Tooted

Inimesena oli Adele Reindorff sirgjooneline. Ta on kasvanud ja arenenud koos oma ajaga, koos teda ümbritseva ajaga, sest ta on alati elanud avara südamega ja käinud oma kunstnikuteed lahtiste silmadega.

Heliloojad ja muusikud avavad aknaid meie argireaalsusest eraldi elava Muusika juurde. Ja muusika on nende jaoks tõepoolest suure algustähega suur ja imetabane maailm. Fotograaf püüab pikendada hetke, tabada emotsiooni, vaadata portreteeritava mõtetesse.Fotokunstnik Kaupo Kikkas on jäädvustanud eesti muusika loojaid ligi 20 aastat ja aeg on esimeseks senise elutöö kokkuvõtteks. Ajakirjanik Neeme Raud kõneles muusikutega Muusikast, uurides, kuidas nemad näevad ja tunnetavad müstilist ja imelist helide maailma.Koostöös valmis esinduslik fotoalbum, mis tutvustab uhkusega meile ja maailmale eesti kultuuriloo üht võimsamat peatükki, eesti muusikat, ja selle kirjutajaid – eesti heliloojaid ja muusikuid.Nagu maestro Neeme Järvi on öelnud: "Mis on veel parem Eesti tutvustus kui meie oma eesti muusika ning meie suurepärased heliloojad ja muusikud! See on parim viis, kuidas tutvustada üht väikest riiki maailmas!""Heliga võib tappa, heliga võib elustada, heli võib terveks teha, mida inimene nii kergesti pidevalt lõhub." – Arvo Pärt"Fotol ei ole kunagi tõde, vaid hetk. Fotograafi ülesanne on leida kaameraga just see silmapilk, milles on midagi suuremat. Samas oleks äärmiselt ebaaus mõelda, et üks sajandik- või tuhandiksekund suudab tabada tervet inimhinge või isiksust – ei, see ei ole võimalik. Aga võimalik on tabada moment, mil saab tegelikuks see vahe, mis on pildil ja pildil, aga ka hetkel ja hetkel. Kui korraks tekib paus, korraks väheneb kaamera ees olija pingsus, tuleb väike ohe, pudeneb eest metafüüsiline mask ning inimene on hoopis rohkem tema ise. Nende hetkede tabamine on alati kõige suurem unistus." – Kaupo Kikkas

Teos annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialaks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.

Käesolevas lisas on esitatud juhendid kõigi põhiköite värvitahvlitel kujutatud rahvarõivaülikondade valmistamiseks. Kirjeldused on antud tahvlite järjekorras. Juhendis on haaratud kostüümide kõik üksikosad, va ehted, mille kohta on esitatud materjal vastava tahvli juures.

Kogumikku on koondatud eesti autorite emateemalised luuletused.

Raamatus vaadeldakse erinevate endokriinsete näärmete anatoomiat ja haiguslikke seisundeid.

Põhjalikult fotodega illustreeritud ülevaade-kataloog gooti perioodi puuskulptuuridest (ehk nikerduskunstist) Eestis.

VALLAVANEM Minu priinimi oli Kivi. Mu maja oli kivist. Ja süda oli kivist. Miks siis rist on puust?

Aino Kallase päevikulehekülgede varjamatu tõeesitus on kujunenud üheks huvitavamaks inimlikuks ja kirjanduslikuks dokumendiks. Käesolevasse köitesse on mahutatud dramaatilisim osa autori elust. Ajaliselt on taustaks sõja- ja revolutsiooniaastad ning Soome ja Eesti iseseisvuse sünd. Sisemiselt on aga põletispunktiks kirjaneitsi kiindumus soome luulegeeniusesse Eino Leinosse. Välised sündmused aga summutavad ohtliku tule ning järele on jäänud vaid suletud päevik, mis alles nüüd on leidnud avamist.

