Tooted
Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 40 000 tänapäeva eesti kirja- ja kõnekeele sõna. Sõnastikus on esitatud ka mõningane osa eesti fraseoloogiast. Ta sisaldab samuti valimiku geograafilisi ja rahvusvaheliste organisatsioonide nimetusi, Ladina-Ameerika maade rahvanimede loetelu ja ülevaate Hispaania haldusjaotusest.
Inglise kirjandusklassiku, sädeleva novellimeistri W. Somerset Maughami kogutud novellide ja jutustuste esimene köide sisaldab kokku 30 lühijuttu, mis on tulvil ootamatuid süžeekäike, peent huumorit ning inimloomuse sügavaimat mõistmist. Maailma novelliklassika kullafondi kuuluvad jutud, millest valdav enamus ilmub eesti keeles esmakordselt, viivad lugeja Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Hispaaniast Vaikse ookeani saarte lummavatele liivarandadele. Ühtlasi paljastavad need ka Maughami terast silma ja tihti sardoonilist huumorit inimlike nõrkuste vaatlemisel ja inimsuhete kibeda reaalsuse eksponeerimisel.
Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.
Taani kirjandusklassiku Johannes V. Jenseni (1897-1950) kuueosalise romaanitsükli "Pikk teekond" kolmes viimases romaanis (kolm esimest ilmusid eesti keeles aastal 2002) jätkab autor Põhjala inimestele omase kodust välja avarasse maailma püüdlemise kujutust. Noortele seiklushimulistele meestele jääb kodune Jüütimaa kitsaks: kimbritena tungivad nad üle Alpide lõunasse, saades ohtlikeks vastasteks võimsale Rooma vabariigile; nad sõuavad normannidena Vahemerel ja laastavad õitsva Luna linna Itaalias; ka üle ookeani Uut Maailma avastama purjetanud admiral Kolumbus on autori kontseptsiooni järgi Põhjala poegade järeltulija.
Ma leban Jani patjade najal voodis, kus olen tundnu sellist rõõmu, mille olemasolu ma poleks osanud arvatagi. Minu südant on haaranud erutus. Ma tean, et jätan oma mehe maha ja tulen Jani juurde, tean seda juba nädalaid. Tegelikult teadsin ma seda hetkest, mil Jan meie majja astus. "Mis meiega ka ei juhtuks, see maal ei valeta," lausub Jan. "See räägib tõtt." Kõik, mida ta iganes näeb seostub tal tulpidega. Nägusad naised on tulbid, nende seelikud on kroonlehed, mis õõtsuvad õietolmuga kaetud emakasuudme moodi kaardus jalgade ümber... "Tulbipalaviku" tegevus toimub 17. sajandi Amsterdamis, ajal, mil tulbihullus, milles tuhanded kaupmehed soetasid ja seejärel kaotasid tohutuid varandusi, oli saavutanud oma haripunkti. Selle riskide ja kiusatuste ajastu taustal kujutatakse teoses noore, kauni, kuid armastuseta abiellunud naise sama meeletut ja hulljulget mängu. Armunud tema portreed maalinud kunstnikku, sepitseb naine, järk-järgult panuseid suurendades, plaani kunstnikuga põgenemiseks. Algselt vaoshoitud romantiline armastus muutub peagi ennasthävitavaks meeletuseks, sarnanedes Amsterdami vallanud tulbipalavikuga.