Tooted

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

«Käesolev raamatuke ei taha pakkuda autori enda teooriaid ning arvamisi, vaid püüab anda kõige üldisemat ülevaadet psühhoanalüüsist, nagu ta esineb tõelises psühhoanalüütilises kirjanduses. Raamat toetub esijoones psühhoanalüüsi looja, Viini juudi soost arsti Siegmund Freudi ja tema kooli õpetusele, võtab aga vähemal määral arvesse ka C.G.Jungi analüütilise psühholoogia ja A.Adleri individuaalpshühholoogia koole, mis iseseisvaiks õpetusiks arendasid juba Freudi juures leiduvaid mõtteid. Kus psühhoanalüüsi arvustajail oli öelda põhimõttelist (eriti psühhoanalüüsi piiride kohta), on ka neid tähele pandud.» Autor

Sisukord: Välispoliitilisi vaatlusi 1935 - Saksa relvastumise hädaoht ja üldise julgeoleku kindlustamine - Itaalia-Abessiinia sõda - Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika - Balti riigid ja Eesti Eesti sisepoliitiline elu 1935 - Valitsuse poliitiline programm - Seltskonna organiseerimise ja rahvustunde süvendamise aktsioon - Valitsuse kohanemine ülemjuhataja nõuetega - Algatusi põhiseaduse muutmiseks - Võitlus vapsidega Eesti majanduselu 1935 - Põllumajandus - Tööstus - Väliskaubandus - Hindade liikumine - Rahandus - Majanduspoliitika ja riigimajandus - Täienduseks Sotsiaalolud 1935 - Eesti rahvastiku ühiskondlik koostus - Töös- ja töötaolu - Teenistusolud - Elumaksumus - Korteriolud - Sotsiaalkindlustus - Sotsiaalseadusandlus Kehakultuur 1935 Kool ja rahvaharidus 1935 - Kool - Vabaharidustöö Vaimne kultuur 1935 - Kirjandus - Näitekunst - Helikunst - Eesti välismaal - Ideoloogiline ja usundiline elu Eesti kunstielu 1935 Tähtsamaid sündmusi 1935

Sisukord: 1939. a. välispoliitilisi sündmusi (H. Tammer) Eesti sisepoliitiline elu 1939. a. (H. Tammer) Eesti majanduslik seisukord 1939. a. (J. Taklaja) Koolielu 1939. aastal (J. Käis) Vabaharidusala (A. Leinjärv) Aasta spordibilanss 1939 (A. Kalamees) Ülevaade Eesti muusikaelust 1939. a. (V. Jakobson) Teater (E. Reining) Kujutav kunst 1939 (R. Paris) Eesti kirjandus 1939 (O. Urgart) Ideoloogiline ja usuelu (O. Urgart ja A. Annist) Tähtsamaid sündmusi 1939

Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

"Kalur-kassi tänava" tegelaskond on kõige rahvusvahelisem, kuigi peategelased on ungari töölisperekonna liikmed. Emigrantide rahvusvahelises peres on esindatud ka eestlane, kodumaalt põgenenud matemaatikaõpetaja Liiv, kelle autor alul oli ekslikult leedulaseks denatsionaliseerinud. Kained, tagasihoidlikud, töödrühmavad inimesed on selle romaani peategelasiks, kelle elu aga muutub kirjuks ja vintsutab neid nii Pariisis, Lõuna-Ameerikas ja Budapestiski, kuna nad satuvad keerisesse nii ajalooliste sündmuste kui ka emigrantlike seiklejate pattude tõttu. Kergelt ja pinevalt kujutatud ning huviga loetav "Kalur-kassi tänav" on leidnud, tõlgituna paljudesse keeltesse, kõikjal hea vastuvõtu.

Käesolev raamat on määratud mitte ainult botaanikuile-eriteadlastele, vaid see tahab kodumaa taimeriigi tundmaõppimisel abiks olla ka kõigile armastajaile. Raamat sisaldab kõik Eesti piirides leitud kodumaised kui ka sissetoodud taimeliigid. Selleks on K. Eichwaldi poolt koostatud meil esinevate soon-eostaimede ja õistaimede kriitiline nimestik. Liikide kirjeldamisel on suurt rõhku pandud kirjelduste täpsusele.

