Tooted

Augustinus Hippost (354-430) kuulub olulisemate kirikuisade hulka, kelle ideed on tugevasti mõjutanud pea kogu Lääne filosoofiat. Teame, et ema võib oma poega tugevasti mõjutada ja kui poleks olnud tema ema Monicat, oleks Augustinus võinud jäädagi teravakeelseks keskklassi playboyks, selle asemel, et saada kirikuloo suurkujuks. "Augustinus" on põnev lugu selle maailma künismi võitmisest.

Populaarne huumorisari "Darwini auhinnad" jätkub jubedate tõsilugudega inimolendite äpardunud ettevõtmistest. Premeerides neid, kes oma tahtmatu lahkumisega genofondi kvaliteeti parandavad, tõestab käesolev osa taas, et mõistus pole mõistuslike olendite seas just laialt levinud. Seekord kohtute šerifiga, kes end kogemata kaks korda tulistas; kindlustuspetturiga, kes rauasae abil oma jala amputeeris; farmeriga, kes kaitseks mesilaste eest pea kilekotiga sulges; mehega, kelle lömastas tema enda raiutud oks, ja paljude teistega, kes oskasid end eriti leidlikult teise ilma saata.

Soome ajalooprofessor Seppo Zetterbergi raamat, mis seadis kahtluse alla kuulsa Eesti poliitiku surma ametliku teooria. Kuigi kindlaid vastuseid pole siiani võimalik anda, analüüsib autor haaravalt erinevate teooriate paikapidavust. Autor on kirjutanud eestikeelsele väljaandele uue eessõna.

Koguteos tutvustab sõnas ja pildis eesti muinasvägilase nimeliste spordiorganisatsioonide tekkimist ja tegevust saja aasta jooksul. Raamatu esimene osa hõlmab ajavahemikku 1900-1944. Sellesse mahub provisoorne tagasivaade spordihuvi tärkamisele Eestimaal ja eestistuvas kubermangukeskuses Tallinnas. Kalevi nime esmakuulutajad olid raskejõustiklased Peterburis, veelgi edukamalt tegid seda enne Esimest maailmasõda kergejõustiklased. Vabatahtlikest koosnevast Kalevlaste Malevast, kes tõttas appi Tallinna lähistele taandunud Eesti polkudele, sai sangarluse eeskuju meie rahvale omariikluse taganud Vabadussõjas.

Koguteos tutvustab sõnas ja pildis eesti muinasvägilase nimeliste spordiorganisatsioonide tekkimist ja tegevust saja aasta jooksul. Raamatu teise ossa on sõnas ja pildis talletatud periood 1944-2001. See algab ametiühingute spordiühingu Kalev ellukutsumisega sõjapäevil N Liidu tagalas sinna saatuse sunnil sattunud eestlaste poolt, jätkudes Eestis, kus üks okupatsioon oli vahetunud teisega. Kiiremini jõutakse kordaminekuteni neil aladel, mille juured ulatusid iseseisvusaega ja kus eestvedajad on sõja eel spordikoolituse saanud inimesed, nende seas vanakalevlased. Raamat kirjeldab, kuidas Kalevi osakaal kujuneb aastakümnete jooksul määravaks Eesti ja arvestatavaks impeeriumi spordis. Sellele vaatamata, et ühiskonda pidevalt ängistav poliitiline surve ei jäta räsimata Kalevit ja tema liikmeskonda.

Ilmus Karl Õigeri elulooraamat "Ma tulin tagasi". See on mõneti erinev tavapärastest biograafiatest. Kõigepealt on autor läbi ja lõhki teadlane, kes harva raamatu kirjutamise ette võtavad. Teiseks on tema elulugu äärmiselt karm. Kõigele vaatamata on Karl Õigerist saanud praegusaja üks nimekamaid ehitustadlasi, ta on Tallinna Tehnikaülikooli tegutsev professor. Autor heidab meenutustes tagasipilgu oma lapsepõlvele, Teise maailmasõja eelsetele iseseisvusaastatele, Vene anneksioonile, sõjaaegsele Saksa valitsusajale, sellele järgnenud Nõukogude okupatsiooniperioodile, Siberisse saatmisele ja sealt 13-aastase poisina traagilisele koju põgenemisele, taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatele, loomulikult ka oma õpingutele, töö- ja muudele tegemistele. See lugu kujutab mosaiiklikku tagasivaadet iseenda kaudu, milles peituvad küsimused, mis ja miks midagi toimus, miks just nii ja mitte teisiti, mis oli hea, mis halb, mis õnnestus või ebaõnnestus, mida oleks võinud teha teisiti, ning lõpuks – mida peaks või võiks kirjapandust järeldada. Raamatust kiirgab suure ehitusmehe mure ehitushariduse oleviku ja tuleviku pärast.

