Tooted

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi I osa: Tsaar Ivan IV palavaimaks unistuseks on jõuda välja mere äärde, omada sadamaid Läänemere kallastel, selleks et kaubelda otseselt Euroopa maadega. Ning Moskva riigis hakatakse tegema ettevalmistusi suureks sõjaks. Sõjaettevalmistuste kõrval leiab tsaar Ivan aega ka oma perekonna jaoks: autor näitab teda hellitamas oma väikesi poegi Ivani ja Fjodorit, nõu pidamas armastatud tsaarinna Anastasiaga. Oma võimu kindlustamiseks lähendab tsaar endale lihtsamast soost inimesi, tõrjudes kõrvale bojaare, kes seetõttu hauvad tsaari vastu kurje plaane ning ei poolda sõjakäiku Liivimaale. Sõja algus on edukas: Vene sõjavägi saab enda kätte Narva, Vastseliina, Tartu ja rea teisi kindlusi. Kuid bojaaride salasepitsused muutuvad üha tugevamaks, nad otsivad liitu Poola-Leedu kuningaga, tsaar kahtlustab neid ka oma abikaasa Anastassia surmas. Kõigest hoolimata tehakse veel laialdasemaid ettevalmistusi Liivi sõja jätkamiseks.

On jälle mu päevadest kadunud rahu. Üks soovide soov aina hoiab mind kihkvel - et minustki midagi järele jääks. Ei varjuna kivil, ei kivisse tahut - ma tahaksin olla (tean, see pole lihtne) veel lauluna pärast-mind-tuleja käes.

Kevade: pildikesi koolipõlvest. I-II

 

Tõelise jutuvestja andega Lutsu tegi kuulsaks tema esimene romaan "Kevade" (1912). Südamliku ja humoorika loo Paunvere kooli lõbusatest juhtumistest annab autor edasi äärmise soravusega. Peategelasi on raamatul palju. Kes ei teaks neid legendaarseid, veidi ehk müütilisigi tegelasi: pisut nipsakat heledapäist Raja Teelet, alati mõtlikku ja õrnahingelist Arnot, krutskimeeste lemmikut Tootsi või halenaljakat, ent visa Kiirt. "Kevade" on raamat elust enesest – siin on nii muresid kui ka rõõme, nii raskusi kui ka vedamist. Tegemist on raamatuga, mida korraga palju lugeda ei tahakski - lihtsalt ei raatsi, sest mitusada põnevat, naljakat ja lihtsalt toredat lehekülge saavad liigagi kiiresti läbi. 

-Seitsmendas läänes, -Nelikümmend küünalt, -Jumalat ei ole kodus.

Käesoleva albumi eesmärgiks on 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rahvapäraste kudumite ulatuslikum vaatlemine tutvustamaks rahva hulgas populaarseid kudumistehnikaid, mustreid, värvikooskõlasid, samuti kudumite rahvuslikku omapära ja ühisjooni naaberrahvastega. Kõige sellega on tahetud suurendada käsitööharrastajate ja professionaalsete tekstiilikunstnike huvi ühe kaunima ja väljendusrikkama rahvakunstiharu - telgedel kudumise vastu.

Öökull saab tõrelda metshaldja käest. Linnu eest rohtu poeb varjule sääsk. Uu! Karumemm und näeb ja kurgus tal nutt: odaga torgib ta jõnglasi kütt. Uu!

Tuntud jaapani kirjaniku (1899-1972), Nobeli preemia laureaadi (1968) psühholoogiline romaan (1953), mille peategelane on ametnikust perekonnaisa, kes vaeb elu loojangupäevil mõttes minevikku ja selle seoseid olevikuga.

"Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii palju kirjandust - draamasid, romaane, boigraafiaid, diskussioone. Enam kui kolme sajandi kestel on ta taas ja taas ära meelitanud poeete ning tegevusse pannud õpetlasi ja ikka veel sunnib ta kuju kahanematu jõuga uuesti end vormima. Sest kõiges selles, mis on segamini, peitub igatsus selgeks saada, ja selles, mis pime, igatsus valguse järele."

Sisukord:

 

• Kasvatajanna
• Kõrvetav saladus
• Hirm
• Amokijooksja
• Kiri tundmatult
• Kakskümmend neli tundi ühe naise elust
• Kuupaiste põik
• Nähtamatu kollektsioon
• Raamatu-Mendel
• Leporella
• Malenovell
• Waterloo maailmahetk
• Mariendbadi eleegia
• Euroopast väsinu
• Võitlus maailma pärast

Igav ja unine on suvine Tartu. Linna kuivad ja tolmused tänavad on tühjad. Emajõgi on nii hall, et paljas vee nägemine võtab suplemishimu. Ei ole kohta, kuhu minna jalutama või värskesse õhku meelt lahutama. Toomepealne ei erine palju harilikest tänavaist ja Tähtvere park on jäänud nii haletsemisväärseks, et isegi varasel kevadel ei ole seal silmale midagi. Laostumine ja muud midagi! Üliõpilased ja muu koolinoorsugu, kes talvel täitis tänavaid, on kadunud. Jõukam kiht ja haritlaste enamik suvitab Narva-Jõesuus. Tartusse on jäänud vaid need, kel puudub aineline võimalus suvitamiseks või kes on siin seotud kutsetööga. Paljud on muutunud kahepaikseks – elavad päeval Tartus ja öösel ning pühapäeviti Elvas. Neil inimestel on ikka nii kiire, et nendega ei saa mõistlikku sõnagi kõnelda. Kui nad ei ole töökohal, siis jooksevad nad ringi mööda ärisid ja mõtlevad vaid ülesannetele, mis neile hommikul usaldatud. Ja niipea kui tööaeg läbi, ruttavad nad, koormatud pakkidega, rongile. Ainsateks kohtadeks, kus saad mõne sõna kõnelda tuttavatega, on kohvikud ja „Vanemuise“ orkestri õhtukontserdid. Niisugusena nägin Tartut mina, kes juba mitu suve järjestikku pidin istuma oma patrooni Mäehansu kontoris ja ajama tema asju. Elu oli igav ja ebamugav.

Kuulsal valmimeistril Ivan Krõlovil (1769-1844) on silmapaistev koht klassikute hulgas, kelle loomingul põhjeneb vene kirjanduse eesrindlik osa maailmakirjanduses. Ideelise julguse ja avaruse ning sügavalt rahvaliku kunstimeisterlikkuse tõttu on tema kirjanduslik pärand elavana ja alati aktuaalsena vastu pidanud enam kui saja-aastase ajaproovi. Krõlovi valmikunst elab ja võitleb edasi koos oma rahvaga. Valik sisukorrast: Vares ja Rebane Laegas Orav Konn ja Härg Hunt ja Talleke Rebane ja Mäger Pärdik ja Prillid Kotkas ja Kanad Koerte sõprus Hunt penilas Kasujaotus Rohutirts ja Sipelgas Luiskaja Teekäijad ja Koerad Haug ja Kass