniaid, instrumentaalkontserte, sümfoonilisi lühivorme (avamänge, fantaasiaid, poeeme jne.) ning vokaalsümfoonilisi teoseid - oratooriume, kantaate jne. Neisse teoseisse kätketud ideed ja mõtted, väljendatud ülemaailmselt mõistetavas muusikalises keeles, on vaimustanud nii helilooja kaasaegseid kui ka ulatunud üle aegade. Viibides sümfooniakontserdil tutvub aga kuulaja ühtlasi seda muusikat esitava kollektiiviga - sümfooniaorkestriga. Seejuures tekib tal rida küsimusi - millal ja kus tekkisid sümfooniaorkestrid, kas nad on alati esinenud niisuguses koosseisus, missugused instrumendid kuuluvad orkestri koosseisu, mis ülesanded on dirigendil ja mitmeid teisi. Käesolev brošüür püüab neile küsimustele lühidalt vastata. Sisukord: Instrumentaalmuusika ajaloost Pisut teooriat Keelpillid Puhkpillid Vaskpuhkpillid Löökpillid Kindla helikõrgusega löökpillid Ebamäärase kõrgusega löökpillid Pillirühmade asetus orkestris Kaasaegsete sümfooniaorkestrite võrdlevad koosseisud Dirigent Kasutatud kirjandus

"Kultuuriülikooli" sarjas ilmunud kahes eelmises raamatus - "Vanast muusikast" ja "Palestrinast Bachini" - on antud lühiülevaade muusikakultuuri arengust selle tekkimisest kuni polüfoonilise stiili kõrgpunktini XVIII sajandi esimesel poolel. Revolutsiooni ideedest kääriva valgustussajandi poolt sünnitatud Viini klassikaline koolkond on uueks etapiks muusikaajaloolises arengus. Uus ajastu sünnitas uued inimesed, uue mõtteviisi, uued kunstiprintsiibid. Selle epohhi kõige eredamaks muusikaliseks kokkuvõtteks saigi Viini klassikaline koolkond. Käesolev raamat püüab anda ülevaate selle rühmituse kujunemisest, uute žanrite ja vormide arengust, heliloojate individuaalsuse ja loomingu erinevustest, neid ümbritsevast keskkonnast. Sisukord: Eessõnaks Feodaalselt kultuurilt kodanlikule kultuurile Viini klassikaline koolkond Christoph Willibald Gluck (1714-1787) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Lõpetuseks Kasutatud kirjandus