Tooted

Tsitaat Tiit Lääne koostatu raamatust "120 aastat jalgrattasporti Eestis": Eriti pidulikuks kujunes 8. augustil 1893. aastal Viljandis korraldatud esimene jalgrattavõistlus. Ratturid läksid rongkäigus Käsitööliste Seltsist Tallinna tänaval praeguse bussijaama kohal asunud stardipaika. Esinduslik oli ka kohtunikepere eesotsas "otsuse" (pea)kohtuniku linnapea M. Schöleriga. Sõideti Klaassepa kõrtsini ja tagasi - kokku 8 versta. Võistlejad lähetati kolmeminutiliste vahedega paarikaupa. Kümnest startinust võitis P. Hendrikson - tema aeg oli 18.20,0.

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseidvigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.

35 intervjuud Eesti ühiskonnaelu tegelaste ning arvamusliidritega

Raamat koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk tutvustab tänast Armeeniat tervikuna, s.h ka Eesti ja Armeenia ajaloolisi ning tänapäeva suhteid. Järgnevad rahvastiku ülevaade ja ajalooline taust, kusjuures Armeenia on üks maailma tsivilisatsiooni hälle ning maailma esimene kristlik riik enne Rooma impeeriumit. Seal on käsitletud Armeenia häid ja halbu aegu: Suur-Armeenia kuningriiki ja Osmanite impeeriumis elamist. Neljas osa käsitleb Armeenia majandust koos SRÜ riikide võrdleva ülevaatega kuni 2004. aasta sügiseni. Viies peatükk on pühendatud Osmanite impeeriumile kuni Euroopa Liidu kandidaatmaa Türgini. Palju sajandeid oli Osmanite riik üks maailma võimsamaid ja on põhjustanud palju ebameeldivusi mitte ainult armeenlastele, vaid sajandeid ka Euroopale. Raamatu keskseks peatükiks on armeenlaste genotsiid nii Osmanite impeeriumis kui ka Nõukogude Liidus. Seda teemat on käsitletud globaalses kontekstis, s.h. 20. sajandil teiste Euroopa rahvaste kallal toime pandud inimsusevastasete kuritegude analüüsiga. See hõlmab lisaks türklaste kuritegudele ka bolševismi ohvreid teistes maades, s.h. Eestis. Hinnangu andmise lihtsustamiseks on toodud rahvusvahelise õiguse põhiseisukohad inimsusevastaste kuritegude kohta. Seitsmes peatükk annab hulgaliselt erinevatest allikatest pärinevaid tõendmaterjale armeenlaste genotsiidi kohta. Viimases osas on toodud suurriikide diplomaatia armeenlaste genotsiidi ajal ja tänapäeva arvamused armeenlaste genotsiidi kohta.

"Sebastian Faulksi peetakse üheks peenetundelisemaks ja paremaks sõjaromaanide autoriks tänapäeva inglise kirjanduses. Ka käesolev raamat on ühtaegu liigutav armastuslugu, realistlik okupeeritud Prantsusmaa kirjeldus ja kujunemisromaan. Tegevus saab alguse 1942. aastal, kui 25-aastane Charlotte Gray sõidab Edinburghist Londonisse, et anda oma panus võidu heaks. Londonis armub ta ühel peol kohatud lendurisse, kes jääb peagi Prantsusmaa lennul kadunuks. Charlotte läheb salateenistuse ülesandel Prantsusmaale, et aidata prantslastel vastupanuliikumist luua. Sõjaaegne Prantsusmaa, noor arhitekt Julien Levade, tema kunstnikust isa ja külaelanikud on kujutatud realistlikult ja haaravalt."

Haridusministeerium kinnitab: õpik vastab riiklikule õppekavale ja sobib saksa keele õpetamiseks C-keelena

Sisu: Mälestused, Intervjuud, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee dokumendid, Eesti Vabariigi kodanike komiteede ja Eesti Kongressi saadikute nimekirjad.

Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003

Rukis on üheaastaste, talvituvate üheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; 5 (teistel andmetel 6-8) liiki peamiselt Euraasias.

Raamat annab ainulaadse pildi, kuidas Eesti asend maailmas Eestist vaadatult paistab - presidendist kooliõpikuini. Eriti huvitav ja tähtis on, kuidas see kujutelm on kümne aasta jooksul muutunud. -Rein Taagepera, California Ülikooli emeriitprofessor

Leksikoni koostamine algas 2003. aastal. Vajalikuks osutus see mitmel põhjusel. Paljude silmapaistvate Eesti diplomaatide saatus oli teadmata, puudusid isegi andmed, kas nad olid okupatsioonide käigus vangistatud, hukatud või siis pääsenud läände. Neist andmetest tundsid puudust nii Välisministeerium kui välisesindused, sest üha enam hakati huvi tundma oma ajaloo ja endiste töötajate vastu.

