Tooted

Mõlemad jutud käsitlevad inimese piiride küsimust: „Amfiibinimeses” täiustab geniaalne kirurg Salvator oma äranägemise järgi eluorganisme ning on loonud amfiibinimese, „Maailmavalitsejas” saavutab teadlane Stirner võime kontrollida elusolendite mõtteid ja tahet.

"Andromeeda udukogu" on Ivan Jefremovi ulmeromaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus (umbes aastal 3230) Maal ja maailmaruumis.

Selles jutustuses näidatakse inimese piiritut vaprust ja salakavalat mõrtsukalikkust; meeleheitlikku võitlust vabaduse eest ja julma vägivalda; alatut äraandmist ja ustavat sõprust; jutustatakse, kui raskesti kannatasid alaheidetud maade elanikud, kui läbi nende alade läksid Batu-khaani raudsed sõjasalgad: kuidas sadade tuhandete ratsanike laviin kandis khaani nagu laastukest merelaine harjal ja paiskas ta suure Itilli jõe kaldale, kus see tõmmu pilusilmne juht pani aluse vägevale Kuldhordi riigile.

Romaan "Batu-khaan" on ajaloolise triloogia "Mongolite sissetung" teine osa.

Triloogia:
– Tšingis-khaan
– Batu-khaan
– Viimase mere poole

Lugedes fantastilist teost tutvute haruldaste seiklustega, mis said osaks geoloogilisele uurimisrühmale number 14-bis, kui ta kadus salapäraselt Põhja-Jakuutia tundmatutesse mägikolgastesse. Koos teose kangelastega - kartmatu Petja Odintsovi ja ta sõpradega – sooritate ebatavaliste kohtumiste ja avastustega lõppenud ohtliku teekonna. Niisamuti nagu neidki võlub teid mägise Jakuutia karm ilu ja te omandate palju uusi teadmisi selle kauni maa kohta.

Kuigi tuntuimad on ta Sherlock Holmes'i lood ning ise hindas ta parimaks oma ajaloolisi romaane, on eriline koht A. C. Doyle'i loomingus ta fantastilistel teostel. Neid hakkas ta kirjutama alles siis, kui ta oli juba tunnustatud kirjanik. Selgi alal oli ta üsna produktiivne. Tuntuimad tema fantastilistest teostest on "Kadunud maailm" ("The Lost World" - 1912. a.), "Mürgivöönd" ("The Poison Belt" - 1913. a.) ja "Maracoti sügavik" ("The Maracot Deep" - 1927. a.). Tõsi, neis pole küll ei julgeid tehnilisi prognoose, ei kirkaid tulevikukangastusi ega teravaid sotsiaalseid probleeme, mis huvitasid Jules Verne'i ja Herbert Wellsi, kuid terava teadlasepilguga nähtud fantastilised pildid loodusest, eelajaloolistest loomadest ja ookeani põhjas elavaist muinasjutulise Atlantise elanikest pakuvad siiski suurt huvi ning tõelist naudingut.

Tuntud nõukogude kirjaniku romaan noorte teadlaste kujunemisest ja elust. Esimeses raamatus kirjeldatakse peategelase Sanja Grigorjevi lapsepõlve, lastekodus viibimist, gümnaasiumis õppimist ja lennukooliaastaid. Raamatu teises osas jutustatakse Sanja töötamisest lendurina rahu ja sõja ajal. Põhjas hukkunud kapten Tatarinovi jälgede otsingutest, abielust Katja Tatarinovaga ja kokkupõrgetest alatu Romašoviga.

Romaani tegevus algab 1859. mil Richard Shandon sai tundmatult, üksnes initsiaalide all esinevalt isikult kirja, milles seisis, et Shandon on volitatud ehitama priki Forward ja selle mehitama.

