Tooted

Raamatu eessõnas kirjutab autor, et ometi kord on vaja kindlaks määrata oma isik, võimalused, eesmärgid, lõpetada seesmine kodusõda ja anda eluõigust headele algetele meie sees. Raamatu “Aardeleid” tähtsamad peatükid ja alateemad on “Aardeleid”, “Taevariik”, “Kattemullad”, “Jeesus Kristus”, “Jeesuse isik”, “Taevariigis” jt. Raamatu “Aardeleid” eesmärk on saavutada tõe ja oma täiusliku seesmise harmoonia tunnetus.

Vabastagem vaim kammitsaist ja alustagem teekonda mõiste KODANIK olemuse lahtimõtestamisest kodanikeriigi toimimise põhimõtete juurde

“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine, viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.

 Sisukord:

• Neitsi
• Arbuja
• Hoor
• Üksik

Eesti džässi esileedi Anne Erm nimetab oma armastuseks number üks muusikat ning on öelnud sedagi, et džässifestivalid on tema elu. Kui Anne Erm poleks omal ajal Jazzkaart tegema hakanud, kui palju teaksid eestlased siis maailma supernimedest ja vastupidi – kui palju teaks maailm eesti džässist. See raamat kõnelebki sellest, mida õigupoolest tähendab kutsumusele elatud elu, mida tähendavad Annele inimesed tema ümber ja teda ümbritsevatele inimestele Anne ise. Kas pühendumine ja loobumine käivad käsikäes?

Käesoleva teose autor sündis ja kasvas Järvamaal Särevere vallas Retla külas. Matkajana, kodu-uurijana, õpetajana, kultuurimaja direktorina, juubelite ja pulmade juhina kogus ta terahaaval killukesi kodukandi ajaloost. Vanarahva mälestuste, arhiivi, muuseumide, kirjanduse ja ajakirjanduse materjalide põhjal valmis uurimisöö Luunja mõisnike elust ja nende suhetest lihtrahva, nimekate inimeste, pastorite, teiste mõisnike, riigitegelaste ning riigijuhtidega aastatel 1503-1919.

Ivan Kuratov (1839-1875), Nöbdinsa Vittor (1888-1943), Sergei Tšavain (1888-1937), Kuzebai Gerd (1898-1937), Ašaltši Oki (1898-1973). Eva Vingiano de Pina Martins saatesõnad (prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff).

Euroopa Liidul on juba pikemat aega ambitsioon etendada maailmas võtmerolli, mis oleks proportsionaalne ELi majandusliku võimsuse ja mõjuga. Selles raamatus ütleb Eesti pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Renew Europe), et on veel päris palju minna, enne kui Euroopa Liit suudab ennast rahvusvahelisel areenil tõeliselt maksma panna, ning seda eelkõige ebaefektiivse otsustusprotsessi tõttu, mis aeglustab ja takistab ELi ajamast tõhusat välispoliitikat. Hoolimata lõpututest avaldustest ja deklaratsioonidest pole EL veel oma potentsiaalile vastav tegija suurte globaalsete jõudude keskel. Paet kutsub Euroopat üles võtma minevikust õppust, töötama välja toimiva kava oma välispoliitilise rolli tugevdamiseks ning tegema ka vajalikke muudatusi. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suutma seada prioriteete, mõtlema strateegiliselt, rääkima ühel häälel ning omama ühiseid eesmärke – seda kõike realistlikult ja järjepidevalt. Ainult nii on Euroopa riikide huvid kõige paremini kaitstud.

Hollandi nüüdiskirjanduse säravaima prosaisti elavat tähelepanu äratanud debüütromaan. Blasfeemilis-humoristlik lugu juudi päritolu noormehe identiteedi ja armastuse otsingutest 80ndate lõpu ja 90ndate alguspoole Amsterdamis. Lõputud retked Amsterdami punaste laternate rajoonis, traditsioonist loobumise ja traditsioonis püsimise piiril.

