Tooted

Mis käivitab biorütme?
Millel põhineb mõnede elusorganismide võime mõõta aega?

Neid seni veel lõplikult lahendamata probleeme käsitleb ameerika bioloogi Ritchie R. Wardi populaarne raamat. Tutvume mitmete väljapaistvate biorütmide uurijate ning nende poolt loodud teooriate ja kavandatud eksperimentidega, mis kokkuvõttes annab hea ülevaate uue teadusharu – biokronomeetria tekkest ja arengust.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Autorile omases ladusas käsitluslaadis tutvustatakse tähtsamaid metalle ja mittemetalle, nende ühendeid ning sulameid. Elementide ja ühendite kasutusalad on esitatud keemia kui teaduse arengu taustal. Vaadeldakse nende tähtsust tööstuses, kosmonautikas, tuumaenergeetikas, põllumajanduses ja meditsiinis. Käsitletakse kuuma- ja korrosioonikindlaid, ülitugevaid ja ülikergeid sulameid, magnetmaterjale ning teisi eriomadustega aineid. Kirjeldatakse uusi tehnoloogilisi meetodeid. Pakub huvi laiale lugejaskonnale.

"Imetabane aju" on mõnes mõttes "Huvitava füsioloogia" järjeraamatuks. Aju oma keerulise, paljus veel üsnagi raskelt mõistetava talitlusega on komplitseerituim uurimisobjekt füsioloogias. Sündinud alles evolutsiooni kõige viimasel etapil, eristab aju inimest loomast kvalitatiivselt. Teema esitusviisi piltlikkus teeb raamatu hästi mõistetavaks ka vähema ettevalmistusega lugejaile, sealhulgas vanemate klasside õpilastele.

Raamat tutvustab lugejale paljusid psühholoogias hästi uuritud fenomene, mis näitavad inimtaju evolutsioneerimist aja mikrointervallides, muljete subjektiivsust, taju suhtelisust ja mitmetasandilisust (nagu näiteks maskeerimine, väljast sõltuvus, seadumuse mõju tajule), mis sõltuvad konkreetsetest isiksusest. Nende kõrval käsitletakse ka illusioone, spetsiifilist ja mittespetsiifilist tundlikkust, värvuse tajumist jne. Tutvustatakse ka taju loodusteaduslikke aluseid. Sisukas, rohkelt illustreeritud populaarteaduslik raamat igale psühholoogiast huvitatud lugejale.

Inglise ajaloolase ja sotsioloogi Samuel Lilley raamat on tehnika ajaloost, alates kiviaja kõige algelisematest tööriistadest nüüdisaja teaduse ja tehnika saavutusteni. Tehnika arengut XX sajandil vaatleb autor peamiselt Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Inglismaa baasil, kuid püüab objektiivselt hinnata ka teiste suurte ja väikeste riikide panust tehnika progressi.

Missugune on juhuse osa meie elus? Kes on mõelnud selle küsimuse üle, see on kindlasti märganud, kuivõrd me sõltume juhusest. Juhuslikkus ümbritseb meid igast küljest.

Raamatus räägitakse katsetest, mis on olnud pöördepunktiks füüsika arengus. Autor alustab Galilei ja Newtoni esimeste katsete kirjeldamisega ning jõuab välja Rutherfordi, Millikani ja Michelsoni katseteni, nendeni, millel baseerub nüüdisfüüsika. Raamat on kirjutatud huvitavalt ja emotsionaalselt, selles on arvukalt valemeid ja sisukaid kõrvalepõikeid teadusfilosoofia valdkonda ning see peaks huvi pakkuma kõigile, keda paelub füüsika.

1957. aastal tekkinud perkolatsiooni- ehk läbivoolamisteooria on võitnud kindla koha nii füüsikas kui keemias. Lugeja tutvub selle teooria alustega ja mitmesuguste rakendustega. Tähelepanu on pööratud süsteemi geomeetriliste ja füüsikaliste omaduste seosele läbivoolamisläve ümbruses. Rakendusnäidetena vaadeldakse lisandeid sisaldavate pooljuhtide elektrijuhtivust, lisanditega ferromagneetikute omadusi jms. Raamat täppisteadustest huvitatud lugejaile alates keskkooliõpilastest ja üliõpilastest kuni spetsialistideni.

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

Statistilisi meetodeid kasutab tänapäeval iga teadusharu. Käesolev aimeraamat vestleb sellest, millised need meetodid on ja millal neid rakendada saab, et tulemused oleksid usaldatavad.

