Tooted

Politseinik Nina Hoffman leiab oma kolleegi kodust tapetuna. Tema abikaasa Julia räägib segaselt mingist võõrast naisest, kes oli tormanud majja, tapnud ta mehe ja jooksnud ära tema pojaga. Politseinikud kipuvad siiski kahtlustama ohvri naist ennast. Ajakirjanik Annika Bengtzon kajastab juhtumit ja kui ta mõistab, et Juliat ähvardab valesüüdistus, hakkab seda lugu lähemalt uurima. Järgneb võidujooks ajaga, mille käigus püüab Annika naise nime puhtaks pesta.

19. sajandi Istanbul, Osmanite impeeriumit raputavad muutuste tuuled. Mitte kõik ei ole rahul sultani reformidega ning sündimas on hoolikalt ettevalmistatud vandenõu. Yasim, eunuhh ja sultani usaldusalune, peab lahendama nelja ohvitseri mõrva. Selle käigus satub ta haaremisse ja Istanbuli hämaratesse paikadesse ning teda aitab terve rida värvikaid tegelasi eesotsas Poola suursaadikuga.

Eradetektiiv V. I. Warshawski teab algusest peale, et Consuelo Alvarado sündimata lapsel pole just kõige paremini läinud. Consuelo on kuueteistkümneaastane ja diabeetik ning V. I. sõbra tütar. kui algab enneaegne sünnitus, ei suuda Warshawski meeleheitlikud pingutused haiglasse jõudmiseks tüdrukut ega tema last siiski päästa. Peagi uurib Warshawski võimalikku valeravijuhtumit ning avastab, et ahnuse tõttu on inimesed võimelised kasutama ükskõik kui suurt vägivalda.

Ameerika Ühendriikide presidendi vastuvõtu ajal Valges Majas leiab aset pealtnäha tähtsusetu vahejuhtum, aga just see viib presidendi mõttele tõhustada oluliselt võitlust narkootikumidega. Iseäranis kokaiiniga, mille tarbimine on kulutulena levinud ja annab Colombia narkokartellile muinasjutulisi kasumeid. Aastaid CIA vastuluure juhina töötanud, nüüd aga pensionipõlve pidav Paul Devereaux, hüüdnimega Kobra, saab ülesande kokaiiniärile lõpp teha ja talle antakse selleks volitused, mida on ainult vähestele kunagi usaldatud.

«Kuukivi», mis ilmus 1868. aastal, peetakse esimeseks kriminaalromaaniks inglise romaanikirjanduse traditsioonis, kuigi tollal nimetati sedalaadi teoseid «sensatsioonilisteks romaanideks». Rachel Verinder pärib oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval suurepärase kalliskivi, Kuukivi, mille on toonud Indiast tema onu. Kivi on erakordselt väärtuslik ning sellel on ka suur religioosne tähtsus, nii et selle tagasisaamisele on pühendanud oma elu kolm India preestrit. Sünnipäeval kannab ta seda kõigi silme all, aga sünnipäevajärgsel ööl läheb kalliskivi kaduma.

«Kui ma teist õigesti aru saan, siis te kahtlustate, et Ronald Callender tappis oma poja. Ronald Callender on surnud. Te kahtlustate, et Chris Lunn püüdis mõrvata Cordelia Grayd. Lunn on surnud. Te oletate, et Elizabeth Leaming tappis Ronald Callenderi. Elizabeth Leaming on surnud. Praegu on elus ainult üks inimene, kes teab tõtt nende kuritegude kohta, ning temale ei mõju ükski ülekuulamine.»

«Näkineiu laul» on ohtralt auhinnatud Briti kriminaalkirjaniku Val McDermidi esimene raamat, kus tegutseb politseis sarimõrtsukate hingeelu lahkav psühhiaater Tony Hill. Doktor Hill kutsutakse väikesesse Põhja-Inglismaa linna Bradfieldi, kus on leitud nelja mehe piinamisjälgedega ja moonutatud laibad. Tervet linna valdab hirm ning nimetu kurjus tekitab inimestes ärevust. Tony peab olema see, kes tungib võimaliku mõrvari tumedatesse hingesügavustesse ja loob nii tema profiili, et politseid aidata. Politsei poolelt on tal abiks Carol Jordan ning nende koostöö jätkub ka järgmistes raamatutes.

«Pelikani memorandum» algab kahe Ülemkohtu liikme mõrvaga. Mõrvade motiivini jõuab Darby Shaw, õigusteaduskonna üliõpilane, ja kirjutab selle kohta memorandumi. Siis äkki on ta ise tagaotsitav ja hädaohus ning peab tegema, mida suudab, et ellu jääda ning ohtlikud kurjategijad paljastada. Raamatu põhjal on tehtud menukas film, peaosades Julia Roberts ja Denzel Washington. Enamikus Grishami raamatutes on peategelasteks juristid. Sageli kuulavad nad oma südametunnistuse häält ning asuvad õigluse eest võitlema, isegi kui see pole neile endale kasulik. Oma viimastes romaanides on Grisham näidanud ka ahnuse ja karjäärihimu laostavat mõju inimesele.

Terry Lennox on sattunud ebameeldivasse olukorda. Tema miljonärist naine on surnud ja tal on vaja kaduda. Abi saamiseks pöördub ta eradetektiiv Philip Marlowe' poole. Marlowe, kes usub, et Lennox ei tapnud oma naist, on nõus teda aitama, kuid peagi hakkab kogu lugu tal üle pea kasvama. Üks mõrv järgneb teisele ning tõde kipub ikka veel ta haardest välja libisema...

Romaani peategelane Philip on igati normaalne ja kena inimene, kes elab koos ema ja õega. Oma naiseideaali on ta loonud nümf Flora järgi, keda kujutav skulptuur kaunistab perekonna aeda. Kui Philipi õde abiellub, tutvub Philip ühe tema pruutneitsiga, Sentaga, kes on Flora kujuga vapustavalt sarnane. Nende armulugu võtab aga peagi sünge pöörde, kui Senta soovib, et nad mõlemad tapaksid kellegi oma armastuse tõestamiseks.

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale vanajumala õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

1887. a. kirjutas noor Southsea arst Arthur Ignatius oma viletsale palgale lisa teenimiseks jutustuse «Etüüd punases». Esimest korda astus lugejate ette detektiiv Sherlock Holmes, kes ravis igavust kuritegude uurimisega, ja kui piisavalt huvitavaid kuritegusid parajasti ei olnud, siis ka viiulimängu ja kokaiiniga. Nüüdseks on ta kindlasti kõige tuntum detektiiv maailmas ning tema seiklustele elavad kaasa üha uued põlvkonnad. Kindlasti on selles oma osa Conan Doyle´i raamatute põhjal tehtud filmidel ja telesarjadel ning 19. sajandil tegutsenud Sherlock Holmes on tänu neile muutunud vägagi tänapäevaseks kangelaseks.