Nii üksteist korda öeldi: «Palun Taadu!» Siis Taadu hakkas naerma: Olgu, saagu te tahtmine, ma lähen väravasse ja teie proovige, kas saate sisse. Loomad leiavad kummalise kera, aga paljud neist juba teavad, mida sellega teha. Mängu tuleb ka väike tüdruk Herta, kes on suvel maal Taadu juures, ja ega Taadugi ei tohi kõrvale jääda. See on lõbus raamat jalgpalli mängimise võlust, mis sai valmis nelja oma ala professionaali söödumängu tulemusena – Mika Keränen mõtles välja loo, Contra sättis selle luulevormi, Elina ja Joonas Sildre lisasid pildikeele. Aga kes lööb lõpuks värava, kas hoopis mõni loom? Seda mängu saab jälgida just raamatust «Herta, löö siseküljega!»

"Kalambuur" tuleb prantsuskeelsest sõnast "calembour" ja tähendab sõnamängu või sõnamängulist nalja, mis põhineb sõnade mitmetähenduslikkusel, samakõlalisusel või kõlalisel sarnasusel. 2018. aasta kirjandusfestivali HeadRead menukal üritusel "Kalambuuriõhtu" kogunesid meie praeguse hetke säravaimad kalamburistid Mart Juur, Keiti Vilms, Contra ja Oliver Lomp. Selgus, et igal autoril on oma mõtlemisviis ja käekiri, mis ilmutab end isegi niisugustes lühikestes, valdavalt üherealistes tekstides. Seda näitab ka siinne koondkogu: Contra ja Mart Juure tekstid on esmajoones humoorikad, Keiti Vilmsi kalambuurid otsivad lähedust luulega, Oliver Lomp kaldub sporti ja sotsiaaliasse. Raamatut ilmestavad Ave Taaveti sõnamängulised pildid.

"Nagu pealkirigi ütleb, on lastele mõeldud unejuttude autorid mehed, kellel endal väiksemad või suuremad lapsed. Raamatusse on lugusid kirjutanud Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte, Peep Pedmanson. Raamat võiks ahvatleda just isasid lastele jutte ette lugema, sest nende lood on enamasti teistsugused kui emade omad. Jutud sobivad juba 2,5-3aastastele, samas peaksid nad huvi pakkuma veel isegi 10aastastele. Oma iva leiavad neist ka täiskasvanud."

Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Raamatusse on koondatud autorite eredamad noorpõlvemälestused. "Kord kummardasin ühe istuva tüdruku ees, kes siis toolilt muudkui tõusis ja tõusis, nagu oleks tuletõrjevoolik lahti rullitud, igal juhul oli tema pikkus jahmatamapanev. Minu nina ulatus umbes tema tisside vahele. Samas oli ta sellevõrra viisakas, et ta mulle korvi ei andnud. Nii me siis tantsisime ja mul oli nii piinlik, et sure või ära, aga kui juba tantsule oli mindud, ega siis polnud enam kuhugi taganeda." Priit Pajusaar "Minu all korteris elas aga Hull Eeri. Meist pisut vanem, aga vaimselt pisut noorem. Teda ma natuke kartsin, sest ükskord kutsus mu külla ja näitas paksu raamatut koonduslaagritest ja natside veretegudest. Seal olid võikad pildid. Kõrval mulises roheline akvaarium." Jaanus Rohumaa

Bussiteemalised luuletused: "Öö bussijaamas", "Bussijaam", "Tädi sööb pirukat bussis" jne.

Vahetult enne oma vaimset murdumist 1889. aasta jaanuari esimestel päevadel Torinos valmis saksa filosoofil Friedrich Nietzschel (1844–1900) viis teost, millest kaks olid pühendatud helilooja Richard Wagnerile, näitamaks tema alustrajavat rolli mitte ainult muusika, vaid kogu Euroopa kunsti allakäigus. Miks otsustas Nietzsche, kes oli filosoofina tuule tiibadesse saanud just Wagneri isiku ja loomingu innustusel, lõpetada selle vaimse suhte nii ränga akordiga? Nietzsche ideoloogilisi põhjendusi analüüsib ja täiendab psühholoogilise nurga alt tõlkija Jaan Unduski järelsõna.