Artur Taska (1912-1994) elutööks oli sümbolite ajaloo jäädvustamine. Tema sulest on ilmunud põhjalikud käsitlused meie sinimustvalgest lipust, Eesti Vabariigi vapist ja hümnist, lisaks on ta uurinud Eesti Vabadussõja mälestusmärke. "Eesti vapp" on huvipakkuv uurimus nii vappide ajaloost kui Eesti ajaloo vappidest. Lähemalt jälgitakse Eesti Vabariigi vappi ja kõike sellega seonduvat: vapi loomise eellugu, vapi kinnitamist ja selle kasutamist ameti- ja aumärkidel, isikutunnistustel, rahamärkidel jm. Tähelepanu jätkub ka vappide kasutamisele kunstis ja kirjanduses. "Eesti vapi" esmatrükk oli Lundis 1984. aastal.

Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga "Eestlanna Pariisis", kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Kas teadsite, et Euroopa ühendamise lugu ei alga mitte lähiminevikust vaid juba lõppeva aastatuhande algusajast? Autor kirjeldab ühtse Euroopa idee arengut selle algusest tänapäevani, Euroopa Liidu ülesehitust ja selle erinevaid poliitilisi suundumusi praegusel ajal. Vajalik raamat neile, kes tahavad endas kujundada Euroliidu kohta objektiivsel ülevaatel põhinevat arvamust.

"Existerion" on lugu sellest, kuidas inimene kohtub Universumi Mõistusega ja esitab talle klassikalise küsimuse elu ja olemise mõtte kohta. Et aga väeti inimene seda vastust kuidagi välja ei kannataks, hakkab Mõistus talle lugusid jutustama. Lood räägivad reetmisest ja usust, eneseohverdusest ja argusest, armastusest ja vihkamisest ja kõigist teistest tunnetest ja tegudest, milleks on võimelised Universumi asukad.

Sellest 1990. aastal ilmunud romaanist on kujunenud paljude Fantoomi-fännide lemmiklektüür. Inglanna Susan Kay on ammutanud oma ainese Gaston Leroux´ maailmakuulsast teosest "Ooperikummitus", keskendudes nimitegelase haaravale elukäigule: tema sünnile Prantsusmaal Boscherville´i külakeses, valulikule lahkumisele kodunt, üleelamistele mustlaste laagris, õpipoiselule Itaalia müürseppmeistri juures, esimesele saatuslikule armumisele, seiklustele Pärsia õukonnas, Pariisi uue ooperimaja ehitusele, ja loomulikult, traagilistele sündmustele, mis leiavad aset Palais Garnier´ katakombides ja tipnevad selle suure hinge ohverduse ning lunastusega.

Eesti esimene kaasaegne kodumajapidamise ökonoomika õpik-käsiraamat. Kuidas majandada oma igapäevaelu? Raamat kõigile oma igapäevaelu edukaks korraldamiseks; noorele inimesele käsiraamat iseseisvas elus hakkama saamiseks; perele probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks; kodunduse, töö-, perekonna- ja ühiskonnaõpetuse õpetajale ja õpilastele õppematerjaliks. Eesti Käsitööõpetajate Seltsi "Aita" ja Eesti Tööõpetajate Seltsi eestseisused soovitavad: raamat sobib õpetajale lisamaterjaliks põhikooli tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning ökonoomika osa on väga vajalik gümnaasiumile) töötutele, SMS-laenu ohvritele ja teistele probleemidesse sattunutele abivahendiks.

Michel Tournier (sündinud Pariisis 1924. aastal) võitis Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna teosega "Reede ehk Lootusesaar Vaikses ookeanis" (1967, eesti keeles 1989) ja Goncourt´i preemia romaani "Haldjakuningas" eest (1970). 1972. aastal valiti ta Goncourt´i Akadeemia liikmeks. Juba ainuüksi romaani "Haldjakuningas" pealkiri näitab pöördumist germaani mütoloogia poole, selle sügavate sümbolite poole. Kuid romaan ühendab sellega ka veel üldisema müüdi, müüdi inimsööjast koletisest. Kui vaadelda teost nende sümbolite taustal, mille avas romaan "Reede ehk Lootusesaar Vaikses ookeanis", osutab "Haldjakuningas" katseks uut seksuaalsuse mudelit.

Teos on sisu poolest järjeks varem ilmunud diloogiale "Kuhu kõik nad jäid?". Taas vaata autor tagasi Urvaste kihelkonna rahva elule 20. sajandi keskel. Veerandsada lugu ja laastu jutustavad nii mitmesse ilmakaarde paisatuist kui ka neist, kes on tänini jäänud truuks kodupaigale.

