Tooted

Lugu algab seal, kus kõik lood peaksid lõppema – voodis. Nicolas elab juba kaks aastat Pauline'iga koos, nii et see ei ole esimene kord, kui nad teineteise vastas on ja Pauline naeratab tal käest kinni võttes mitmetähenduslikult. Nad teavad neid liigutusi peast, liigutusi, mis täidavad territooriumi rahustavate ja tuttavlike asjadega. Sel päeval juhtub ometi midagi ennekuulmatut. Nicolas lebab selili ja Pauline, kes on just rinnahoidja ära võtnud, sulgeb kergelt silmad nagu tavaliselt, kui nauding hakkab maailma leebelt unustusehõlma matma. Äkitselt tekk kerkib ja nähtavale ilmub kolmas pea.

Tuntud kirgiisi kirjaniku teos kirjeldab ühte päeva raudteetöölise Jedigej elust, millal ta vaatab tagasi oma eluteele. Romaani fantastiline süžeeliin käsitleb sajandilõpu kõige traagilisemaid vastuolusid, osutades, kui oluline on inimkonnal just nüüd mõelda oma mineviku ja tuleviku üle.

Idülliline lapsepõlv Lausitzil Esimese maailmasõja eelõhtul, Berliin «kuldsetel kahekümnendatel», suur armastus – nii võiks kõlada õnn, mõtleb Helene. Neiu usub, et maailm on ta ees valla, järgib oma unelmaid ja tundeid, hoolimata üha halastamatumaks muutuva aja kommetest. Siis tuleb teine suur sõda. 1945.aastal põgeneb Helene Stettenist lääne poole. Koos seitsmeaastase pojaga on ta rasked sõja-aastad üle elanud ning nüüd, kui kõik on möödas, kui kõik näib võimalik, jätab ta lapse üksi perroonile ega tule enam tagasi...

Birutė Jonuškaitė romaan „Maranta“ räägib kolme põlvkonna naiste dramaatilisest saatusest keerulistes ajaloolistes oludes alates II maailmasõjast kuni tänase päevani. Romaani kesksed tegelased on vanaema Dominyka, tütar Saulė ja tütretütar Rasa, kelle elu on kulgenud peamiselt Gaładuśi ja Sejwy järve vahel asuvas leedulaste põliskülas Kirde-Poolas, mis on ajalooliselt olnud eri võimude ja riikide mängumaa. Samast kandist on pärit ka raamatu autor. Romaani peatelje moodustab suurpere, kelle vanim tütar rändab üle Atlandi Ameerikasse, jättes kodupaika maha kaks teda armastavat meest – Tadulise ja Rūkase. Samuti jääb teda igatsema väike Rasa, kes on romaani minategelane ja jutustaja. Tegevus toimub algul lapse, siis teismelise ja viimaks kunstiakadeemias õppiva tudengi pilgu all. Elutee viib teda Poolast Ameerikasse, Pariisi, Jeruusalemma; ta püüab välja selgitada painavaid küsimusi, et mõista iseennast ja oma perekonda ning leida lõpuks ometi hingerahu. Samm-sammult selgub, et nii Dominyka kui ka Saulė elus on olnud varjatud lehekülgi ja lahtirääkimata lugusid. Kas Rasa, perekondlike mõistatuste lahendaja, saab saladuste selginedes õnnelikuks? Birutė Jonuškaitė (snd 1959) on Leedu kirjanik, luuletaja ja publitsist. Ta on lõpetanud Vilniuse ülikooli ajakirjanduse eriala ning töötanud ajakirjanikuna Poolas ja Leedus. 2018. aastal valiti ta Leedu Kirjanike Liidu juhatuse esimeheks. Tema proosat ja luulet on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse, hispaania, gruusia, poola, vene, valgevene, ukraina, horvaadi, sloveeni, läti ja nüüd ka eesti keelde.

Daniel Katz eristub soome kirjanduspildis oma Ida ja Ida-Euroopa motiividega, mis toovad värskust ka romaani "Paadisild triivib merele". Sellele Soomes arenevale armastusloole on taustaks Bosnia sõda. Kui ajalooõpetaja Henry Loimu paadisild tormi ajal murdub ja ta sellel mööda jõge mere poole triivib, satub ta Bosnias soome rahuvalvevägedes teeninud koloneli majja. Kolonel on pärast teda sõjas tabanud suurt õnnetust Soome kaasa toonud viiuldajast serblanna ja tema isa. Sõda on aga jätnud nii temasse kui ka serblastesse sügavad jäljed...

1970. aastate Inglismaal kohtuvad kaks lõunapoolkeralt pärit noort inimest. Rohelise Mandri Caroline on tulnud Vanasse Maailma, et õppida ajalugu, Musta Mandri Joshi armastus on aga ballett. Üks leiab teise ja mõne aja pärast kolitakse elama Oxfordis ühel põlluveerel seisvasse vanasse punasesse bussi. Aeg kulub ja ühes sellega näib kasvavat Joshi igatsusvalu, kuni ühel päeval saab ta võimaluse külastada oma kodulinna Durbanit, kus peetakse pantomiimikonverentsi. Veel enne reisi, nii-öelda üheteistkümnendal tunnil, teeb ta oma tütre lemmikraamatut lugedes avastuse. Kas selle on tõesti kirjutanud Hattie, tema esimene armastus, kes oli jäänud koju, samal ajal kui tema oli tulnud Inglismaale? Selle uperpallitava loo taustal tantsib arlekiin. Autori inspiratsiooniallikaks on olnud Stravinsky ballett "Pulcinella" ja selle märksõnad: keerukad suhted, varastatud identiteet, käestlastud võimalus ja võidukas taassünd. Romaani kohta on öeldud tabavalt "21. sajandi multikultuurne muinasjutt".