Tooted

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

Ludmilla Plette (Pimenova) on sündinud 1949. a. Frunze linnas. Rahvuselt venelanna, kasvas kristlikus peres. Peale Vladivostoki Meditsiiniinstituudi lõpetamist töötas 10 aastat arstina. 1983. a. suundus koos mehega elama Saksa LV-i, kus esimest korda elus kuulis jutlustamas Erlo Schtegenit, Lõuna-Aafrika evangelisti. 1987. a. alguses, pärast esimest külaskäiku misjonijaama Quo Sizabantus, elas ta üle sügava kriisi ja täieliku vaimse pöörde. Seejärel ta otsustas pühenduda teisele teenistusele: viia kõigile inimestele, aga eelkõige oma endistele kaasmaalastele iidset ja igavesti uut Elavat Evangeeliumi, mis kutsub hingi ärkama vaimsest unest, puhastuma ja oma elu korda seadma, oma Loojaga igavikus kohtumiseks valmistuma. Käesolev raamat on autori esimeseks vastuseks Jumala kutsele töötada Tema viinamäel.

Šotimaa võimuvõitlusest alguse saanud perekonnatragöödia viib Ballantrae tiitlipärija salapärastele reisidele ja eksootilistele maadele, tormisele merele piraadilaeval ja ameerika indiaanlaste keskele. Lugeja leiab end ootamatute dramaatiliste pöörete, kirgede, seikluste ja ohtrate lahendust ootavate saladuste kütkestavas maailmas, täis inimlikku ülevust ja armetust. Kuid kõik pole kaugeltki nii lihtne. Kui kahe venna surmaheitlus metsikul talvisel kõnnumaal üllatava lõpplahenduse leiab, kas osakbki keegi siis enam öelda, kust läheb hea ja kurja piir.

Vaalapoeg Valdo elab ookeanis muretult nagu kala vees. Ühel päeval kuuleb ta meremeestelt, et inimlastele toovad jõulude eel päkapikud sussidesse igasuguseid maiustusi. Valdo soovib, et päkapikud tedagi meeles peaksid, kuid vaaladel pole ju teatavasti sussegi. Õnneks kuulub vaalapoja sõprade sekka heasüdamlik delfiin Delila, kes tunneb ühtviisi hästi nii mereelanikke, inimesi kui ka päkapikke.

Raamat on abivahendiks lindude tundmaõppimisel looduses. Olles eesti keeles esimeseks omataoliseks, on ta määratud meie laialdasele linnusõprade perele (jahi- ja kalamehed, metsa- ja põllumajanduse praktikud, koolinoored jt.), kellel tuleb tegemist teha elusate lindude vaatlemisega ja uurimisega.

Kuidas sai tõmmust tumedasilmsest provintslannast võrratu, jäljendamatu supernaine? Mismoodi kujunes ta kirjanikuks, kelle teosed panid Pariisi kirjandusringkonnad ja teatripubliku kihama ning on jäänud püsima prantsuse romantismi raudvarasse? Miks imetlesid teda niisugused suurvaimud nagu Honoré de Balzac, Alexandre Dumas, Victor Hugo, Heinrich Heine ja Ferenc Liszt? Mis võluvägi temas küll peitus, et temasse ennastunustavalt armusid Alfred de Musset ja Frederick Chopin? Kõike seda loete tuntud saksa kirjaniku Dora Dunckeri tõsieluromaanist.

Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.

Ungari kirjaniku Jenő Rejtő (1905-1943) 1939. aastal P. Howardi varjunime all ilmunud, rohkete ootamatute pöörakute ja puäntidega, vaimukas ja stiilne krimkaparoodia, millest on 1963. aastal vändatud meilgi omal ajal linastunud film "Alasti diplomaat".

Muljed, avastused, juhtumised, ülestähendused, mõtisklused, kuuldu ja nähtu - viiskümmend motiivi küberneetikast kõnelemiseks.

Sellesse raamatusse on koondatud Kerttu Rakke tuntumad tekstid, mis on ka varem kusagil ilmunud -- kas siis raamatukaante vahel või ajakirjanduses. Sellepärast kannabki raamat pealkirja "Kordustrükk".

