Tooted

Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.

Dagmar Normet on Tartu Ülikooli haridusega kehalise kasvatuse õpetaja, kelle esimene raamat ilmus 1948. Aastast 1956 vabakutseline kirjanik, kelle sulest ilmunud lasteraamatuid, näidendeid ja stsenaariume. Käesolevas raamatus kirjeldab autor värvikalt teda ümbritsenud elu alates varasest lapsepõlvest kahekümnendate aastate Eestis kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Sellesse vahemikku mauvad õpingud Tallinna Saksa Tütarlaste Gümnaasiumis, Inglise Kolledžis ja Tartu Ülikoolis ning arvukad kokkupuued paljude täna tuntud inimestega, nende hulgas Helga Tõnson, Helene Kuma, Ernst Idla, Ilmar Laaban, Dina Slutsk jpt.

Omalaadne kokkuvõte tervest Eesti spordi esimesest, 20. sajandist. Teatmeteos hõlmab 36 olümpiaala ja 4 tehnilist spordiala, millel on Eestis olnud kõige suurem populaarsus ja paremad tulemused. Raamatus on alade kaupa kronoloogilises järjekorras esitatud aasta, sportlase ees- ja perekonnanimi, ühinguline, seltsiline või klubiline kuuluvus, tulemusaladel ka resultaat, lõpus on isikunimede register.

Eesti naisvõimlemisele alusepanija, ülemaailmse tunnustuse saavutanud võimlemispedagoogi tegevusest kodumaal ja võõrsil, tema osast eesti kultuuriloos, rahvatantsu vallas, temast kui kunstnikust, "poeedist inimkehe meediumis" (I. Mikiver), sütitavast isiksusest annavad ülevaate I. Idla, D. Normet ja A. Tiik, mälestusi jagavad E. Idla õpilased. Idla võimlejate reisi Lõuna-Ameerikasse kirjeldab W. Mettus. Isa tööd Idla-Center'is jätkavad Daisy ja Ingrid Idla. Nende võimlejad on käinud esinemas ka Eestis. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega.

Eva Peroni elulugu

Gustav Suitsu, meie moodsa luule looja ja kirjandusteadusele põhjapanija sünnist möödus 1963. aastal 80 aastat. Noore Suitsu huvitavast ning käänakulisest eluteest pole üldsusel seni kuigi palju andmeid. Käesolevas teoses annab omaaegne Tartu ülikooli soome keele lektor proua Aino Suits uutest andmetest tulvil ülevaate noorest Suitsust mälestuste, päevikumärkmete ja paljude kirjade järgi. Luuletaja seesmise arengu ja ta kujunemise jälgimine ulatub meile võtme mitte ainult Suitsu hilisema kuju ja ta luule, vaid ka kogu ajajärgu mõistmiseks.

Mälestusteraamat kus meenutatakse perioodi 1960.aastatest kuni vabariigi taastamiseni 1992.aastal.

Meenutusteraamatus kirjutab autor humoorikalt Gustav Ernesaksa elust, tööst, õpilastest, RAM-ist ja sellest, mis inimestele vähem teada. Maestro õpilase ja lähedase kolleegina on ta omaks võtnud ja läbi elanud õpetaja kõige suuremad võidud, inimlikud mured-rõõmud, raskused ja kannatused rohkem kui viiekümne aasta jooksul.

EELK kodulehel www.eelk.ee aastatel 2001–2009 avaldatud küsimused ja vastused, mille eest autor pälvis 2008. aasta EELK meediapreemia.

Rida mälestusi lapsepõlvest.

