Tooted

Sündinud 1499, oli ta segu keskajast ja renessansist. Lesena elu lõpuni üksnes musta ja valgesse rõivastatud, oli ta samas varmas oma kustumatuid kaunidusi kunstis nähtavaks tegema – näiteks kergejalgset jahijumalannat Dianat esitades. Prantslased räägivad tänapäevani legende tema ilust, kunstimaitsest, vaimukusest ja võimukusest. 20 aastat vanemana valitses ta kuningas Henri II südant ja õukonda.

Aasta 1515. Rahva juubelduse saatel asub Prantsusmaa troonile FRANÇOIS I (1494-1547), üks renessansiaegne Euroopa säravamaid valitsejaid. Tema suureks kireks olid naised, jaht, reisimine ja kaunid kunstid. Itaalia renessansi mõjul muutis ta Prantsuse õukonna kunsti- ja õukonnakultuuri keskpunktiks, kus töötasid Leonardo da Vinci, Benvenuto Cellini, isa ja poeg Clouet'd jne. Tema ajal ehitatud Fontainebleau ja Chambord'i suurejoonelised lossiansamblid leidsid matkimist terves Euroopas. Ent François I pole jäänud ajalukku mitte ainult imetletud kuningliku metseenina - olid ju tema vägevateks naabriteks Saksa keiser Karl V, Rooma paavstid ja Inglise kuningas Henry VIII....

Rootsi kuulsaim kuningas Gustav II Adolf oli 1611. aastal trooni üle võttes vaid seitsmeteistkümnene ning leidus hulganisti neid, kes tema võimetes kahtlesid. Ent uus kuningas suutis pöörata Euroopa ajaloo enese ja oma riigi kasuks - sisevastuoludest nõrgestatud Rootsist sai maailmariik, mis asus Euroopa poliitilist kaarti otsustavalt ümber muutma. Eesti jaoks algas "vana hea Rootsi aeg". Kolmekümneaastase sõja "õnneloteriis" tuli Rootsi kuningal vastu astuda võimsatele vastastele - Poola Sigismund III-le, Taani Christian IV-le, Saksa keisrile Ferdinand II-le, poliitilisi intriige punusid Rooma paavstid, Prantsusmaa ja Hispaania kuningakojad. Gustav Adolfit ümbritses aga võitmatuse oreool, kuni...

Ta rajas mägedeüksindusse unistustemaa, kus ta võis olla luksuse pimestavas säras piiramatu monarh, valitseda metsade, mägede ja järvede võluriiki üksi ja iseendale. Ta ehitas muinasjutulosse, kus unistused tähendasid talle elu ning saagad ja Wagneri muusikadraamad maailma. Seal võis ta end sel kõledal ajal oma eeskujude hiilgusega soojendada, olla oma vaimuhämaruses Päikesekuningas, Lohengrin, Parzival... Kui Ludwig II 1864. aastal Baieri troonile asus, pandi noorele ja nägusale monarhile suuri lootusi. Aga ta ei olnud võitleja, ei olnud võitja. Ta vihkas oma sajandit, jälestas oma pealinna ja põlgas oma rahvast. Kuid ometi: ajaks, mil ta 1886. aastal Starnbergi järves mõistatusliku surma leidis, oli temast saanud Baieri kuulsaim kuningas -- Baieri hull kuningas, Baieri muinasjutukuningas...