Tooted

Ivan Bunini nimi peaks eesti lugejatele juba tuttav olema, peaaegu kogu tema ilukirjanduslik looming on eesti keelde tõlgitud. Oma raamatutes kirjeldas ta vene külaelu ja vene aadli allakäiku. Tema romaanide klassikaline stiil seob teda pigem 19. sajandi vene suurte kirjanike – Turgenevi, Tolstoi ja Tšehhoviga – kui ta oma kaasaegsete modernistidega. Lisaks romaanidele ja lühijuttudele kirjutas Bunin ka luulet ja oli hinnatud tõlkijana. Pärast Vene revolutsiooni Bunin emigreerus, kuid kirjutas ka paguluses üksnes Venemaast.

Käesoleva raamatu kaante vahelt leiab lugeja neli romaani: "Küla", "Suhhodol", "Mitja armastus" ja "Arsenjevi elu".

Käesolevasse köitesse on võetud tervikuna novellikogud "Välkvalgus" (1932) ja "Armastuskiri" (1935).

Kuulsa rootsi kirjaniku Selma Lagerlöfi (1858-1940), Nobeli laureaadi (1909) romaanitriloogia (1925-1928) armastusest ja kaasinimeste teenimisest kui inimliku õnne alusest. Löwensköldi sõrmus – rahvapärimuslik jutustus surnu kättemaksust, mille ohvriks langeb mitu süütut inimest, varjutades ka tulevaste põlvede saatust. Charlotte Löwensköldis kujutab autor nimitegelase, noore tulihingelise aadlineiu ennastsalgavat võitlust oma armsama, elust irdunud fanaatilise pastori Karl-Artur Ekenstedti päästmiseks. Esile kerkib pimeda emaarmastuse motiiv. Anna Svärd – lugu Karl-Arturi õnnetust abielust, tema jätkuvast allakäigust ja ootamatust eneseleidmisest raamatu lõpus, kui Charlotte vabastab ta surnu kättemaksu kehastava deemonliku organistiproua küüsist.

Luulekogumik eesti autorilt.

Ajaloolise triloogia esimene raamat "Mahtra sõda" vaatleb feodaalhärra ja talupoja vahekordi, jäädes tegevustikuga mõisasse ja külla. Romaan keskendub uue talurahvaseaduse vastuvõtmisele ja sellega kaasnenud talurahvarahutustele.

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

Ants Laikmaad kunstnikuna teavad kõik, kuid kirjamehena üpris vähesed. Tema kirjanduslik pärand on laiali pillatud paljude ajalehtede ja ajakirjade veergudele mitmete aastakümnete jooksul. Kuid see pole sugugi vähem huvitav kui tema kunstiline looming. Millest ta siis on kirjutanud? Kõigepealt on ta Vilde kõrval meie viljakamaid ja kaalukamaid reisikirjanikke. Mõlemad olid kaasaegsed ja mõlemad suured matkajad - küll vabatahtlikult, küll sundkorras. Ja mõlemad on osanud maailma näha oma silmadega ja kirja panna oma sulega. Laikmaa pole kirjeldanud ainult kaugeid maid, vaid niisama huvitavalt ka oma kodunurka, seal elanud inimesi ja nende tegemisi. Ta on jäädvustanud huvitavaid rahvatüüpe mitte ainult joone ja värviga, vaid ka kirjasõnas. Ta on sõna võtnud aktuaalsete päevaprobleemide kohta, polemiseerinud, rünnanud ja ennast kaitsnud ja kirja pannud mälestusi oma vaheldusrikkalt eluteelt. Ott Kangilaski. Raamat on illustreeritud rohkete mustvalgete fotode ja värvitahvlitega Laikmaa loomingust.

Sisu: Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost. Tirooli naljad 1948. Kranich! Krakow. Igavesti surev talu. Kala kättemaks. Must mootorrattur. Ratsa üle Bodeni järve. Stseene näidendist "Good bye, baby". Via regia. Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.

Sisukord:

Paunvere

Kapsapea

Ärimehed

Pärijad

Laul õnnest

Mahajäetud maja

Sootuluke

Siniallik

Ülemiste vanake

Onu paremad päevad

Kalevi kojutulek

Valimised

"... mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi "juturaamat"! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale... Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje... kui range ajaloolise dokumendi." H. Kruus Sisu: Noorele sõbrale Varahommikustel radadel Minu esimene kodu Aken ja uks Isa, ema Maailm hakkab avarduma Parri Lauavabrikus Kuidas Härga nukk kleidi sai Äpardus rublaga "Vares vaga linnukene" sakste jõulupuul Esimene koolitalv Unustamatu öö Uued suved ja talved Esimene suvi Tollil Jõune külakoolis Naabreid ja sugulasi Kooliõpetaja Villem Sikk Kursi kihelkonnakoolis Aasta, mis äratas Saadjärve ministeeriumikoolis

Ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silme läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. Ta teeb kaasa raske piiramisaja, kuuleb tsaar Peetrit linnale tõotamas «kümnekordset vabadust» ja seisab lõpuks linna varemetel, kust elanikud on Venesse viidud. Kuid nägemuses tõotab ta Tartule uut vabadust ja õnneaega.

Päevikulehti aastaist 1922-1926. 1922. a. sai Oskar Kallas Eesti Vabariigi suursaadikuks Inglismaal ning Aino ja Oskar Kallas asusid Londonisse. Intelligentne ja šarmantne Aino Kallas oli väärikas suursaadikuproua, oma mehe saatja vastuvõttudel, mida ta päevikus ka kirjeldab. Hetkekski ei unustanud Kallas loomingulist tegevust, neil aastail valmisid "Barbara von Tisenhusen" (1923) ja "Reigi õpetaja" (1926), mis märgivad kirjanduslikku teisenemist ja uut kvaliteeti. Rabava löögina tuli Aino Kallasele 1926. a. algul Eino Leino surmateade.

Kaheteistkümnest episoodist koosnev «Taalrimäng» jälgib dr. Valter Taaleri sugupuu arengut. Ümmarguselt sada aastat hõlmav perekonna ajalugu sisaldab mitmesuguseid inimesi ja saatusi. Episoodid on keskendatud perioodidele, kus sõlmitakse abielulisi suhteid või kus uus elu «ebaametlikult» alguse saab. Autori humoristlikud kommentaarid toovad esile sündmuste ajaloolise ja kultuuriloolise tausta.

Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid

Romaan

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

Kogumikus on reisikirju kaheksalt väliseesti autorilt.

¤ Karl Ast-Rumor. Angkor

¤ Salme Ekbaum. Kajaksulg Superiori äärest

¤ Gert Helbemäe. Cornwalli motiive

¤ Ella Ilbak. Tere, Uus Maailm!

¤ Peeter Lindsaar. Üle Austraalia mandri

¤ Karl Ristikivi. Itaalia capriccio

¤ Valev Uibopuu. Lõuna poole

¤ Arno Vihalemm. Turisti värsipõimik