"hirm ja jälestus Egeuse merel" on tõsielusarja "Üle parda" võtete ajal kirjutatud gonzo-žurnalistlik reisikiri — armutult otsekohene sissevaade telesaate ja selles osalejate suhetesse, mis toimib autori autoetnograafilise eneseavastusena kesk Egeuse merd.Lisaks leiab raamatust muudki: lühireisikirja Sloveeniasse, kraterotoopilise novelli, raamatuarvustuse ning akadeemilise essee ümberlõikusest. Kirjanduslikud žanrid põimuvad ühtseks tervikuks, mis on oma autori nägu.

Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.

"Ja kuidas mul siiani läinud on?" -"Üle ootuste hästi." - "Jah?" muheleb Karin. - "Nojah. Esimesest hetkest peale olete olnud tarmukas ja julge. Helistate võõrale, annate koduse aadressi, istute küsimusi esitamata autosse ja lasete end metsa sõidutada. Elukindlustuslepingut ei julgeks ma küll teiega sõlmida. (Mees naerab.) Olete riskianalüütikute õudusunenägu, aga psühholoogina pean teid tunnustama. Mõõdukas särts kombinatsioonis kuulekusega. Võib vaid ette kujutada, mida te organiseeritud kollektiivina veel korda suudate saata!"

Kui kapten Lembit Uustulnd kirjutab, kirjutab ta ikka merest. Oma teises "kapteni-raamatus" kirjutab ta kolleegist, Eesti Merelaevanduse kauaaegsest juhist kapten Toivo Ninnasest. Toivo Ninnas vaatab oma kirevale elule tagasi, tehes seda meremehele omase otsekohesuse ja siira aususega ning jutustades sekka ka mõne meremehejutu. Läänemaalt pärit mees teenis aastaid leiba kaptenina Kaug-Idas, juhtis Eesti Merelaevandust ja töötas Soomes ettevõtte Saima Line´si juhina. Praegune Tallink Groupi nõukogu esimees on Eesti merenduse väsimatu eestvõitleja. Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui ka kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan "Kiikhobune Antverpenist" (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid lõpuks tunnustasid seda nii lugejate kui ka romaanivõistluse žürii. Järgmised romaanid, "Süvameri" (2001) ja "Reis võlgu" (2004), sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund. 2010. aastal ilmus paljude lugejate rõõmuks menukas "Kapten Kollo".

Tegemist on Hando Runneli lasteluule raamatuga. Viimati ilmus lasteluulest tema seni ilmunud lasteluule koondkogu "Suureks saamine" aastal 2004. Käesolevasse raamatusse ongi võetud peamiselt pärast seda lastele või lapsemeelselt kirjutatud luuletused, mis on seni raamatus ilmumata.

Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt soe ja paras, aga tunni või paari pärast ähvardas kuumus muutuda juba roiutavaks. Ühtlaselt palavad ja kuivad ilmad olid püsinud paar nädalat, ja inimesi hakkas juba tüütama ja väsitama keskpäevane leitsak. Ainult hommikud olid ilusad ja värskendavad. …”

See on raamat "elu võimalikkusest Eesti NSVs". Öeldagu mis tahes – meie ees on vastupanuvõitleja mälestuste raamat. Heinart Sillastu oli üks neid inimesi, kes läbi Nõukogude aja hoidis alal eesrindliku eesti haritlase staatuse. Dr Sillastu suur ja paks raamat kuulub "väikeste elulugude" sarja. Seda lugemaks peab sisse võtma õige häälestuse, et kaasa elada kõik need "traditsioonilised jõulueelsed kohtumised Soome kolleegidega", millest koosneb autori elu (just niisugune võiks olla "Koostööaastates" kirjeldatud eluloosündmuste tüüpnimetus). Aga läbi kõigi nende iseenesest vähetähtsate, pelgalt kodulooliste ja mitteajalooliste sündmuste kumab autori isik – ühe korraliku eesti inimese, õppinud arsti ning avarapilgulise kolleegi isik. Dr. Sillastu raamat illustreerib hoopis uut ajajärku eesti vaimses Résistance’is: kuidas "vaimne välisemigratsioon", koostöö välismaa, eeskätt Soome kolleegidega suutis avada ukse laiemasse, sõltumatusse maailma. See oli vastupanuliikumise uus vorm – "eesrindlik vastupanu"

Tõsiloos "Kuhu kõik nad jäid?" jutustab Jaan Ellen (sünd. 1937) Võrumaa inimestest, kellest trükisõna on kaua vaikinud. Rahva mälus säilinu ja arhiividest leitu põhjal kujuneb pilt küla laastamisest, aga ka elust Baikali lähistel, Vorkutas, Norilskis ja mujal riigis, mida kutsuti katuseta vanglaks.