Sisukord: Venekeelse väljaande eessõna Eessõna. Tulevikuväljavaated Esimene peatükk. Liikidevahelise suhtlemise võimalused Teine peatükk. Minu tutvus vaalaga Kolmas peatükk. Minu esimesed katsed delfiinidega Neljas peatükk. Uued uurimismeetodid Viies peatükk. Esimesed tulemused Kuues peatükk. Eelarvamustest lahtiütlemine Seitsmes peatükk. Delfiinide dresseerimine Kaheksas peatükk. Minu laboratoorium St. Thomasel Üheksas peatükk. Lizzie ja Baby Kümnes peatükk. Elvar ja Tolva Üheteistkümnes peatükk. Delfiinide häälitsused Kaheteistkümnes peatükk. Mõningad väljavaated Lisad Järelsõna

1954. a. sooritas inglise loomapüüdja Gerald Durrell matka Lõuna-Ameerikasse. Elavalt ja köitvalt jutustab ta raamatus "Joobnud mets" oma seiklustest Argentiina pampas ja Paraguais Chaco väheuuritud piirkondades, jutustab nende paikade loodusest, Lõuna-Ameerika kontinendi loomade ja lindude elust, kirjeldades neid mitte ainult teadusliku täpsusega, vaid ka laitmatu kunstimeisterlikkusega. Jätkates haruldaste loomade otsimist, suundub Durrell Patagooniasse ja seejärel Andide eelmäestikku. Oma teises raamatus "Sahisev maa" kirjeldabki autor sellel reisil läbielatud seiklusi.

Lühijuttude raamatul «Kingitus» on teatud sarnasus ta esikromaani pealkirja «Südame rahu» taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud ning osav käsi kirja pannud. Kaugelt rohkem kui pooles sajas loos manab autor meie silme ette maailma säravana ning huvitavana. Lühižanr on üks neid kirjandusliike, milles tundub elukogenud meistrikätt.

Naeltega löödi palett kõvasti risti külge kinni. Kiri ristil teatas inimese nime, kuid vihmad uhuvad selle varsti maha. Palett aga kõneleb sellest, et siia on maetud kunstnik. Tundmatu kunstnik, kes väärib samasugust austust nagu tundmatu sõdur. Ta polnud rabanud maailma šedöövritega, tema nime ei maini isegi kõige täpsemad uurijad, kuid ometi pole ta elu möödunud jälgi jätmata - ta on süüdi selles, et maailmas on üks kunstnik rohkem. Kui poleks olnud teda, oleks arvatavasti tallanud maakamarat inimene, kes vahest polekski halb, võib-olla ehk inimestele omamoodi kasulikki, kuid ometi ilma kutsumuseta. Suur ülesanne on avastada kutsumus - maailm saab ühe loove inimese võrra rikkamaks.

Raamat populariseerib köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist ning nende kasutamist kulinaarias. Esimeses osas antakse ülevaade toitumise ja köögiviljatoitude valmistamise põhiprintsiipidest ning maitsetaimedest. Teises osas käsitletakse köögivilju ja looduslikke söödavaid rohttaimi ning toitude valmistamist nendest. Fotode ja tabelitega raamat on mõeldud nii köögiviljakasvatajatele kui ka lugejate laiale ringkonnale.

Sisukord: ¤ Kuldlind ¤ Peeglite vahel ¤ Terra incognita ¤ Ürgöö ¤ Ummikpimedus ¤ Veritähised ¤ Virmalised

Sisukord: Eessõna Ürgaja kunst Mesopotaamia kunst Egiptuse kunst Egeuse kunst Kreeka kunst Etruski kunst Rooma kunst Varakristlik kunst Bütsantsi kunst Vanavene kunst Merovingide ja karolingide kunst Romaani kunst Gooti kunst Renessanss Barokk Rokokoo Klassitsism Romantism Realism Impressionism Postimpressionism JuugendstiilSümbolism Moodne kunst Naivism 20. saj. skulptuur 20. saj. arhitektuur Nõukogude kunst Kaardid ja kunstilised tabelid

"Laul kõrgel kaldal" on autori nn. Kaldametsa-triloogia teine raamat. Selle romaani peategelane on mõisaaednik Martin Vennarti vanem poeg Oskar. Koolitee ja kunstiõpingud viivad ta Kaldametsalt linna. Kangust ja hakkamist täis noormehe tavalisedki ettevõtmised muutuvad huvitavaiks ja põnevaiks, mässuaastal 1905 aga lausa ohtlikeks.

