Tooted

Silmapaistva tšehhi kirjaniku Karel Caperki poolt kirja pandud neli lühiromaani kujutavad endast kõige lihtsamas, kõigr tavalisemana näivas inimeses peituvate inimlike väärtuste sügavat psühholoogilist analüüsi.

"Elust vanglas võib ju tõesti ka teisiti mõelda," ütles vürst. "Ma kuulsin ühe mehe jutustust, kes oli oma kaksteist aastat vanglas istunud; see oli ka minu professori patsient ja ravis end tema juures. Tal käis langetõbi peal, ta oli aeg-ajalt rahutu, nuttis ja katsus kord ennast tappagi. Tema elu vanglas oli väga kurb, uskuge mind, aga muidugi mitte kopikaline." Tema ainsateks kaaslasteks olid ämblik ja üks puuvibalik, mis oli akna all kasvama hakanud… Aga ma jutustan teile parem oma mullusest kohtumisest ühe teise mehega. See on iseendast väga kummaline juhtum – kummaline selle poolest, et sellist asja tuleb väga harva ette. See mees viidi kord ühes teistega tapalavale ja talle loeti ette surmaotsus, mahalaskmine poliitilise kuriteo eest. Paarikümne minuti pärast loeti ette ka armuandmise otsus ja määrati teine karistusmäär; kuid kahe otsuse vahepeal, kahekümne minuti või igal juhul veerand tunni kestel, elas ta kindlas teadmises, et ta mõne minuti pärast on järsku surnud.
Ma kuulasin iga kord hirmsa põnevusega, kui ta oma tolleaegseid muljeid meelde tuletas, ja hakkasin mitu korda temalt ise neid üle pärima. Ta mäletas kõike erakordse selgusega ja rääkis, et ta nendest minutitest iial midagi ei unusta. Paarikümne sammu kaugusel tapalavast, mille ääres seisid sõdurid ja rahvas, oli maa sisse kaevatud kolm posti, sest kurjategijaid oli mitu. Kolm esimest viidi postide juurde, seoti nende külge kinni, aeti neile surirüü (valge pikk ürp) selga ja tõmmati valge kott üle silmade, et nad püsse ei näeks; siis rivistus iga posti ette mõnemeheline sõdurite rühm.»

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof. Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.

Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Čapeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, reisimärkmed.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit . - A. H. Tammsaare artiklite alfabeetiline loetelu. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, varia.

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud «Krutsifiks». Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.

Küllalt on inimesi toidetud maiustustega; neil on sellest seedimine korrast ära: on vaja kibedaid arstimeid, teravat tõde. Aga ärge igatahes nüüd arvake, nagu oleks selle raamatu autor kunagi omanud kõrki unistust hakata inimeste pahede parandajaks. Jumal hoidku teda säärasest juhmusest! Tal oli lihtsalt lõbus joonistada kaasaegset inimest, nagu ta teda mõistab ja tema ning teie õnnetuseks liiga sageli on kohanud. Aitab sellestki, et haigus on ära näidatud, aga kuidas seda ravida - jumal seda teab!

Ajalooline romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Friedrich Martensi elukäigust. Kajastamist leiavad ka ühiskondlik-poliitilised sündmused 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul kuni professor Martensi surmani 1909. aastal.