Rannar Susi. Tõnise tööpäev Rannar Susi. Tulen ikka Su tähtede alla Ao Sammelselg. Röövlid Rannar Susi. Päevatee Rannar Susi. Jaanipäevaks. Saima Elgot Halliküla. Kaev Teno Rebane. Õhtu Rannar Susi. Masin Risto Hunt. Kui kõik ära kadusid Rannar Susi. Muinasjutt sõnumitoojast Peep Laanet. Põllusse peidetud varandus

See raamat on sündinud vajadusest teadvustada andunud ja pühendunud muusiku Kuno Arengu elutööd tema ajas. Koorijuhi panust üldisesse kultuurihoovusesse on raske määratleda. Ometi peituvad just koorimuusikas eesti professionaalse helikunsti lätted, aastaid on koorilaul olnud Eesti visiitkaardiks raja taga, samas on kooriliikumine mõjutanud kogu eesti rahvast ja Eestimaa saatustki. Kuno Arengu isiksus on mõjutanud kõiki eesti koorielu ilminguid – kammerkooride liikumist, laulupidusid, nii kutseliste kui ka harrastuskooride tegevust ja taset, kooripedagoogikat ja -loomingut. See on olnud järjekindel ja visa töö.

Kogumikku on võetud nii teoreetilisi kui ka impressionistlikumat laadi artikleid, retsensioone, portreesid ja intervjuusid. Varustatud näidendite, lavastuste, filmide ning isikunimede loendiga. Kommenteerinud Andres Heinapuu.

Luululine lullaraamat luulelembelisele.

Küsimusele miks püüab autor kaudselt vastata uskudes, et kirjatükk avab paljudele nii mõndagi senitundmatust atraktiivsest mägede maailmast. Mäed kutsuvad peaks olema huvitav lugeda ka neil, kes pole kunagi mägedes käinud. Ürgses looduses õpime paremini tundma ennast ja kaaslasi, teisi rahvaid ja saame veidi paremini aru nende probleemidest, tõdedest ja elulaadist. Eriti mägedes tunnetame, et maailm on lõpuni avastamata. Mägedes selguvad inimsuhted kiiremini kui argielus. Mäed avavad meie silmad, õpetavad maailma vaatama läbi hoopis teise vaateprisma. Lihtsad elu- ja loodustõed on õige ruttu meie ees alasti. Mäed kutsuvad kõiki -- nii romantikuid, realiste, eneseületajaid, pessimiste kui ka seiklejaid. Kes on ainult korra kohtunud mägedega, jääb nendega sõbraks ... ja rohkemgi veel. Meile eestlastele on mäed midagi uut, suurt ja haaramatut.

Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947. a. lõpukuudel. Seda aega - Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu - võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo Arget teab, mis teda väljaandmisel ees ootaks. Ainsa pääsnuna ei tea ta aga ette oma vabaduse kallist hinda...

Fotokroonika elust ja loomingust.