Ühel külmal talvisel päeval sõitis poiss metsa puid raiuma. Ta vaeseke oli päris kangeks külmanud. Kuidas saada sooja? Mõtles puhastada maa lumest ja süüdata lõke. Noh, ja kaevates lund - mõtelge ometi! - sattus kuldlaeka peale. «Oo, oot!» hüüdis poiss. «Kus on laegas, seal peab võtigi olema!» Hakkas võtit otsima. Otsis, otsis, õnneks leidiski, ja otsekohe laegast avama. Oodakem nüüd, kuni ta selle avab! Eks siis näeme, mida see sisaldab.

Valimik sisaldab sadakond luuletust Rootsis elanud eesti luuletaja Arno Vihalemma (1911-1990) viiest värsiraamatust.

Sisu:

Kaja kivi südames

Consolationes Tsoo-loogia ehk ingel lindudega

Ühe keelega kannel

Viis on viis

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Dramatiseering kuues pildis

1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas heitis räpast valgust naridel ja põrandal lamavaile vangidele. Koridorist kostis sõduripüsside tärinat, raskeid samme, lukkude raginat. Ja siis jällegi vaikus.

Muinasjutulises Lähis-Idas, kõrbes, kus kunagi õitses Babülon, teostab väljakaevamisi arheoloogiline ekspeditsioon... Ekspeditsiooni koosseisu kuulub imeilus naine, kel on mõistatuslik minevik... See naine mõrvatakse... Kõik märgid näitavad, et mõrvar pärineb selle naise minevikust ning ka seda, et mõrvamine on tal harjumuslik...Lahenduse peab leidma Hercule Poirot... Kes selle ka leiab... Õigemini leiab ta lahendused mitmele kuriteole...

'Muinasjutud Itaaliast'' on kirjutatud revolutsioonilise romantismi vaimus, neis on näidatud, kuidas inimesed hakkavad nägema elu laiemalt, uut moodi, võitlema

Ulmelugu, mille sündmustik hakkab arenema tänu Kuradimerelt leitud inimtühjale paadile, kätkeb endas pisut ebatavalisi seiklusi nii maa all kui ka maa peal. Peategelasteks on kaks hakkajat kuuenda klassi poissi, universaalne teadlane professor Paul Lillepool ja tiitlitega kellassepp Nathanael Hironimus Kell.

Sisu: Ajalugu Kiirpilk üle maa varade Rahvas Väline areng suurlinnades New York Chicago Detroit Washington Sotsiaalsed olud Kodu ja kodukultuur Sotsiaalse töö korraldus Uus rahvus - ameeriklane Kirjandust

Maa laisalt kohab Musta mandri rannal, põleb laotus, läigib vetevald. Kõike Tahab päike endast ära anda, vari täpiks tõmbub jalge

Karl May kuulsa, palju kordi trükis ilmunud ja korduvalt filmitud Winnetou romaanisarja tegelasteks on vaprad ja üllad punanahad ning nende ahistamise vastu võitlevad valged sõbrad. Apatšide pealik Winnetou ja tema kaaslased on kujunenud mitme põlvkonna noorte lemmikkangelasteks. 3. Raamat “Winnetou surm” Olin varahommikul sadulasse istunud ja juba hulga maad seljataha jätnud. Nüüd tundsin end üsna väsinuna ja otse lagipähe paistev päike roiutas tublisti, seepärast otsustasin puhata ja lõunatada. Minu ees laius ääretu preeria. Viis päeva tagasi oli suur ogellallahijõuk meie reisiseltskonna laiali pillutanud ning sestsaadik polnud ma näinud peaaegu ühtki looma ega ainustki inimjälge; viimaks hakkasin igatsema mistahes arukat olendit, et veenduda, ka ma pika vaikimise järel polnud sootuks kaotanud kõnevõimet. Siin polnud ühtki oja ega mingit muud veekogu, ei metsa ega põõsaidki, niisiis polnud mõtet kaua puhkepaika valida, võisin peatuda kus tahes. Ühes väikeses nõos kargasingi sadulast maha, kammitsesin oma mustangi lassoga, võtsin teki ja tõusin madalale kingule, et sinna pikali heita. Oma ratsu pidin jätma nõkku, et juhuslikult läheneda võiv vaenlane teda ei märkaks, endale aga otsisin kõrgema koha, kust sain ümbrust silmas pidada, jäädes ise nähtamatuks.

Albumisse on koondatud laulupeol peetud kõned, pöördumised sm. Stalini poole, artiklid esimesest laulupeost pärast sõda, ülevaade osalevatest kooridest, laulupeo kajastamine raadios ja televisioonis, osavõtjate muljed, väliskülaliste sõnavõtud, hinnangud, kunstilisi probleeme käsitlevad kirjutised jms. Illustreeritud fotodega