Park on paradiis ja park on oaas, saar kõrbeliivas ja meie hingemaastikus, mida täna üha enam vajame. Sest pargis ei ole peidus mitte ainult paljude juba elatud elude saladused, vaid meie omase tänane ja homne päev. Park on kokkuvõtteks kõigi sellest, mida peame ilusaks. Parki tahame tulla, et leida üles oma loomuse paremad jooned. Vanad rahvad ja küpsed kultuurid peavad parki üheks olulisemaks kultuuri allikaks. Eestis on park veel paljuski avastamata maa. Seda eriti võrreldes Itaalia või Inglismaaga, kus park on viimase poole aastatuhande vältel ahvatlenud endast üha uuesti kirjutama. Täna lugeja kätte jõudev raamat meie kultuuriruumis esimene käsitlus, kus pargist kõneldakse nii tema filosoofilises tähenduslikkuses, ikoonilises ulatuvuses kui looduse mitmekülgsuses. See on raamat, milles Eesti Maaülikoolis 2008. a. oktoobrikuus aset leidnud konverentsist inspireerituna avaldavad mõtteid nii meie oma kui välismaa parimad asjatundjad. Kaunis keeles ja esteetilises meeles kirjutatud tekstide kaudu avaneb meil park erakordselt mitmekülgsena, pakkudes Euroopa kõrgkultuurist lähtuvate nn. klassikaliste näidete kõrval sissevaadet ka "koha vaimu" ja soomeugrilase parki. Kindlasti ei ole käesolev teos ei esimene ega viimane käsitlus antud vallas, küll aga peegel tänase päeva, parim mõeldavatest, mille kokku seadmine on tähendanud paljude seni esitatud küsimuste veel kordset küsimist ja vaagimist. Harvem ka neile lõplike vastuste leidmist. Sest oleme jõudnud piirile, mida edaspidi valgustab tahe, astuda üle piiri, kus lõpeb käega kombitav reaalsus ja algab ime. Mart Külvik, Juhan Maiste

Paruness von Meck, üheteistkümne lapse ema, asjaarmastaja muusik, armub Tšaikovskisse – muusika pärast – ja pakub talle alatist toetusraha, et helilooja saaks pühenduda üksnes muusikale. Leping sõlmitakse ühel tingimusel: nad ei kohtu iialgi. Neljateistkümne aasta kestel maksiski paruness Tšaikovskile üsna kopsakaid summasid, ainsaks vastutasuks ulatuslik kirjavahetus, milles helilooja jagab parunessiga oma vaateid muusikale, kirjandusele, ajaloole, poliitikale.

Raamatus on Jaan Toominga tagasivaade oma teatriteele ning valik tema artikleid, intervjuusid ja lühinäidendeid.

Hella Wuolijoe mälestuste teine köide “Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908” algab tema Soome jõudmisega 1904. a. septembris. Helsingi ülikooli rahvaluulet õppima asunud hakkaja tütarlaps kohaneb kiiresti, keeletunde andes teenib ta endale ülalpidamist. Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson aitavad teda kokku viia soome teaduse ja kultuuri nimekate esindajatega, nagu Aino Kallase vend prof. Kaarle Krohn, ülikooli lektor Antti Almberg-Jalava, teatritegelane Kaarlo Bergbom jt. Ta kirjutas rahvaluule-uurimuse “Vaenelaps ema haual”, omandades magistrikraadi; osales ka Soome poliitilises elus, tutvus oma tulevase mehega ja abiellus.

Harry Houdini (1874-1926) ja sir Arthur Conan Dyle (1859-1930) olid kaks sootuks erineva ala inimest erinevatelt mandritelt -- üks ameerika nimekaim illusionist ja põgenemiskunstnik, teine Sherlock Holmesi lugudega kuulsust võitnud inglise kirjanik. Arvatavasti poleks nad kunagi kohtunud, kui neid poleks sidunud ühine huvi, ajastu moehaigus spiritism. Kuid üks oli mustkunstnikuna šarlatanide trikkidega hästi kursis, teine lapsemeelne uskuja, kes nägi spiritismis maailmaajaloo tähtsaimat ilmutust. Üks pidas end väärarusaamadest vabastajaks, teine tõe kuulutajaks. Pole ime, et kahe edeva ja enesekindla titaani lühike sõprus lõppes vastastikuste süüdistuste ja solvangutega. Nende kahe 20. sajandi alguse suurmehe suhete taustal heidab Massino Polidoro dokumentaalmonograafia valgust spiritismi ajaloole, üleloomulike nähtuste teaduslikule uurimisele, petistest meediumide trikkidele ja nende kõmulisele paljastamisele.