See raamat räägib Tartu legendaarsest kergejõustikutreenerist ja Tartu ülikooli õppejõust Martin Kutmanist (1928-2012). Martin Kutman, kes õpetas ülikoolis üle saja semestri ning treenis paljusid Eesti kergejõustikku ilmestanud sportlasi, oli põneva elukäiguga. Ta sündis Gruusias Estonka külas, veetis seal lapsepõlve ja käis Gruusias ka koolis ja instituudis ning kuulus Gruusia kergejõustikukoondisesse teivashüppajana. 1952. aastal tuli Kutman ülikooli kergejõustikukateedri juhataja Fred Kudu kutsel Tartusse ja ülikooli, kuhu jäigi kogu eluks. Teivashüppes esindas ta ka Eesti koondist, treenerina on ta aidanud tippu aga paljusid (Anna Iljuštšenko, Ain Evard, Gennadi Organov, Jevgeni Jessin, Muza Lepik (Vorotõntseva), Margit Thomson (Aidla), Enn Lilienthal, Helgi Kivi (Haljasmaa), Aivo Noormets jt). See raamat räägibki sellest ajast. Räägib ülikooli kergejõustikukateedrist ja selle suurest rollist Eesti kergejõustikus, räägib ülikooli staadioni ja Kääriku ehitamisest, räägib Martin Kutmani treenerinippidest, aga ka näiteks Lehe Viktorist ja sellest, mis tema juures Gruusia külas juhtus. See on raamat treenerist ning tema kolleegidest ja õpilastest. Paljud neist räägivad selles raamatus. See on kokku pikk ja põnev lugu. Lugu treenerist, kes oli "hästi soe inimene, hästi teistele mõtlev. Mäletan tema sooje silmi, kui ta sulle justkui südamepõhjast otsa vaatas. Temaga sai kõigest rääkida, tema oli avatud, nii muutusid ka ise avatuks. See oli talle nii loomulik," nagu räägib raamatus kõrgushüppaja ja nüüdne treener Margit Thomson.

Ükskõik, kas te olete valmis kohvrid pakkima või otsite lihtsalt inspiratsiooni, avavad selle raamatu leheküljed teie silmad kaunimatele sihtkohtadele, mida sellel planeedil pakkuda on. Alates inimese loodud "kohustuslikest vaatamisväärsustest" nagu Stonehenge, Veneetsia või Tadž Mahal kuni Suure Vallrahu, Monumentide oru või Iguaçu jugade võimsa loodusliku hiilguseni, on "Meie unistuste reisid" hingetukstegev teejuht kõige kütkestavamatesse, romantilisematesse ja unustamatumatesse paikadesse Maal. Alustades Hiiglaste teest Põhja-Iirimaal ning rännates itta, sooritab kogenud reisiajakirjanikja kirjanik Mary-Ann Gallagher ümbermaailmareisi, vaadeldes viitkümmet aukartust äratavat paika. Nende hulka kuuluvad Euroopa lummavad suurlinnad alates munakivisillutisega tänavatega Pariisist ja gooti ajastu Brugge looklevatest kanalitest kuni Barcelona kuulsa La Rambla ja Rooma eepilise arhitektuurini. Avastage Kapadookia loomulikku ilu, Galápagose saarte ja Amazonase vihmametsade rikkalikku ürgloodust ning Yellowstone`i rahvuspargi võimsat maastikku. Või võtke lihtsalt mugavalt istet ning imetlege Petra, Machu Picchi ning Suure Hiina müüri uskumatuid muistseid paiku, mis on läbi imbunud nende ainuomasest ajaloost. Külluslikult, üle saja rabava fotoga illustreeritud "Meie unistuste reisid" nii informeerib kui ka inspireerib meid, esitades põnevat ajaloolist, kultuurilist ja keskkonnaalast informatsiooni. Kasulikud kaardid näitavad täpselt iga paiga asukoha ning pakuvad reisijale praktilisi nõuandeid selle kohta, millal paika külastada, mida seal tähele panna või mida seal ette võtta. Seega, ükskõik kas te plaanite oma elu parimat reisi või sirvite lihtsalt raamatut mugavalt oma kodus, olge valmis võtma ette unustamatu rännak maailma kõige märkimisväärsematesse paikadesse.

Mare Sabolotny kolmas romaan kirjeldab 21. sajandi Eesti reaalsuse neid osi, mida "silm ei seleta", aga veel enam meile kõigile tuttavaid täiskasvanute argielumänge. Rõhk sõnal "täiskasvanu", kuna Mare Sabolotny varasemaid romaane on liigitatud ka noortekirjanduseks. Raamatus on hea ja voolav dialoog, mis on olnud kirjaniku vooruseks ka varem. Lihtsust, millega Sabolotny kirjeldab noorpaari argiaskelduste küllast elu, võiks iga vilunud kirjanik kadestada. Lugeja aga võiks seda lugu võtta ka iroonilise käsiraamatuna, "kuidas elada" just siin ja praegu. Sabolotny esimene romaan "Kirjaklambritest vöö" pälvis 2006. aastal noorsooromaani võistlusel II koha. "Kirjaklambritest vöö" avaldati 2007. aastal, kui autor oli vaid 16-aastane. 2010 jõudis VAT teatri lavale Rein Aguri lavastusena romaanil põhinev ja sama pealkirja kandev etendus. 2011. aastal ilmus tal teine noorsooromaan "Peaaegu inimene".