Miks mõtlemine muutub ajaloos ja mis muutub mõtlemises? Mille poolest erineb meie mõtlemine teiste kultuuride inimeste mõtlemisest? Kas keele iseärasused mõjutavad mõtlemist? Kuipalju sõltub lapse mõtlemise arengukäik kultuurist, milles ta elab? Psühholoogia ja etnograafia andmete põhjal käsitletakse raamatus neid ja muid küsimusi.

Kui kõik inimlik mahuks ära ühteainsasse raamatusse, küllap neid poleks siis rohkem vajagi... Selles raamatus tuleb juttu tunnete ja meeleolude salavedrudest, psüühikat lõhkuvatest ja ravivatest ainetest, mälu varjatud reservidest, hüpnoosist ja unenägude salakirjast, arstide ning uurijate otsingutest ja leidudest, üht-teist joogidest ja sellest, mida võib oma psüühikaga ära teha, kui sellega ise just liiga rahul ei olda...

Raamatus antakse populaarteaduslik ülevaade teaduse uuematest andmetest inimpsüühika aluste ning psüühikahäirete olemuse kohta. Kirjeldatakse, millised tegurid inimest ümbritsevast bioloogilisest ja sotsiaalsest miljööst mõjutavad psüühilist tervist ja millisel viisil avalduvad psüühikahäired. Käsitlemist leiavad ka psüühiliselt haigete inimeste ravi probleemid ning kaasnevad sotsiaalsed aspektid. Raamat pakub huvi kõigile meditsiinist ja tervishoiust huvitatud lugejatele.

Suurepärasel teaduse populariseerijal, Londoni ülikooli kauaaegsel füüsikaprofessoril S. Tolanskyl on õnnestunud ilma ühegi valemi ja definitsioonita anda süsteemne ülevaade ühest kõige vanemast täppisteaduste harust optikast, selle probleemidest ning saavutustest.

Tänapäeva teaduslike huvide keskpunkti tõusnud keeleteaduses on eriline koht semantikal, sest semantika uurib ka muude teaduste -- filosoofia, loogika, psühholoogia jne. seisukohalt olulisi probleeme. Käesolev raamat jutustab uusimatest vaadetest, teooriatest ja hüpoteesidest sel alal. Siit leiab lugeja vastuse küsimusele: mis on tähendus, missugused on tähenduse mõistmise mehhanismid, missuguste struktuuridena on tähendus esitatud mälus ja kuidas ta on kirjeldatav jne.

Inimestevahelise suhtlemise seaduspärasuste ja püsiprobleemide tutvustamiseks on käesolevas raamatus lähema vaatluse alla võetud sellised teemad nagu kommunikatsioon, vastastikune mõjustamine, inimestetundmise psühholoogia, suhtlemise situatsioon, rollikäitumine, suhtlemiskeskkond jt. Arvestades asjatundliku suhtlemise tähtsust inimestevahelise koostöö tagamisel, psüühilise tervise kindlustamisel ja isiksuse eneseaktualiseerimisel, antakse rakenduslikke juhiseid oma suhtlemiskompetentsuse tõstmiseks. Raamat neile, keda köidavad sotsiaalpsühholoogia üldhuvitavad ja rakenduslikud küsimused või kellel igapäevases töös on hea suhtlemisoskus asendamatu väärtusega - õpetajad, ajakirjanikud, tootmisjuhid, arstid jt.

Raamatus antakse väga hea ülevaade looduses täheldatavatest valgusnähtustest, kirjeldatakse ja seletatakse neid. Lugemisel jääb kõlama juhtmotiiv: käige looduses ringi avasilmi, jälgige, uurige, mõtisklege! Kui palju huvitavat märkate, kui palju uut teada saate!

Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.

Viikingid ehk normannid, kelle kallaletungid teistele maadele kestsid peaaegu kolm aastasada, on saanud väga erinevate hinnangute osalisteks. Neis on nähtud halastamatuid riisujaid ja tapjaid, aga ka muinasjutulisi vägimehi ja kangelasi. Kes olid siis viikingid? Kust nad tulid ja mis oli selle põhjuseks? Sellest jutustabki käesolev raamat.

Keda küll ei huvitaks see, mis toimub Maa sügavuses! Eriti tugevaks paisub huvi pärast suuri maavärinaid. Käesoleva raamatu autor, Saksa DV teadlane Horst Rast kirjeldabki Maa siseehitust ning maapõues toimuvaid protsesse, mille tagajärjel tekivad ülivõimsad loodusnähtused – maavärinad.