Seilusjutt aareteotsijast

Kuunar "Kolumbus" on pühendatud kodumaa kaitsele, nõukogude noorsoo kangelaslikule võitlusele salakuulajate ja diversantidega, keda välismaalt Nõukogudemaale saadetakse. Romaani tegevus toimub peamiselt Ukraina ranniku edelaosas paiknevas linnas, lähedal asuva saare kalurikülas ning merel. Peategelane on 17-aastane junga Marko Zavirjuhha kalapüügikuunarilt "Kolumbus". Tema kaaslasteks romaanis kirjeldatud sündmustes on neiud – Zorja Nahhodka, kes elab külas kasuisa juures ja Ljuuda Ananjev, kes on professor Andrei Ananjevi tütar. Professor uurib saarel paiknevate luidete liiva, milles leidub torianiiti. See haruldane mineraal sisaldab tooriumi, uraani ja raadiumi. Uuringute eesmärgiks on leida teoreetiline lahendus torianiidist väärtusliku gaasi – heeliumi saamiseks tööstuslikul teel. Piirkonnas tegutseb mereväe miinitraaler "Tormilind", mille meeskonnal on head suhted saare elanikega.

Rännak on kirjeldamatult vaevaline. Parajasti matkavad inimesed kõrgel pragudest lõhestatud mägedel. Vasakul langevad kaljud järsult mõõtmatusse sügavusse. Sinna alla ei pääse ükski inimene. Kuristikud on läbipääsmatud. Pilvitult laiuvas taevas on hiiglaslik päikeseketas. Matkajad oigavad kuumusest, kuid juht Ibrahim sunnib neid kiirustama. Sellest põrgulõõmast tuleb välja pääseda nii ruttu kui võimalik. Mandingo on seda "teed" rännanud juba mitmeid kordi. Iga samm on talle siin tuttav. Nii jätkub see tund tunni järel. Ibrahim jääb sageli seisma ja silmitseb taevast. Ei mingit puhkust. Ibrahim ei kuula oma kaaslasi, kes tahavad ainult hetke puhata. Selle asemel uurib ta jällegi taevast. See torkab Abd Allahile silma. Kas ei ole selle põhjuseks väike pilv, mis seal eemal kauges sinas kerkima hakkab? Ah mis, sel hetkel on tee tähtsam kui kõik muu. Sellele tuleb pöörata kogu tähelepanu. Teravaservalised kaljutükid lebavad ümberringi - häda, kui ta neist üle ei astu! Vaesed, juba veriseks lõhestatud jalad saavad seda tunda.

Seiklusjuttude autorina tuntuks saanud Robert Louis Stevensoni "Must Nool" käsitleb Inglismaa ajaloo perioodi, mil Yorkide ja Lancasterite dünastiate vahel toimus Inglise trooni pärast äge võitlus: Rooside sõda. Yorkide ja Lancasterite suguvõsa vappide järgi nime saanud sõda kestis kolmkümmend aastat (1455–1485). Väga paljud aadlikud käisid selle sõja jooksul pidevalt ühest leerist teise, olles kord Yorkide, kord Lancasterite poolt — kuidas aga parajasti sobivamana tundus. Selliseid mõisnikke esindab romaanis sir Daniel Brackley. Niisugune poolte vahetamine tekitas kogu maal suure segaduse, mis omakorda kutsus esile taltsutamatu rüüstamise ja omavolitsemise. Seda ei suutnud talupojad pikalt kannatada. Romaanis näeme üht sellist talupoegade ja lihtsate inimeste protesti avaldust — lindpriidest koosnevat "Musta Noole" salka, kes püüab kaitsta alamate kihtide huve.

Romaan "Peata ratsanik" on üks paremaid näiteid Reidi meisterlikust jutustamisoskusest. Lugejat haarab juba esimestest lehekülgedest põnev ja keerukas süžee, köidavad meeldejäävad karakterid, romantilised vahekorrad, dramaatilised situatsioonid, võlub tegelaste elav ja ilmekas keel.

Teaduslik-fantastiline romaan

Nahksuka jutud: Viies raamat

Autorite Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski teaduslik-fantastiline jutustus "Purpurpunaste pilvede maa" käsitleb rasket ja ohtlikku, dramaatilistest sündmustest tulvil ekspeditsiooni Veenusele, ühele kõige raskemini ligipääsetavale planeedile meie päikesesüsteemis. Jutustuses kõneldakse ekspeditsiooni seiklustest Veenuse koletislikes soodes ja mustades kõrbetes, "punasest rõngast" ja "Tashmashibi mõistatusest", kohusetundest ja mehisusest, looduse alistamisest inimese poolt.

Käesolev romaan on ajaloolise triloogia "Mongolite sissetung" viimaseks (kolmandaks) osaks. Esimene ja teine osa "Tšingis-khaan" ja "Batu-khaan" ilmusid eesti keeles 1959. aastal.