Ruudi Toomsalu raamat on oluline spordiajalooline dokument Eesti kultuuriajaloos ja eriti aktuaalne seoses Eesti kergejõustiku 90-aastase juubeliga 1999. aastal. Raamatus käsitletakse kergejõustikualaseid sündmusi ja ettevõtmisi alates Muinas-Eestist ja Tsaari-Venemaast kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918. aastal. Ruudi Toomsalu on kergejõustikus 15-kordne Eesti meister, 15-kordne Eesti rahvusmeeskonna liige, Eesti rekordite omanik: 100 m jooksus 1935-1958, 200 m jooksus 1933-1958 ja kaugushüppes 1937-1965.

Laulan hobuste hingest, nende elust ja tööst,
kodu-põllutöö pingest, koplis veedetud ööst.
Sulas päikeses lumi, puhus lõunapoolt tuul,
algas hobuste suvi juba kevadekuul.

Toitis rõõme ta kehas koplis haljendav mai,
õhtu saabuvas, ehas rõõmaslt hirnatas vaid.
Vili nurmedel võrsus, kasvas elamislust,
käisid adra ees kõrvu, hobud, valge ja must.

Nende astumisjälgi olid teerajad täis,
suureks kasvanud sälgki kopli rohupeal käis.
Helkis kastevees aasa lillerohune pind,
traavis tuultega kaasa seal ta kergelt kui lind.

Aeg nüüd lubas tal olla suurte hobuste seas,
sõprust nautima tulla elu meeldivas eas.
Nõnda saidki kaks hobust, selles põnevas loos,
käia kesköises udus teineteisega koos.

Meie põhjanaabritel soomlastel on igasuguste nippide kogumisest ja kasutamisest saanud institutsioon. Üle kahekümne aasta on ajakiri Pirkka kogunud ja talletanud nippe igalt elualalt. Välja on arenenud ka omalaadne nipifilosoofia, nn. nipiloogia. Roheline olla on moes. Rohelise mõtteviisi osa on taaskasutus. Seega on igasugused nipid osa rohelisest mõtteviisist, sest nippide eesmärk on heade ja praktiliste mõtete taaskasutus. Enne kuid midagi ära viskad, mõtle hoolega, kuidas seda veel kasutada saaks. Selles raamatus vaatame vanu asju uue pilguga ning õpetame, kuidas lihtsad nipid kergendavad elu ning teevad selle lõbusamaks.

"Perekonna, sugupuu ja mineviku feng shui" – see feng shui tsoon on seotud esivanematega, lapsepõlve ja kooliaja mälestustega ning töö- ja elukogemustega. Selles tsoonis võivad peidus olla sinu suurimad rõõmud ja hirmud. Kas sa tunned neid? Raamatus käsitletakse perekonna, sugupuu ja mineviku tsooni ebakõla, tasakaalustamise võimalusi ja aktiveerimist."

Teine kogu Lõuna-Eesti hõngulist vana head kodutehtud jutukirjandust, autoriteks Rannar Susi, Valdek Seliste, Enno Värv, Aavo Kahr, Teno Rebane, Anne Sepamaa.

