Tooted

Etiketiküsimused on jälle moodi läinud. Raamatus on toodud käitumisjuhised erinevateks situatsioonideks. Sisu: Laste viisakas käitumine Teie ja võõrad inimesed Teie ja naabrid Reisil Teie ja kolleegid Sööma-ajad kitsas ringis Tantsupõrandal Mood ja riietus Sõbrad ja sugulased

Kui 11-aastane Tally Hamilton Teise maailmasõja hakul kodust Londonist kauges maanurgas asuvasse internaati saadetakse, ei ole ta selle üle sugugi õnnelik. Kohale jõudes selgub aga, et tegu on toreda kohaga täis sõbralikke lapsi, põnevaid õpetajaid ja kõikvõimalikke lemmikloomi. Just niisugusesse kooli on alati igatsenud minna ka suursugusest lossielust tüdinenud Bergaania prints Karil, kellega Tally kohtub kooliekskursioonil imekaunisse Bergaania kuningriiki. Ent puhkev sõda ja riigipööre Bergaanias toovad printsile kaela palju kurja ja tüdruk peab hakkama tema päästmiseks plaane sepitsema.

Valimik annab läbilõike suure vene luuletaja Mihhail Lermontovi luulest.

Populaarse ameerika kirjaniku põnevusromaan võitlusest uimastimaffiaga USA ülikoolilinnakutes.

Pole lihtne armastada linna, mis sind esialgu eirab ja hiljem ähvardab sulle kaela kukkuda. Aga kas selleks, et ühest linnast kirjutada, pean ma teda tingimata armastama? Mõtlesin selle üle pikalt ja jõudsin järeldusele: ei pea. Hetkest, kui loobusin kohustusest Tōkyōt armastada, hakkasin ma selle linna käekäigu vastu huvi tundma. Tagasihoidlik huvi kasvas aja jooksul sümpaatiaks ja edasi juba leebeks kiindumuseks. Pidasin end ikka suureks unistajaks, aga ka oma kõige lennukamates fantaasiates ei kujutlenud ma, et ulja naljana ette võetud projekt "Jaapani poiss aastaks" lõpeb abiellumisega samurai suguvõsasse. Nähtamatu on see piir unistuste ja tõeluse vahel. Millal saab fantaasiast tegelikkus, võõrast inimesest oma, kaugest kultuurist kodu? Millisel hetkel saab lapsest täiskasvanu? Raske on märgata, millal ma nendest piiridest üle astusin või kas ikka astusin.

Artiklite kogu, mille keskne märksõna on viidatud raamatu pealkirjas.

Pilvelammas on sõpradega koos kepseldes taevast alla kukkunud. Kristiine leiab ta ja üritab teda lõbustada. Kuid pilvelammas Zirri on kurb, ei söö, ei joo ega taha ka mängida. Ta tahab tagasi oma sõprade juurde. Kristiine otsustab teda aidata. See imeilusate piltidega liigutav lugu pilvelammas Zirrist ilmus saksa keeles esmakordselt 1958. aastal. Raamat võitis auhinna SDV Kultuuriministeeriumi laste- ja noorteraamatute konkursil ning valiti üheks aasta kauneimaks raamatuks.

«Põhja-Hiina armuke» räägib 14-aastase prantsuse koolitüdruku ja temast peaaegu poole vanema hiinlase armusuhtest troopilises Indohiinas. Prantsuse kirjanik Marguerite Duras (1914-1996) on sellest jutustanud varemgi, muuhulgas 1984. a Goncourt´i preemiaga pärjatud ja talle ülemaailmse tuntuse toonud «Armukeses». Selle erakordse armuloo eri versioonidest ning autobiograafilisest tagapõhjast on juttu romaani järelsõnas. 1991. a kirjutatud «Põhja-Hiina armuke» on selle loo viimane, kõige küpsem esitus. Olles varasematest ausam ja vähem ilustatud ning seeläbi ilusamgi, räägib see harukordse lakoonilisusega eheda kire raugematust võlust ja valust.

Seda raamatut kirjutama inspireeris unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan "Seksitalu". Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse: nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusuid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei häbene arutada konkreetsete Tallinna tegelaste tegusid ning pakuvad välja veel ühe versiooni metsavendade Voitkade seiklustest. Ka XX sajandi lõpp võib olla pikem aastast ning nii sobib ehk sellele romaanilegi pealkiri "Sajandilõpu suvi".

Käesolev raamat kandis Eesti Algkooli Sõprade Seltsi noorsookirjanduse võistlusel pealkirja "Horei! Röövlid me oleme..." ja autori nime Singapuri Joe. 

Sisukord:

• Vana Jakob ja tema kuningriik
• Mereröövlite jälil
• Kapten Ets
• Laupäeva õhtupoolikul enne kella seitset
• Üks kõigi eest - kõik ühe eest!
• Üks laev tuli randa
• Võlad tasutakse ja palgad makstakse
• Suve tuultes
• Torm
• Mereskautide Maleva Kodu-laev
• "Valge Kajak"

Helgi Mulleri (1932-1971) valikkogu kahte esimesse tsüklisse on koondatud luuletused tema raamatutest "Tähesärk", "Laulud ratastel" ja "Linnulina". Viimase tsükli moodustavad autograafidena luulekaustikutes järelejäänud isikuluuletused, mis enamuses ilmuvad esmakordselt.

Sisukord: Veel kord viimast korda Vastuvett Umbsõlmpunkt Kaksteist päeva Kolgatale Seitse päeva Pilvele Kivile Interluudium Becket eesti moodi Vähipööris Birka

Aasta 2000 romaanivõistluse võitnud teose tegevus leiab aset 20. sajandi alguse Euroopas, kus jõudu kogub sotsiaaldemokraatia. Romaani peategelane, Gustav Kalender innustub Volta tehase noore töölisena 1905. a revolutsiooniideedest, kuid elu viib ta peagi Eestist ära Kesk-Euroopasse, kus mees satub dadaistide ringkonda ning hakkab ka ise kunstnikuks. Juba mõnevõrra kuulsust kogununa naaseb ta 1930ndatel Eestisse, kus jätkab oma tegevust. Süzhee viib lugeja kokku paljude oma aja suurkujudega, kohaliku vaimuelu liidritest ning dadaismi rajajatest kuni Lenini ja Aleksander Keskkülani. Tegu on autori debüütromaaniga, millel on nii ajaloolist haaret kui ka tempot ja teravmeelsust.

"Möödunud talvel astusin muuseas NLKP-sse, sest muidu ei olnud juhtivat kohta loota. Partei jättis mu ükskõikseks, aga juhuks, kui keegi minult midagi poliitilist peaks küsima, pidin ma endale NLKP kohta põhjenduse valmis mõtlema: "Astusin NLKP-sse sellepärast, et parteis oleks rohkem ausaid inimesi." Osaliselt see nii ju oligi, osalt aga petsin ennast - tahtsin vaid juhtivat kohta saada. Kas mul õnnestub juhtival tööl ausa iseloomuga midagi paremaks muuta? Igatahes proovida ma seda tahtsin."