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

On aasta 1938, laulupeoaasta. Ühes Eesti väikelinnas on loomulikult käimas kibekiire ettevalmistustöö, sest naiskodukaitsjad sõidavad Tallinna peo korraldamises abistama. Siis aga raputab linnakest midagi täiesti ootamatut: oma majast leitakse vaikselt pensionipõlve veetva härra Sandersoni laip. Tegu paistab olevat enesetapuga, aga asja uurides leiab kohalik politsei nii mõnegi kummalise asjaolu.

Saksa kirjanik Klaus Mann (1906-1949) kirjeldab oma romaanis "Mefisto" (1936) ühe näitleja karjääri, mis saab teoks tänu sellele, et peategelane laskub kompromisside teele ja interpreteerib natsismi millegi mõistuspärasena, kuigi on täiesti teadlik vastupidisest. "See oli Hendrik Höfgeni kolmas tõus. Esimene oli olnud kõige soliidsem ja väljateenitum, sest Hamburgi linnas oli Hendrik teinud head tööd, publik pidi talle tänulik olema nii mõnegi ilusa õhtu eest. - Teist konjunktuuri "süsteemiaegses" Berliinis oli juba iseloomustanud palavikuliselt liialdatud tempo ja mitmed hektilised ebaterved tunnused. - Aga see kolmas konjunktuur meenutas edutamist, saabudes "välkkiirelt" nagu kõik rahvussotsialistlikust valitsusest lähtuvad aktsioonid. Alles hiljuti oli Hendrik Höfgen olnud emigrant; veel eile too pooleldi kahtlane kuju, kellega koos end avalikult meeleldi ei näidatud; sõna otseses mõttes oli ta üleöö tõusnud suureks meheks - paksu ministri käeviibe oli selle korda saatnud."

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

...1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna "sõbraliku" riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi -- terroristid ja ühe Hispaania-"sõbraliku" lääneriigi töötajad! Lääne eritalituste endise agendi raamat kergitab saladuskatet kulissidetaguselt võitluselt, mis pärast Teist maailmasõda on kulgenud kapitalismileeri võimueliidi hulgas maailmavalitsemise pärast. Kirjeldatakse vabamüürlaste, nn. Bilderbergeri Klubi ja Kolmepoolse Komisjoni tegevust, mõju, mida need imperialismi "ajutrustid" avaldavad lääneriikide valitsuste poliitikale. Paljastatakse terrorismi, poliitiliste skandaalide ja korruptsiooni lätteid.

See oli 1757. aastal, kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja "Chriemhildens Rache und die Klage", milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilisi teoseid, mis on kõrvutatav Homerose eeposte, "Rolandi laulu" ja "Kalevalaga". Kahjuks on "Nibelungide laulu" autor ja päritolu tänini lõplikult lahendamata.

Skandaalne raamat, milles brändiskeptikuks nimetatud kanadalanna Naomi Klein paljastab ja dokumenteerib ülemaailmse korporatiivse kultuuri tagamaid ja mõjusid.

Raamatus on kolm juttu. Nendest esimene, Olga Mõõgakandja lugu, käsitleb Eesti lähiajaloo inimsaatusi 90ndatel aastatel. Peategelane Olga on hilismigrant, kes abielludes eestlasega õppis ära eesti keele ja püüab sulanduda varakapitalistlikku Eesti ühiskonda. Tema esimene mees sureb kopsuvähki. Siis abiellub ta venelasega, kellest ta lahutab, kui see pärast Eesti isesisvumist läheb Venemaale elama. Kolmas mees tema elus on eestlane Peeter, kelle ema, endine nomenklatuurikommunist, on jutus samuti tähtis tegelane. Turumajandus lõi paljude inimeste elud segi ja nad pole senimaani sellest toibunud. Kaks järgmist juttu käsitlevad elu pärast Teist maailmasõda. "Admirali lend" jutustab nooruki mälestustest, kui tema isa arreteeriti julgeoleku poolt. Sama teemat puudutab ka lühijutt "Verekäkid".

Billy Graham (s. 1918) on vaieldamatult 20. sajandi suurim äratusjutlustaja ja kristluse levitaja. Tema meetodiks on nn. "crusade" - ristiretked maailma linnades. 1984. a. jutlustas BG Tallinnas. BG ei eelista ühtegi kirikut, aga ta õpetab kõikjal inimese isiklikku pöördumist Jumala poole. BG raamatutest eesti keeles on välismaal trükituna ilmunud "Rahu Jumalaga", "Inglid" ja "Jeesuspõlvkond". "Ma ei kirjuta teoloogidele ega filosoofidele, vaid tavalistele inimestele. Mu eesmärk on edasi anda selge arusaamine uuest elulaadist, mida pakkus tundmatu galilealane kaks tuhat aastat tagasi," kirjutas Billi Graham esimese väljaande eessõnas.