Taasiseseisvunud Eestis kerkib alatasa küsimus, kas oleme valmis vastu võtma seda, mida avanenud maailm pakub. Rida avastusi alates 20. sajandi teisest poolest on tugevalt kõigutanud nii Charles Darwini kui ka ajaloolaste ja arheoloogide loodud maailmapilti. Giidide ja reisijuhtide teadmised kipuvad jääma möödunud või ülemöödunud sajandisse; on neid, kes ei soovi muutustest midagi teada. Ent just muutuvast maailmast käesolev raamat kõneleb. Kasutades kuulsa rännumehe Marco Polo reisiraamatu sõnu on "Ränduri teejuht ja turisti käsiraamat" kirjutatud neile, "kellel on soov tundma õppida eri inimtõuge ja kaugete maade iseärasusi,... teada saada võõraste maade elust ja kommetest". Ühelt poolt on vaatluse alla võetud riigid ja rahvad, keda meiega seob ühine ajalugu. Siin on meie lähemad ja kaugemad naabrid. Teiselt poolt, – kõik me rändame muutuvas maailmas, – kogu meie elu on rännak. Tule Sinagi reisile, kaugetele ja lähedastele maadele, avardame maailmapilti.

"Ja Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest kütikuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta vaid und."

"Nagu pealkirigi ütleb, on lastele mõeldud unejuttude autorid mehed, kellel endal väiksemad või suuremad lapsed. Raamatusse on lugusid kirjutanud Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte, Peep Pedmanson. Raamat võiks ahvatleda just isasid lastele jutte ette lugema, sest nende lood on enamasti teistsugused kui emade omad. Jutud sobivad juba 2,5-3aastastele, samas peaksid nad huvi pakkuma veel isegi 10aastastele. Oma iva leiavad neist ka täiskasvanud."

Sisukord: Sissejuhatuseks Zum Geleit Muhu mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch von der Insel Mohn Muhu mõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch von der Insel Mohn Maasi mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch vom Hofe Masik Saaremõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch vom Amt Holmhof

Selles raamatus on kõike: on kirglik ja kaunis armastuslugu; on isa ja tütre kohtumise lugu; on 20. sajandi alguse kirurgia hirmutav lugu; on lennumasina ehitamine; on ka mitu mõrva, mis lõpuni jäävadki lahendamata ja võimaldavad lugejal mõistatada. Kuigi ma olen võrdlemisi nõrganärviline ja verised kohad jätan tavaliselt vahele, siis selles raamatus lugesin kirurgi operatsiooni – ja haavade kirjeldused kõik läbi. Tegevus toimub möödunud sajandi esimeses pooles Manilas, Lissabonis ja Los Angeleses.

Kimberly Dozieri elu muutus ühe hetkega. CBS Newsi auhinnatud reporterina oli Dozier pühendanud oma karjääri sellele, et olla uudiste edastamiseks õigel ajal õiges kohas. Kuid ühtäkki, olles kõige hullemal ajahetkel vales kohas, sai temast endast uudis, kui surmav plahvatus tabas tema meeskonda ja teade sellest levis üle kogu maailma. 2006. aasta tavaline patrull Bagdadis lõppes sellega, et Dozier lamas pärast autopommiplahvatust ühel tänaval vereloigus ning tema operaator ja helitehnik, samuti kaasas olnud kapten ja tõlk olid surma saanud. Kriitilises seisundis Dozier tuli teadvusele, kuid pidi võitlema kõigepealt ellujäämise, seejärel aga paranemise ja lõpuks tööle naasmise nimel. Autorist: Edastades väliskorrespondendina uudistekanalile CBS News Lähis-Ida sündmusi Iisraeli terroristidest kuni Afganistani sõja ja Osama Bin Ladeni jälitamiseni teenis Kimberly Dozier ära reporteri maine, kes kajastas uudiseid alati esirinnas. Iraagi sõja uudiseid edastas ta aastast 2003 kuni autopommiplahvatuses vigasaamiseni aastal 2006. Ta on saanud neli prestiižikat Gracie auhinda organisatsioonilt American Women in Radio and Television, nende seas 2007. aastal Grand Gracie auhinna töö eest Iraagis.

Kes oli Urgern-Sternberg? Parun 1500 aasta vanusest suguvõsast; idealist ja sadist, kes võitles väärikuse ja kõlbluse eest; Vene kindralleitnant, geniaalne väejuht, kes ei kaotanud ainsatki lahingut; impotent või homo, kes oli abielus temast puutumatuks jäänud Hiina printsessiga; budist, kelle surma kohta on kakskümmend kaks versiooni, kuid kes kõige tõenäolisemalt veetis oma elu lõpuaastad Tiibetis dalai-laama juures.