"Või veel parem, kuula." Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. "Mida?" "Kas sa kuuled seda müra?" "Mis müra?" "Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell." Maddy kehitas õlgu. "Osta endale digitaalne." Gilliani nägu läks pilve. "Ma hakkan vanaks jääma, Maddy." "Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui "tsipa karune" tähendas öist prassingut tätoveeritud rokitähega? Nüüd käib see aga ühe neetud salatilehe kohta!" "Ma panen endale kelluga meiki peale." "Gillian, sa oled ainult kolmkümmend kuus." "Jah, inimaastates. Üksiku, lasteta naisterahva aastates teeb see umbes kaheksakümmend kuus! Varsti olen ma teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla ma juba olengi teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla käivad inimesed must tänaval mööda ja sosistavad: "Kui hale…""

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

Judith (35 ja vallaline) kohtub supermarketis Hannesega, kes talle rahvahulgas kanna peale astub. Hannes (parimates aastates, vallaline, arhitekt) pole mitte ainult kõikide ämmade unelm, ka Judithi sõpruskond vaimustub temast jäägitult. Esialgu naudib Judith seda, et too sihikindel mees, kellel peale tema enam muud vist peas polegi, ta lausa troonile tõstab. Kuid pikkamisi hakkavad mehe pidevad armutõotused koormavaks muutuma, intensiivne andumus kipub lämmatama. Judith tunneb, et on nurka surutud, ahistatud ja pideva kontrolli all. Kõik katsed meest oma elust välja tõrjuda nurjuvad, Hannes järgneb talle unenägudessegi, ja kui Judith ärkab, ootab teda juba jälle, et teha talle meeldivaid üllatusi…

Raamatu peategelane Stella kohtus illusionist Martyniga rongis ning see tõi ta ellu muutuse. Hiljem arutles ta, et ilma selle kohtumiseta oleks ta elu olnud kindlasti lihtsam, kuid temast ei oleks siis saanud ka kirjanikku. Kirjanikuks sai ta tõenäoliselt kõige selle tõttu, mille tunnistajaks ta oli olnud Martyni kõrval elades ning jälgides, kuidas armastus mehe vastu asendus vähehaaval sügavas hingepõhjas hõõguva vihaga.

Daniel Quinni romaan tekitas suurt tähelepanu, võites ökoloogilise kallakuga Turneri Homse Auhinna. Tegemist on omamoodi dialoogiga, kus üheks osapooleks on gorilla. Minajutustaja vastab ajalehekuulutusele, kus otsitakse õpilast, ning satub vastamisi gorillaga, kes õpetab talle telepaatilise vestluse teel uut arusaamist inimkonna kohast maailmas. Quinni keel on lihtne ja selge, ta paneb lugeja tahtmatult kaasa mõtlema ja koos endaga lõppjärelduste poole liikuma. Daniel Quinn sündis 1935. aastal Omaha’s Nebraskas, õppis St. Louise Ülikoolis, Viini Ülikoolis Austrias ja Loyola Ülikoolis Chicagos. 1975. aastal loobus ta oma pikaajalisest kirjastaja karjäärist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Esimese variandi raamatust, millest kujunes hiljem tema auhinnatud teos "Ishmael", kirjutas Quinn 1977. aastal. Sellele järgnes veel kuus varianti, enne kui raamat 1990. aastal lõpliku kuju sai. Seejärel tegeles Quinn edasi "Ishmaeli" vaimsete ja kogemuslike allikate uurimisega ja kasutas oma tööd uuenduslikus autobiograafias "Ettenägevus: Viiekümneaastase nägemusliku otsimisretke lugu". Oma kõige viimase romaani kohta kirjutab Quinn järgmist: "Palju aastaid muretsesin ma selle pärast, et ei pruugi suuta kirjutada midagi "Ishmaeliga" võrdset (või veelgi vähem sellest paremat). Selle mure on mult võtnud "B. lugu". Ishmaelile oleks see raamat kindlasti meeldinud. "B. loo" on nüüd avaldanud Bantam Books.

