Tooted

Tuntud kirgiisi kirjaniku teos kirjeldab ühte päeva raudteetöölise Jedigej elust, millal ta vaatab tagasi oma eluteele. Romaani fantastiline süžeeliin käsitleb sajandilõpu kõige traagilisemaid vastuolusid, osutades, kui oluline on inimkonnal just nüüd mõelda oma mineviku ja tuleviku üle.

Idülliline lapsepõlv Lausitzil Esimese maailmasõja eelõhtul, Berliin «kuldsetel kahekümnendatel», suur armastus – nii võiks kõlada õnn, mõtleb Helene. Neiu usub, et maailm on ta ees valla, järgib oma unelmaid ja tundeid, hoolimata üha halastamatumaks muutuva aja kommetest. Siis tuleb teine suur sõda. 1945.aastal põgeneb Helene Stettenist lääne poole. Koos seitsmeaastase pojaga on ta rasked sõja-aastad üle elanud ning nüüd, kui kõik on möödas, kui kõik näib võimalik, jätab ta lapse üksi perroonile ega tule enam tagasi...

"Ma lähen ära" – need on esimesed sõnad, mida lausub Echenoz romaani peategelane Félix Ferrer, kes on otsustanud naisest lahku minna. Need on ka sellesama tegelase viimased sõnad, kui ta pärast aasta jagu kestnud ekslemist ja seiklusi naaseb purustatud südamega kunagisse kodumajja. Ring on täis, muutlikud ajad otsas, rännak lõppenud, ja mees on natuke vanemaks saanud. Südamehaigusest hoolimata on ta üle elanud põnevaid seiklusi: iidse eskimote aarde jahil on ta ära käinud polaaraladel, teda on paljaks varastatud ja tüssatud, teda on võrgutatud ja ta on ise võrgutanud, ühesõnaga, ta on elanud. Sellest kõigest on jäänud ähmane ebameeldivustunne ja hingepiin. Echenoz stiili iseloomustab tabav vähesõnalisus, mitmekihiline iroonia ja täpsus, millega ta sõnu ja kujundeid valib. 1999 sai ta romaani "Ma lähen ära" eest Goncourti kirjandusauhinna.

Birutė Jonuškaitė romaan „Maranta“ räägib kolme põlvkonna naiste dramaatilisest saatusest keerulistes ajaloolistes oludes alates II maailmasõjast kuni tänase päevani. Romaani kesksed tegelased on vanaema Dominyka, tütar Saulė ja tütretütar Rasa, kelle elu on kulgenud peamiselt Gaładuśi ja Sejwy järve vahel asuvas leedulaste põliskülas Kirde-Poolas, mis on ajalooliselt olnud eri võimude ja riikide mängumaa. Samast kandist on pärit ka raamatu autor. Romaani peatelje moodustab suurpere, kelle vanim tütar rändab üle Atlandi Ameerikasse, jättes kodupaika maha kaks teda armastavat meest – Tadulise ja Rūkase. Samuti jääb teda igatsema väike Rasa, kes on romaani minategelane ja jutustaja. Tegevus toimub algul lapse, siis teismelise ja viimaks kunstiakadeemias õppiva tudengi pilgu all. Elutee viib teda Poolast Ameerikasse, Pariisi, Jeruusalemma; ta püüab välja selgitada painavaid küsimusi, et mõista iseennast ja oma perekonda ning leida lõpuks ometi hingerahu. Samm-sammult selgub, et nii Dominyka kui ka Saulė elus on olnud varjatud lehekülgi ja lahtirääkimata lugusid. Kas Rasa, perekondlike mõistatuste lahendaja, saab saladuste selginedes õnnelikuks? Birutė Jonuškaitė (snd 1959) on Leedu kirjanik, luuletaja ja publitsist. Ta on lõpetanud Vilniuse ülikooli ajakirjanduse eriala ning töötanud ajakirjanikuna Poolas ja Leedus. 2018. aastal valiti ta Leedu Kirjanike Liidu juhatuse esimeheks. Tema proosat ja luulet on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse, hispaania, gruusia, poola, vene, valgevene, ukraina, horvaadi, sloveeni, läti ja nüüd ka eesti keelde.

Autor on peategelasele andnud nimeks Paul Theroux ja tema põhilised eluloofaktid – viibimine Malawis, töötamine Singapuris, abieluaastad Inglismaal, lahkuminek naisest, loomingukriis – kattuvad kirjaniku enda omadega. Siiski ei saa nende kahe persooni vahele mingil juhul tõmmata võrdusmärki, tegemist on omamoodi pseudobiograafiaga, milles segatakse osavalt tegelikkust ja väljamõeldut, kus tõsimeelsus vaheldub naljakate elusituatsioonidega ja reaalsed inimesed tegutsevad kõrvu kirjanikufantaasias sündinud tegelastega.

Daniel Katz eristub soome kirjanduspildis oma Ida ja Ida-Euroopa motiividega, mis toovad värskust ka romaani "Paadisild triivib merele". Sellele Soomes arenevale armastusloole on taustaks Bosnia sõda. Kui ajalooõpetaja Henry Loimu paadisild tormi ajal murdub ja ta sellel mööda jõge mere poole triivib, satub ta Bosnias soome rahuvalvevägedes teeninud koloneli majja. Kolonel on pärast teda sõjas tabanud suurt õnnetust Soome kaasa toonud viiuldajast serblanna ja tema isa. Sõda on aga jätnud nii temasse kui ka serblastesse sügavad jäljed...

Hispaania ühe nüüdisaja silmapaistvama kirjaniku neorealistlik romaan kujutab filmilike võtete abil hispaania rahva ängistavat ja perspektiivitut elu 1940-ndate aastate frankistlikus Hispaanias.