"Teekonda Rahemäkke" võib lugeda mõningal määral "Loheja pilve" jätkuna – kordub juuditeema ja ka varasemast tuttavad tegelased. Samas on lisandunud vormiline mängimine, fragmentaarsus, eri vaatepunktide vaheldumine, ajaplaanide segunemine. Vaheldub ka fiktsioon ja isiklikud lapsepõlvemälestused, lugu saadab iselaadne müstiline alatoon. Pilteri tekst on intensiivne ja kaasahaarav, mälestuspildid on selged ja detailsed. Oma kirjutusviisilt Pilter on eesti kirjanduses erandlik, esilekerkiv ja vaieldamatult nauditav.

Kalju Suure teemaks fotokunstis on inimene. Töökoha iseloomu tõttu keskendus K. Suure tähelepanu aastate jooksul kultuurielule ja selle kandjatele - kirjanikele, kunstnikele, heliloojatele, interpreetidele ja näitlejatele. Tulemusena sündis fotoalbum "Silmast silma".

Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 senitmeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid

Noorte seiklusjutu tegevus toimub Suure Isamaasõja ajal Venemaal, kus tegutseb salapärane Timur oma sõpradega. Timuri meeskond aitab salaja perekondi, kust keegi on läinud Punaarmeesse.

"Tuule vari", mille sündmused langevad ajavahemikku 1945 kuni 1966, jutustab loo Daniel Semperest, kes on sõjajärgses koolerapuhangus kaotanud ema ning avastab ühel hommikul ägates, et ei mäleta enam oma ema nägu. Et poega lohutada, viib Danieli vanaraamatukaupmehest isa ta Unustatud Raamatute Surnuaeda – salapärasesse raamatukogusse, mida hoiavad elus Barcelona haruldaste raamatute kaupmehed, ning kuhu on varjule toodud raamatud, mille maailm on unustanud ja mis ootavad seal, et keegi neist jälle hooliks. On tavaks, et kui keegi tuleb esmakordselt sellesse paika, saab ta valida endale tollest riiulite labürindist ühe raamatu, mille võtab oma kaitse alla, andes lubaduse kanda hoolt, et see mitte iialgi ei kaoks, vaid elaks igavesti. Raamat, mille Daniel välja valib – või raamat, mis valib välja Danieli – on kellegi Julián Caraxi romaan "Tuule vari". Püüdes salapärase autori kohta rohkem teada saada, paotab Daniel ukse ühte Barcelona süngesse saladusse, ning märkamatult on nii tema kui tema lähedased saanud osaks sellest loost, muutunud etturiteks mängus, mis ei sõltu enam neist endist. Peategelase täiskasvanuks saamise ja armastuse lugu kulgeb kõrvuti minevikust kooruva nukra looga hukule määratud armastusest, vihkamisest ja kättemaksust, seda kõike gootiliku põnevusromaani võtmes. "Tuule vari" on tänaseks tõlgitud juba rohkem kui kolmekümnesse keelde ning selle raamatuga võrdset müügiedu on hispaaniakeelsete autorite teostest nautinud vaid Gabriel García Márqueze "Sada aastat üksildust" ja Miguel de Cervantes Saavedra "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast".

Õpik on ette nähtud kasutamiseks spordikoolide maadlusosakondades, spordiühingute noortesektsioonides ja kehakultuurikollektiivide maadlussektsioonides. Käesolev õpik on esimeseks eestikeelseks vabamaadlusealaseks teoseks ning annab vajalikke teadmisi treeneritele ja ühiskondlikele aktivistidele, olles ühtlasi käsiraamatuks ka maadlejatele.

See raamat uurib kolme vaimuliku sõjapidamise valdkonda, milles iga kasvav kristlane kohtab võitlust: inimmõistus, kogudus ja nähtamatu maailm. See pakub aluse arusaamisele, tarkusele ja eristamisvõimele, mida me vajame vaimulikus sõjapidamises ja ka võtmed võiduks.