See on raamat koolielust õpetajate silme läbi. Meenutavad ja jutustavad 16 õpetajat. Nende hulgas on koolijuhte, aasta õpetajaid ja lihtsalt õpetajaid. Nad õpetavad või on õpetanud Eesti eri paikades, Tallinna ja Tartu koolidest väikeste maakoolideni. Varaseimad mälupildid puudutavad eelmise sajandi keskpaika, enamasti vaadeldakse sajandi lõpukümnendeid, aga jõutakse ka vahetusse tänapäeva. Räägitakse koolirõõmust, ei vaikita muredest ega kooli probleemidest. Otsitakse vastuseid küsimustele, missugune on meie kool, mis on teda heitlikus ajas hoidnud. Elulugude valik on tehtud ümmarguselt paarisaja õpetaja tekstide alusel, mis on kogumistöö jooksul kirjandusmuuseumi elulookogusse laekunud.

Raio Piiroja elulooraamat

Selle raamatuga lõpeb Ristikivi ajaloofilosoofilise sarja teine (biograafiate) triloogia, kuhu kuuluvad veel «Mõrsjalinik» ja «Rõõmulaul».

Novak Djokovici elulooraamat

Esimene marksistlik ülevaateteos Eesti NSV pealinna varasemast ajaloost. Teose kirjutamisest on võtnud osa 21 autorit. Töö algul antakse ülevaade Tallinna looduslikust asendist, aluspõhjast ja põhjavetest, pinnaveest ja pinnakattest, veestikust, kliimast, Tallinna nime päritolust ja esiajaloost. Põhilised peatükid (III-V) käsitlevad Tallinna hansalinnana, Rootsi koloniaalprovintsi keskusena ja Vene keisririigi kubermangulinnana. Vaadeldakse nii poliitilist ajalugu, haridust, kohust, käsitööd, tööstust ja kaubandust, elanikkonda ja tervishoidu kui ka linnamajandust, eluolu, kultuuri ja arhitektuuri ning kunsti.

Raamat räägib lauljast ja pianistist Therese Raidest, kes Hermine Marie ja August Masingu tütrena sündis 19. veebruaril 1921. 1944. aastal, mil Nõukogude Liit vallutas teistkordselt Eesti Vabariigi, põgenes suur osa eesti kunsti- ja vaimueliidist okupatsiooni eest pakku. Sel keerulisel ajajärgul algas Therese Masingu tähelend Estonia teatri lavalaudadel. Ilma erilise vokaalkoolita, vaid looduse poolt valmistatud häälega sai Theresest üleöö kunagise Estonia primadonna Milvi Laidi mantlipärija ja tolle aja operetisära elushoidja koos teiste staaridega, nagu Paul Pinna, Lully Wirkhaus, Paul Mägi, Georg Ots, Endel Pärn jt. Aastatel 1944–1948 säras Therese opereti kuldklassika rollides, kui Estonia laval etendusid "Silva", "Montmartre'i kannike", "Kolm musketäri", "Kõrvelaul", "Kerjusüliõpilane" jt. Therese Raide on saatnud klaveril paljusid täna tuntud klassikalisi vokaliste. 1948–1978 oli ta Linda Sauli õpilaste kontsertmeister Tallinna Konservatooriumis. Hiljem tegutses ta muusikaõpetajana ja -ansambli juhina kultuurisõbralikus Kirovi nim. kalurikolhoosis. 1987. aastal alustas tegevust tema juhitud Muusikasalong, kes kogus kiiresti populaarsust, kümne tegutsemisaasta jooksul anti kokku viissada kontserti. Sellest kõigest jutustab raamatu autorile proua Raide ise, sekka fotosid ja kaasaegsete mälestusi.

Selles raamatus räägitakse maalikunstist ja maalikunstnikest

„Kas Makarovit lugesid?” „No mis sa tänasest Makarovist arvad?” Nii on juba aastaid küsinud tuttavad poliitikahuvilised ja jaganud siis vaimustust, rahulolu, paralleele või vastuväiteid Ivan Makarovi Postimehes ilmunud kommentaaride puhul. Igatahes on need alati olnud huvitavad, probleemirohked, ja kõik see lausa karjus raamatuks saamise järele. Väljaannet kavandades tuli jutuks, kas toimetaja peaks kolumnide tõlkeid taastrükiks nõudlikult üle vaatama. Ja siis saime meie, kes me Ivan Makarovit isiklikult ei tundnud, üllatusega teada, et mees kirjutab oma asju eesti keeles. Käsikirjast hakkas end lahti kerima mitte ainult Makarovi poliitiline poleemilisus, vaid üldse tema elu venelasena Eestis. Ja kui raamat läbi loetud, tahad igaveseks unustada igasugused teoreetilised integratsiooniprogrammid, targutavad õpetused lähenemiseks ja kohanemiseks.