Tooted

Raamat avaldab lugejale maailma kiireima arenguga firma 10 suurepärast saladust:

• Ühenda juhtimine ja julgus täiuslikuks nägemuseks
• Rasked lahingud kliendi võitmisel
• Austa isiksust
• Koostage õige personalistrateegia
• Kaubamärk maailmale ja inimesele
• Uuenda järeleandmatult, konkureeri halastamatult
• Kohtle tarnijat lugupidamisega
• Ühineme -- suund ühisettevõtetele
• Ärge kunagi unustage põhisuunda
• Õppige minevikust ning valmistuge tulevikuks

Autor kirjeldab ja näitab fotodel võimlemisharjutusi, mida ta omaenda väikeste lastega on teinud ja teisigi lapsevanemaid tegema õpetanud.

Soome marssali mälestused haaravad Teise maailmasõja eelsed aastad, talvesõja ning jatkusõja sündmused ja Soome irdumise sõjast.

Tiina ärkab. Ta ei mõista esmalt põrmugi, kus viibib. Ümbrust hõlmab sügav pimedus, keegi hingab kuuldavalt. Õhus tundub ebamäärast hõngu – võõrast ja ometi nii ennetuntud, tuttavlikku. Ihu on nõrk, hing pisarateni hell, kuid kõigest hoolimata uhkab kuski südame kaugemast tagasopist esile tunne, mille nimeks rõõm. Liigutades märkab naine oma sidemes ülakeha ja tunneb vasakus rinnapooles teravat torget, millest kogu ihu tükiks ajaks jääb valusalt hõõguma. Samas meenubki kõik: ta viibib põgenikuna Rootsis ja lamab haiglas, üleeile leidis aset lõikus. Ta vasak rind, see ammune valulaps, oli teinud täispöörde halva poole. Vähk, arvasid “asjatundjad” tuttavad. Vähk, ütles läbivaataja arsti kinnine ilme. Vähk, mõtles ta ise. Vähk nagu ristiemal Eedul, kellel arstid vasaku rinna ära lõikasid, kuid kes sellest hoolimata suri, kuna kurja haiguse juured ulatusid palju kaugemale. “Inte farligt,” kinnitas aga sõbralik õde Inga ta meelemärkusele tulles, ja pühkinud ta näolt sinna valgunud pisarad, kordas veel: “Ni förstar, inte farligt” – Teie mõistate, mitte hädaohtlik, mis pidi tähendama, et ta kehast ei leitud seda kardetud ja kardetavat tõbe. …

Vürst, raudrüüs ja kiivris külmast kange, vastas midagi arusaamatut, sõitis künkalt alla... Ja metsast kärgatas kahur. Kellegi hääl hakkas surmlikus ahastuses ulguma. Ja äkki -- paremalt, vasakult, eest -- plaksatasid musketipaugud. Boris Petrovitš vaatas ringi, et käskida: "Mõõgad välja, edasi, jumala nimel..." Kuid käskida polnud kedagi: künka poole taganesid hobuste tagumikud... "Oleme kadunud, oleme kadunud, põgenege üle jõe!" karjusid tuhanded hääled. Boris Petrovitšile jäi üle ainult, -- et mitte ennastki maha ei trambitaks, ka ise hobune ümber pöörata: pigistas silmad kinni, hakkas nutma, rebides valjaid...Möirgamine, metsik huilgamine... Püstitõmmatud hobusepeade, karuste lakkade, lumiste selgade lainetav segadik kihutas jõe poole. Kallas oli järsk, tagumised tungisid kapates nende keskele, hüppasid üle kukkunute... Kollases vees tuisuloori all lõid keerlema hobuste koonud, läkastavad inimnäod, veekeeristest ilmusid käed, haarasid kramplikult õhku... Ikka uued ja uued ratsanike sadakonnad sööstsid Narva jõkke, -- ujusid, heitlesid voogudes, uppusid... Boris Petrovitši tubli hobune ronis saarekesele keset jõge, seisatas külgi puhevile ajades, astus ettevaatlikult taas vette, ujus hambaid irevile ajades, kandis välja teisele kaldale...

"Talvesõja diplomaatia" esmatrükk ilmus Soomes 1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sensatsioon. Max Jakobsoni "Talvesõja diplomaatia" on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatuse pärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatust tehakse tänaseni kordustrükke. Max Jakobson (sündinud 1923 Viiburis) oli aastail 1948-1953 ajalehe Uusi Suomi korrespondent Londonis, hiljem Soome Washingtoni saatkonna pressinõunik, Soome välisministeeriumi pressiosakonna juhataja ja poliitilise osakonna juhataja, Soome esindaja ÜRO-s, suursaadik Stockholmis ning Soome Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse tegevdirektor. 1999. aastast on Max Jakobson rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude uurimiskomisjoni eesistuja. Tal on paljude Soome ja teiste riikide aumärkide kõrval ka Maarjamaa Risti I klassi orden. Max Jakobson on avaldanud arvukalt poliitilise ajaloo alaseid teoseid ja 2002. aastal sai ta elutöö eest Soome riikliku preemia.

See on uus ja põhjalik sõnaraamat, mille koostamisel on lähtutud tänapäevastest vajadustest ning eesti ja inglise keele arengust. Raamat hõlmab eesti keele põhisõnavara, antud on ka palju väljendeid, pärisnimesid ja slängi. Lisaks sellele sisaldab sõnastik rohkesti teavet inglise vastete kasutuse ja grammatika kohta. "Tänapäeva eesti-inglise sõnaraamat" on mõeldud kõigile inglise keele kasutajatele. Märksõnade hulgas on nii üldkeelesõnu kui ka erialatermineid väga paljudest valdkondadest, et sõnastiku abil saaks lisaks igapäevastele tekstidele tõlkida ka keerukamaid erialaseid töid. Märksõnade arvust tähtsamaks on siiski peetud vastete esitamise süsteemsust ja kvaliteeti. Oma töös on koostaja toetunud usaldusväärsetele inglise seletussõnastikele ja paljuski ka enda tõlkekogemustele, mis on aidanud vasteid esitada selliselt, nagu neid inglise keeles tegelikult kasutatakse.