Olgu merel, maal või kaugetel randadel, inimesed rändavad oma eluteel. Rändavad läbi elu rõõmude ja murede, teenivad palgehigis oma igapäevast leiba, kummardavad jumalate ees ja toovad neile ohvreid. Koos inimesega rändab ta neljajalgne abiline. Ta on sageli usaldatavam ja truum kui paljudki inimesed, kes küll vannuvad truudust ja nimetavad endid su sõbraks, ent kes samal ajal võivad olla õelad vaenlased.Sisukord:Laevakoer BobiRalfPeeter ja LiisuKrokodillEeselKilpkonn

Romaani peategelane Charles Arrowby, tuntud teatrilavastaja on tulnud elama üksikusse majja mere kaldal. Aga tema nii igatsetud üksildane ja lihtne elu ei kujune nii rahulikuks, nagu ta oli lootnud. Majas paistab kummitavat, naised, kelle eest ta lootis pääseda, ei jäta teda rahule, samuti Londoni sõbrad, aga kui ta avastab, et lähedases külas elab tema noorpõlve armastus, siis ta pühendab kogu oma energia sellele, et teda «päästa». Nii algab meistrisulega kirja pandud romaan, milles elab omaenda iseseisvat elu meri, igavese ja muutliku elu sümbol.

Üle aegade eesti kõige populaarsema näitleja ning "Estonia" teatri asutajaliikme Paul Pinna täielik mälestuste kogu. Rikkalikult illustreeritud.

Tuglas on järjepidevalt viljelenud kirjanduslikke pisižanre, valik miniatuure ja luuletusi aastaist 1903–1966 avaldatagi kogus ”Muutlik vikerkaar”

Kõvas köites valimik luuletusi

Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:

• Metsaisa ja metsaema
• Sääsk ja hobune
• Konna pulmatants
• Ämblik ja vähk
• Miks siil turtsub
• Siili ja jänese võidujooks
• Siil praeb sitikat
• Vaskuss
• Teistre tüdruk ja ussikuningas
• Haugi loomine
• Sipelgas ja ämblik
• Uss ja angerjas
• Ööbik ja vaskuss
• Kana ja prussakas
• Kaval konn ja edev kurg
• Hiir, vähk ja sitikas
• Varese naisevõtmine
• Vares käib tihasel kosjas
• Mehiku laul
• Varblane teeb kalja
• Laisk kull
• Hiir ja varblane
• Kust sai kalkun punase pea
• Kuidas kullid laulma õppisid
• Lehmalüpsja-lind
• Miks vares talvel ära ei lenda
• Vares ja rebane
• Hunt ja rebane pulmas
• Rebase uued silmad
• Kust sai rebane Reinuvaderi nime
• Rebane ja hunt
• Rebase raha
• Rebane, hunt ja karu
• Piibuga rebane
• Karu ja rebase kalapüük
• Rebane, hunt ja hobune
• Patukahetsejad
• Hundi ja jänese talvekorter
• Hunt ja põder
• Hunt ja Karja-Eku
• Hunt ja teder
• Miks hunt kardab inimesi
• Oi-oi, oi-oi oinalugu
• Huntide söök
• Miks karu kardab inimest
• Mees ja karu jagavad saaki
• Karu ja lammas
• Tänulikud metsloomad
• Jänes astub keelust üle
• Miks jänese huul on lõhki
• Miks jänes külma ei karda
• Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
• Miks hobune alati sööb
• Karjase kolm koera
• Mõisahobune ja taluhobune
• Miks koerad ei salli metskitsi
• Koer, kass ja hiir

Cassie jätkab üksijäänuna oma surnud mehe tööd ning tunneb saavutuste üle rõõmustades veel nüüdki mõttes mehe tuge. Ja tuge on vaja, sest Cassie peab suutma kasvatada üles lapsed, tulema toime üha keerukamaks muutuva isikliku eluga ning hoolitsema ettevõtte sujuva toimimise eest. Kui teda tabab üks löök teise järel, ei alistu ta siiski saatusele, vaid asub võitlema kõige eest, mida ta on elus saavutanud.

