Tooted
Samal hommikul kell 9.59 startis Vandenbergi baasi rangelt salastatud angaari MSH-9 betoonväljakult reaktiivhelikopter K-4 ja võttis suuna itta, Arizona poole. Otsuse kohta tõusta just sellelt stardiplatsilt tegi major Manchek, kes ei tahtnud, et skafandrite vastu liigset uudishimu tuntaks. Sest helikopteris istus kolm meest -- piloot ning kaks teadlast -- ja kõigil neil oli läbipaistev plastmassist skafander seljas, nii et nad nägid välja nagu trullakad marsielanikud või, kui kasutada ühe angaaritehniku sõnu, "nagu õhupallid "Macy" paraadil". Kui helikopter selgesse hommikutaevasse tõusis, silmitsesid kaks reisijat teineteist. Üks neist oli Jeremy Stone, teine Charles Burton. Mõlemad olid paari tunni eest Vandenbergi jõudnud, Stone Stanfordist ja Burton Houstonist, Baylori Ülikoolist. Michael Crichton (sünd 1942) kuulub Ameerika Ühendriikide ulmekirjanike nooremasse põlvkonda, on selle menukamaid ja viljakamaid esindajaid. Ta õppis Harvardi Ülikoolis ja lõpetas sealse Meditsiinikooli 1969. aastal, selsamal aastal, mil ilmus esmakordselt käesolev ulmeromaan. Michael Crichton on oma kätt proovinud mitmes žanris kriminaalromaanist dokumentaalteoseni.
Soome korrespondendi mälestuste raamat Eestis veedetud aastatest
Naabrikass tuleb pidevalt minu aeda ja peksab mind. Mida ma saaksin teha? Mõnikord on mul selline hirmus tung. Ma leban ooteasendis, kuni mu inimene tagasi tuleb. Siis ma jälitan teda ning ründan tema pahkluid. Kuidas saaksin ma talitseda oma agressiivsust? Kui ma ronin puu otsa, siis kas ma võin kindel olla, et olen võimeline sealt ka alla saama? Kas mu kassipoegade isa aitab ka mul pesakonda üles kasvatada?
"Igatahes oli naisel tol romantilisel ajal suurem mõju tööliste massile kui mehel. Eriti noorel naisel. Nad hakkasid teda jumaldama, uskuma temasse kui kõrgemasse olevusse, läkitatud kustki teisest ilmast neid rõhutuid ja vaevatuid päästma." Marta Lepp
Rööptekst inglise ja vene keeles. Год 1940-й: до и после. The year 1940: before and after.
Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coachi tegevusel saab silma peal hoida blogis www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."
Psühholoog ja psühhoterapeut Vera Peiffer kirjeldab oma Londoni-praktikast pärit eluliste näidete varal, kuidas õnne leida.
Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.
Taskuteatmiku "A ja O" kuues trükk. 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2005, s.t raamat sisaldab teavet ka 2004. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. 10 teemavaldkonda: universum, maa, loodus, inimene, riik ja rahvas, majandus, tehnika, kultuur, religioon, sport.
A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.
Debora Vaarandi alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu kirjutamist sõnadega: "Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." Debora Vaarandi mälestused on kirja pandud väga haaravalt, lisaks rohkelt fotosid. Kirjanik Ülo Tuulik on Debora Vaarandi kohta kirjutanud: "Läbi oma aastakümnete silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Püüdkem kujutleda, kui vaene nende aegade luule temata oleks. Ja äkki tajume, kui oluline Debora Vaarandi meile on. Hea inimene kurjadelgi aegadel."