Tooted

Selle raamatu autor P. Howard ehk Jenö Rejtö oli oma lühikese elu ajal (1905-1943) ning aastaid pärast surma unustatud ja tundmatu. Olud olid tema vastu. Ta kirjutas terve hulga seiklusjutte, mis avaldati nn. šillingilises kõmuromaani sarjas. Enamik tema lugejaid ei aimanudki, et varjunime taha on peitunud ungari ajakirjanik, kabareeskitside, igasuguste kirjanduslike lühivormide autor Jenö Rejtö. Tema thrillerid ei pääsenud eliitlugeja lauale, neid neelasid teatavas vanuses raamatuhuvilised - hea tooni hindajad muidugi salaja. J. Rejtö tundis väga hästi põnevusloo kirjutamise reegleid. Ajakirjaniku töö andis talle selge ettekujutuse, milline tekst jõuab kõige paremini lugejani. Põnevus, satiir ja absurd olid tema jaoks vorm, millesse sai mahutada piisavalt inimlikku, ebatavalist, üldjoontes usutavat. "Kuldne romaan" võib üksikasjades tunduda võimatuna, kuid lõppkokkuvõttes osutuda päris võimalikuks. Kelmiromaanidega on kord juba nii.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise teine osa.

Inglise 19. sajandi kirjaniku William Wilkie Collinsi (1824-1889) omal ajal ülipopulaarse, Inglismaal detektiivžanrile aluse pannud romaani telje moodustab Indiast toodud haruldase teemandi saatus. Kuukivi salapärase kaotsimineku süüdlase selgitamine võimaldab autoril avada mitmeid elulisi karaktereid ja panna lugeja koos tegelastega kaasa mõtlema ning pead murdma.

Seiklusromaan inglise kirjaniku Henry Rider Haggardi (1856-1925) sulest on täis ootamatuid konfliktirikkaid seiklusi, palavat armastust, vapruse imesid ja muud, mis sellele žanrile omane. Kõik see on projitseeritud täpsesse ajaloolisse olustikku -- konkistadooride vallutuste aegsesse asteegi riiki; tegelaste seas ei puudu ka ajaloolised, tegelikult elanud isikud.

Inglise kriminaalromaan, kus kuus kriminalistikahuvilist otsustavad lahendada Scotland Yardi poolt lahandamata jäänud mürgitamisloo.

Romaani sisuks on kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge, oopiumikaubitsejad ja kompradoorid, vandenõud ja armutu konkurents, taifuunid ja piraadid, seiklused ja seks - nendest eksootilistest lõimetest koob autor Briti krooni Hiina-koloonia Hongkongi romantilise ja mõneti müütilise sünniloo, millel on olnud väljapaistev lugejamenu.

Käib Kolmas ristisõda (1189-1192), mida juhib Inglise kuningas Richard Esimene Lõvisüda. Sõjategevust romaanis siiski pole, sisuks on šotimaa noore krahvi, Leopardi rüütli seiklused Idamaa kõrbes ja Lõvisüdame laagris ning vastuolud ja tülid ristisõdijate leeris. Tegelasteks on salapärane eremiit, sultan Saladin, Inglise kuninganna Berengaria, Leopardi rüütli südamedaam leedi Edith, salakavalad kääbused ja palju teisi.