Raamatu tegevus toimub Argentiinas ja Inglismaal. Sofia Solanas kasvab üles keset Argentiina pampat vastavalt kõrgkihi traditsioonidele. Ta kujuneb jonnakaks ja isepäiseks ning selles on kindlasti süüdi ka tema iirlannast ema, kes jumaldab oma poegi ning pöörab tütrele väga vähe tähelepanu. Murdeeas Sofia elu muutub, kui ta armub sügavalt. Tema armastatu ei saa aga temaga abielluda ning kogu loost võib perekonnale ainult pahandusi ja häbi tulla. Kui ema sellest armuloost teada saab, saadab ta Sofia Euroopasse ning sellest kujuneb kakskümmend aastat kestev pagendus. Tegemist on haarava ja romantilise perekonnalooga, milles on kauneid maastikke, allasurutud kirgesid, väiklust, suuremeelsust, kuid eelkõige suur ja kustumatu armastus. Raamatu autor Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal. Tema ema oli pooleldi argentiinlanna ning samuti kirjanik.

Oscar Wilde'i geniaalsuses pole palju kaheldud. Tema vaimukused, peen maitse ning skandaalne elukäik on saanud legendiks, mille sära pole tuhmunud tänase päevani. Käesoleva eluloo autor ei ole Wilde'ile lähenenud liigse pieteeditundega, tunnustades teda kõhklemata kui vaieldamatut geeniust, kuid otsides ka tema traagilise elukäigu inimlikku tausta.

Mälestusteraamat Eesti taasiseseisvumise ajast aastail 1990-1992. Illustreeritud fotodega.

PIHLAKAMARJA RIST Ema viis hälli kartulipõllule. Isa oli vaid surelik vari, tuulega ühte värvi. Oktoobrikuu seitsmendal päeval Issand raputas puudelt lapikud, lapsikud lehed ja sulges päikese akna. Aknaruudul oli pihlakamarja must rist.

Napisõnaline, kuid väga informatiivne raamat, kus käsitletakse kogu ajaloo 50 kõige mõjukamat usuliidrit ja teoloogi alates Jeesus Kristusest ja Buddhast ning lõpetades Muhamedi ja Konfutsiusega. Lisaks neile käsitletakse ka kümmet kõige tähtsamat maailma suurimaid usundeid kujundanud kontseptsiooni ning antakse ülevaade põhimõistetest ja ideedest. Religioosne mõtlemine ja teoloogilised arutelud on tänapäeva maailmas aktuaalsed nii poliitilises kui ka isiklikus plaanis. Selles raamatus on üles loetletud kõigi oluliste usundite tõekspidamised.

"Suits" (1867) ja "Uudismaa" (1877), suure vene kirjaniku viimased romaanid, mis kujutavad endast otsest reageeringut tsaari-Venemaal pärast 1861. a. reformi valitsenud olukorrale, erinevad tema varasematest teostest ulatuslikuma publitsistika ja satiiri kasutamisega.

