Tooted

Kordustrükk kirjastuselt Loodus aastatel 1926-1929 ja 1940 ilmunud raamatutest "Eesti biograafiline leksikon", "Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide".

Raamatu üheksas aastakäik on viimane enne Euroopa Liitu astumist. Mida toob Eesti merendusele liikmestaatus? Raamatu teemade valik on juba traditsiooniline: siin räägitakse riigiasutuste tegevusest, sadamatest, mereorganisatsioonidest. Oma koht on merearheoloogia ekspeditsioonidel, artiklitel lähi- ja kaugemast ajaloost, Eestimaaga seotud rahvusvaheliselt tuntud meestest, meenutame tublisid inimesi, keda meie hulgas enam pole. Mitu lehekülge võtab enda alla merendusvaldkonna sündmuste kroonika. Ja nagu ikka, avalikustame Mereakadeemia lõpetajate ning värskelt diplomi saanute nimekirjad.

Läänemere olevikust ja tulevikust Eesti merenduse riiklik korraldus vajab täiustamist Meresõidu arenguperspektiivid Eestis Eesti lipp on vajalik Sillamäe sadam Puksiirlaevastiku areng jätkub Umbsõlm Väinamere liikluses Reeder Gustav Sergo Mereharidusest Kundas Eesti Laevamehaanikute Liit Heinaste merekool – lätlaste ja eestlaste õnnestunud koostöö Meremuuseumi allveeuuringud 2004 Miinid meres ja muuseumis Eesti mereväeohvitserid – paadipõgenikud Uued laevad Eesti Merelaevandusele Eestlased heeringapüügil Põhja-Atlandil Mohni saar ja tuletorn Amandus Adamson ja meri Kodus tundmatu, maailmas kuulus Tallinna merejõud 15. ja 16. sajandil Vanimad kirjalikud teated lootsidest ja lootsimisest Läänemerel Kalevi Jahtklubi ja 25 aastat Olümpia regatist 40 aastat Eesti vaatlusi Antarktikas 2004. a. Eesti merenduse kroonika 2004. a. ilmunud merekirjandust Eesti Laevanduse Aastaraamatu autorid Eesti Mereakadeemia 2005. a. lõpetanute nimekiri 2004. a. väljastatud diplomiga kaptenid ja vanemmehaanikud Eesti sadamate register

Brošüür tutvustab Eesti beebisid, kes on koos vanematega seilanud ookeanil või sooritanud lausa ümbermaailmareisi. Üks tuntumaid beebisid on Ahto Valteri laps Ewen, kes tegi 1932.a koos vanematega kaasa ümbermaailmareisi purjejahil "Ahto".

Alates 1975. aastast hakati tollases Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikus Keskarhiivis välja andma asutuste ajaloo teatmikke. Kuni 1980. aastate lõpuni ilmus neid terve rida. Käesolev teatmik valmis juba 1987. a., kuid jäi käsikirja, kuna Riigiarhiivi peamiseks töölõiguks muutus 1990-ndatel aastatel omandireformi teatiste väljastamine. Asutuste ajaloo teatmikud on mõeldud abimaterjaliks uurijatele arhiividokumentide kasutamisel ja vajaliku info leidmisel, samuti arhivaaride töövahendiks arhiivi komplekteerimisel, dokumentide fondeerimisel, ajalooõiendite koostamisel ja likvideeritud asutuste materjalide asukoha väljaselgitamisel.