Lion Feuchtwanger (1884-1958), loetavamaid juudi päritolu saksa kirjanikke, sündis Münchenis, õppis germanistikat ja filosoofiat ning uuris Piiblit. Kirjanduslikku karjääri alustas näidendeid kirjutades, laialdase tuntuse tõid talle ajaloolised romaanid. Tema looming on alati lugejat köitnud. Eriti ilmneb Feuchtwangeri sisendusjõud ta viimases romaanis "Jefta ja tema tütar" (1957). Sündmused, millest see teos räägib, leidsid aset rohkem kui 3000 aastat tagasi. Lugu Jeftast, Iisraeli viiendast suurest kohtumõistjast, kes oma ainsa lapse Jumalale ohverdab, on Vana Testamendi Kohtumõistjate raamatusse kirja panduna surutud 47 lausesse. Pärandusest ilma jäetud ja kõnnumaale pagendatud, kuid võimu ihates suureks väepealikuks saanud sohipoja Jefta tõotusest ja ohvrist kõneldakse vaid kümne lausega. Ometi tõusevad üksildane mässaja Jefta ja tema ohvrivalmis tütar Jaala lugeja ette täiesti usutavatena ja elulistena. Sellel romaanil on nii mõndagi ütelda tänapäevasele, sageli võimuiha kütkes ja sellest muserdatud inimesele.

Raamat võtab kokku 2006. a. tegemised Jõgevamaal.

Juhid juhtimisest koondab 59 juhtimisalast intervjuud ja nende kommentaari. Eesti juhid ja paljude teiste alade asjatundjad arutlevad juhtimise üle, räägivad selle eri valdkondadest ning raskustest ja ebaõnnestumistest juhi töös.

Karl-Erik Sveiby on Rootsi juhtmisasjatundja, edukas ärijuht ja loetav ajakirjanik, maailma arvestatavamaid spetsialiste teabettevõtete juhtimise alal. Teabeettevõtte all mõistab ta ettevõtteid ja organisatsioone, kus suur(em) osa töötajaid on kõrgharidusega ning teavad oma erialast ja maailma asjadest tihti rohkem kui juht – direktor vm.

Lissabon. Suletud müüride vahel tuksleb üks väeti ja väsinud süda ning ootab oma lõppu. Teelõik, mis lahutab kaduvikust, on kui painajalik unenägu. Vana mehe hingehaavu noolib taltsutamatu üksilduse leek, mida võib lämmatada vaid surm. Ta mõtleb möödunud elule, mida üha valjemini tiksuvad minutid hetk-hetkelt kustutavad, nagu kustuvad ka tuled tema mälestustemajakas. Või on tegu hoopis ähmase ettekujutusega möödunust, ühe hinge rännakuga ajas, mis on hoomamatu nagu merre visatud teokarbist järele jäänud lainetus ... Mitte keegi ei kuule ta tundekeeli purustavat hüüet. Massaud tajub, kuidas kõik – tema ise ja Lissabon – vaikselt laguneb. Ka aeg. Niisama vaikselt, nagu varisevad ta verejões seisvad meenutuste müürid.

19. sajandi viimastel kümnenditel tekkis uudset esteetikat väljendav juugendstiil, maalijaid-graafikuid lummas aga sümbolismi ekstravagantne vaim. Lääne-Euroopa kunstiga püüdis sammu hoida ka Eesti, kus rahvuslik eliitkunst oli alles tekkimas.

"Kaardile kandmata" on raamat ühe tavalise inimese erakordsest saatusest. Kaardile kandmata olid vangilaagrid, kuhu viidi, kalmud, millesse maeti, inimesed, kes omastest sunniviisiliselt lahku löödi ja kellest paljud on tänaseni teadmata kadunud. Autori mälestusteraamat pakub kindlasti huvi juba sellepärast, et reetjatest on Eestis seni vähe kirjutatud.

Noore kirjaniku esiraamat sisaldab mõnusaid, fantaasiarohkeid ja kohati ka õpetlikke lugusid, mille tegevus leiab aset maaümbruses, või tundliku lapse kujutlusmaailmas.

Eesti Vabariik – 1920. ja 1990. aastad

Diagnoos lootusetu! Võluv, seksikas ning end üles töötanud Hunter James pole mees, kes väljakutsest ära ütleb. New Orleans Crescentiga vastu reit laksates lähenes ta lehetoimetuse majale. Kuidas julgeb anonüümne, isepäine ja väljakannatamatu Armastuse Doktor nimetada teda võimetuks end siduma? Kas on ta üldse mõelnud, et ehk pole mees lihtsalt õiget naist leidnud? Hunter kavatseb kirjutaja isiku tuvastada ja ütelda, mis ta asjast arvab. Kuid esmalt, kasutades tekkinud võimalust, peab ta kohtuma vastuvõtulaua taga istuva veetleva blondiiniga. Kes teab, äkki ongi Armastuse Doktor ta unelmate naiseni juhatanud..

Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või Vene-aegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

Autor saatesõna raamatu ilmumisel: "Võin dokumentide ja tunnistajate abil tõendada, et poliitilise kanapimeduse ja tööalase saamatuse jäägitu toetamine on Justiitsministeeriumi juhtkonna üheks meelistegevuseks.