Sisukord: Viiskümmend aastat tagasi Tundidel enne kella kahtteist Lepapaadist raudtraalini Paadid randuvad Tema nõuab armastust Ka kivist kasvab jõukus Ilumeistrid Nii see algas Vanadel kooliradadel Omanäolised aastakümned Mida on meenutada ja mida uut pajatada saare rahva tervishoiust Saaremaalt päritolevaid teadlasi Pilk Saaremaa ehituskaardile Rajaleidjate rahuldamatus

Sisu: *Rehetuba ja selle põline sisustus *Taluelamu ja selle sisustus alates XIX sajandi II poolest *Lauad *Istmed *Voodid *Hällid *Kirstud *Kapid *Kummutid *Valgustid Ohtrate mustvalgete ja värvifotodega. Kokkuvõte ja illustratsioonide nimetused saksa ja vene keeles. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, talurahvaarhitektuur, eluruumid, sisustus, talurahvamööbel, eesti etnograafia, rahvakunst, tarbekunst, käsitöö, kunstialbumid

Romaan

Romaanitsükli "Andruksonide suguvõsa" teise köite peategelaseks on "Miika Valtsbergi roima" kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse. Triloogia kolmas raamat on "Vallutajad".

See Ain Kalmuse ajalooline romaan käsitleb meie kodumaa üht heroilisemat perioodi. Teos algab piiskop Alberti võõruspeoga, kus vangistatakse Liivi maavanemad, ja lõpeb Tallinna lahinguga ning linna vallutamisega taanlaste poolt. Peategelaseks on autori eelmisest romaanist «Jumalad lahkuvad maalt» tuttav Tabelinus, kes elab läbi sügavaid pettumusi ja irdub ristiusust. Tema saatus ongi romaani tulipunktiks, millele ajajärgu dramaatika moodustab ereda tausta.

Jutustuse tegevus hargneb okupeeritud Eestis ühes väikelinnas, peategelasteks on kaks koolipoissi. Minategelasel, kes on selle jutustuse pajataja, laseb autor öelda: "Me olime kaks noorukit, peaaegu veel poisikesed. Meil polnud ühtki sõjariista ehk relva. Aga me lugesime end sõjas olevaks Suur-Saksa riigiga. Minu arvates on see sümboolne."

Avameelse, kirgliku sulega kirjeldab Karin Saarsen inimeste hingeliste ja erootiliste probleemide keerdkäike. Autori kujunemisaastaid on märkinud okupatsioonid, sõda, põgenemised, haavatud ja surnud. Aga julm ümbrus ei suuda kõrvaldada subtiilseid elamusi, millest sageli puhkeb õitsema naise hingesaladuste mõistatuslik lill. Novellikogu lähtepunkt on põletavalt aktuaalne. Tulevikusõja usutavalt esile manatud õudusvisioonide kõrval on autor uuest vaatekohast kirjeldanud Teise maailmasõja lõpuetappi ja «väikeste isandate» võidujoovastuses mängu okupeeritud Saksamaal. Raksatava suletõmbega kirjeldab ta nägemuslikku õpilaste amokijooksu kooliõuel, harutab hergalt õe ja venna tunnete keerdsõlmi muutunud kodulinnas ning laskub emaliku tundelisusega lapsehinge sügavusse.

Autor, ajaloodoktor, kes on pikemat aega uurinud Eesti linnade ajalugu, käsitleb monograafilises vormis kahesaja-aastase Võru linna ajalugu. Teos hõlmab Võru looduse kirjelduse ja linna arengu sotsiaalmajanduslikke külgi kuni tänapäevani ning ilmub Eesti NSV vabastamise 40. aastapäeva puhul.

Raamatu kaanelt: William Dalrymple´i «Xanadus. Otsimisretk» avab Varraku uue rännuraamatu sarja. Seda raamatut on nimetatud tõeliseks tähelennuks reisikirjanduses. Autori intelligentsus, vaimukus ja terased tähelepanekud annavad ka kõige tavalisematele kogemustele mingi ajatuse ja erakordsuse. Ta kannab edasi suurte inglise rännumeeste traditsiooni, kes enamasti oskasid nähtust ka paeluvalt kirjutada. Loodame, et esimese autori ja teose valik on sümboolne, ning et tulevane sari kujuneb niisama eredaks ja sisukaks nagu William Dalrymple´i edasine karjäär.