Tooted

Olen tähele pannud, et kui lähen üle Kanali või selle alt läbi, näen vastaskaldal asju palju õigemas mõõdus. Prantsusmaad võib paremini mõista, elades Inglismaal. Suurbritannia eluviisi aga läbi gallia vaatenurga vaadates. Küllap nimetavad britid just seda konnaperspektiiviks. Kui ka kõik rohi ei olegi Kanali teisel kaldal rohelisem, sunnivad paljud erinevused elukommetes mind ikka ja jälle taga igatsema Kanali vastaskallast. Võimalik, et ka maitsed ja lõhnad. Nii võtan oma raamatus kokku pikaks veninud tööaastate jooksul korjunud muljed. Minu tähelepanekud ja mõtted ei tugine põhjalikel ajaloolistele uurimustele, vaid mu oma argipäevastele kogemustele. Olen siiski otsinud neile tuge ja tausta minevikust.

Raamat vaatleb kolme lühikese ajalise vahega toimunud laulupidu: 1909. aasta Tartu muusikapäeva, 1910. aasta suurejoonelist üldlaulupidu Tallinnas ja 1912. aasta eesti asunduste laulupidu Narvas.

Esimene väljaanne Eestis, kuhu on koondatud info Eesti Vabariigis tegutsevate rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste kohta.

Praeguse Peterburi konservatooriumi muusikateaduse professori ja helilooja, ühe vähestest doktorikraadiga eesti rahvusest muusikateadlase Rein Laulu muusikateaduslikud tekstid sünnivad väljaspool eesti keele piire, sest nad ilmuvad reeglina esmalt vene keeles. Siin-seal on professor Laulu artikleid eesti keelde tõlgituna ilmunud varemgi. See raamat on esimene eestikeelne üksikväljaanne Rein Laulu sulest. Selle raamatuga teeb ''Ilmamaa'' kirjastus katse muusikateaduse ja üldhumanitaarse diskursuse vahelist lõhet tasandada või vähemalt ilmestada.

Käesoleva töö aluseks said 1991.a. sügistalvel rahvausundi seminari raames peetud loengud. Et autoril pole seni olnud piisavalt aega Iževskis olevate rahvaluulekogude läbitöötamiseks, on siin kasutatud vaid seniilmunud töid ja isiklikke tähelepanekuid. Pinnapealne tutvus udmurdi rahvaluulega on kahtlemata töö suurim puudus. Ent vajadus sellisegi kirjutise järele on suur, pole ju eesti keeles pärast 1928.a. trükitud O. Looritsa "Liivi rahvausundi" III köite ilmunud ühtki raamatut hõimurahvaste usundist. Laiemalt kättesaadav emakeelne usundilooline kirjavara on üldse äärmiselt napp ja koosneb vaid O. Looritsa "Eesti rahvausundi maailmavaatest", mõnest "Akadeemias" ilmunud pikemast kirjutisest (nt. U. Masingu "Taevapõdra rahvaste meelest") ja siin-seal avaldatud artiklitest.