Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Alates 1975. aastast hakati tollases Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikus Keskarhiivis välja andma asutuste ajaloo teatmikke. Kuni 1980. aastate lõpuni ilmus neid terve rida. Käesolev teatmik valmis juba 1987. a., kuid jäi käsikirja, kuna Riigiarhiivi peamiseks töölõiguks muutus 1990-ndatel aastatel omandireformi teatiste väljastamine. Asutuste ajaloo teatmikud on mõeldud abimaterjaliks uurijatele arhiividokumentide kasutamisel ja vajaliku info leidmisel, samuti arhivaaride töövahendiks arhiivi komplekteerimisel, dokumentide fondeerimisel, ajalooõiendite koostamisel ja likvideeritud asutuste materjalide asukoha väljaselgitamisel.

Hiljemalt neljakümnendates tekib naisel üha enam üleminekuaastatega seotud küsimusi ja ringlemas on liigagi palju vastuseid. Menopaus ja seda ümbritsevad aastad on naise elus aeg, mil kehas toimuvad mitmed muutused ja sellega kaasnevad vaevused ning ka hirmud. See periood naise elus on füsioloogiliselt paratamatu, aga mitte lootusetu kannatamine. Uued teadmised meditsiinivaldkonnas võimaldavad elada pikal elukaarel võimalikult kaua tervena ja kvaliteetselt.

Mida menopaus üldse tähendab? Kuidas ja milleks valmistuda? Millist mõju avaldavad naissuguhormoonid naise kehale? Millised on tänased seisukohad hormoonasendusravi võimalustest? Kellelt ja milliseid küsimusi küsida? Mida ma ise enda heaks teha saan?

Kõik muutused ja argised küsimused on meie kõikide jaoks ühtviisi üliolulised ja elumuutvad. See sisukas raamat annab rohkem vastuseid, kui küsida oskaksid. "Naise tervis. Keha ja meel üleminekueas" autorid on tunnustatud ja väga suure kogemustepagasiga Eesti arstid Kai Haldre ja Jaan Vogelberg, arst-toitumisteadlane Kristel Ehala-Aleksejev ja liikumispedagoog Marika Hanson.

Raamat, mille autorid on tipptasemel asjatundjad, on sobilik ja väga vajalik lugemine igas eas naisele, eriti aga 40+ vanuses. Ja miks mitte ka mehele, kes soovib paremini naisi mõista.

"Teadmised on võim, sealhulgas ka võim ja võimalus võtta küpses eas enda kätte vastutus oma enesetunde ja tervise osas," ütleb dr Kai Haldre. "Ilma hea füüsilise ja vaimse enesetundeta on elurõõmu hoida väga raske kui mitte võimatu. Seda tõdemust meenutada pole kunagi liiga hilja ja eriti asjakohane on see üleminekueas, kui naise kehas ja meeles toimuvad kiired ning jäävad muutused."

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas ühed inimesed võivad kohelda teisi, kui demokraatlikud vaated jalge alla tallatakse ning vihkamise ja vägivalla ideoloogiaga asendatakse. Raamat toob lugejani fakte holokausti kohta ja üritab seletada, kuidas mõeldamatu võimalikuks sai. Raamatule kirjutas eessõna president Arnold Rüütel. Eesti ajalugu käsitleva peatüki autor on Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani.

Naistel on alati olnud oma arusaam õigest, tõhusast ja ohutust rasedusest ning sünnitusest. Tänapäeval on see lähenemisviis taandunud asjatundjate arvamuste ees. Pat Thomase käsiraamat püüab mingil määral nende kahe suhtumise tasakaalu taastada. Antakse nõuandeid, kuidas naine rasedusega hakkama võiks saada, kuidas seda seisundit nautida ja sellest rõõmu tunda. Pat Thomas soovitab raseduse ajal kasulikku dieeti ja mõõdukat kehalist koormust, andes ühtlasi asjalikku nõu levinumate vaevuste puhuks. Autor puudutab ühtlasi ema emotsionaalset seisundit nii raseduse ajal kui ka selle järel, vaatleb isa rolli ning annab nõu, kuidas toimida, et sellest mõlemale vanemale kasu tõuseks. Raamat on kirjutatud arusaadavas ja kerges laadis, lisateabena on toodud ka toitumistabelid.

Kui Tartu linna kuulsuste alleed oleks hakatud rajama esimese Eesti Vabariigi ajal, siis on üsna tõenäoline, et selle kandidaatide nimekirjas oleksid kõrvuti tollase teatrimehe Karl Menningu, dirigent ja helilooja Eduard Tubini, arstiteadlane Aleksander Paldrokiga, Tartu suurkaupmees ja tööstur Mart Jänesega olnud kasvõi lihtsalt nalja pärast ka üks ...üks rätsep. Rätsepmeister Eduard Uusen, tõusis oma tegevusala omaaegse tippu kui Tartu intelligentsi ihurätsep ja kelle kuju muutus legendiks juba tema eluajal. Eduard Uuseni enda "memorandum" on liigutav jutustus lapsepõlvest Pala vallas Nõva külas ülemöödunud sajandi lõpul, noorukieast möödunud sajandi alguse revolutsioonilise käärimise ajal ja rehepeksumasina vahel jala kaotanud noore mehe raskest teest meheks, meistriks ja pereisaks. Selles raamatus on nii rahvajuttude kui mälestuste kaudu väljapaistev koht Tartu linnal. Mälestuste üks väärtusi on põgusad visualiseerivad kirjeldused Esimese maailmasõja eelsest ja aegsest Tartust, Uuseni käikudest Peterburi ja kohtumistest tollaste tuntud kultuuriinimestega. Teksti kaudu loodud ajastu hõngu toetavad rohked ajaloolised fotod 20. sajandi alguse Tartu miljööst ja tänavatest.

Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.

Seda, mis jääb Skandinaavia põhjatipu ja Itaalia lõunatipu ning Portugali ranniku ja Venemaa avaruste vahele, on läbi aegade peetud ja peetakse ka tänapäeval Euroopaks. ¤ Põhjalik ülevaade Euroopa kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest ajaloost – Vanast Kreekast kuni Euroopa Liiduni. ¤ Portreed Euroopa ajaloo suurkujudest nagu Sokrates, Leonardo da Vinci, Martin Luther, Napoleon I, Churchill jpt. ¤ Põhjalik ja ladus raamat, mille on kirjutanud suur ja mainekas Briti ajaloolaste kollektiiv. ¤ Värvitrükis teos on rikkalikult illustreeritud arhiivifotode ja kaartidega.

Väljaandesse on koondatud valik uurimusi, mis põhinevad noorte folkloristide ja etnoloogide kevadkonverentsil "Noorte hääled" aastail 2013–2016 peetud ettekannetel. Esindatud on valdkonnad folkloristikast, etnoloogiast ja kunstiteadusest sotsiaal- ja kultuurantropoloogiani. Artiklites käsitletakse humanitaarteaduste rakenduslikku tulevikku, Komi identiteeti, Eesti mustlaste ja Venemaal elavate eestlaste eluolu, Eesti külaelu hääbumist, eestlaste laulupidude traditsiooni ning naise kujutamist muinasjuttudes.

Kaheksateistkümnenda "Pro Folkloristica" pealkiri "Ristteel" märgib kergemaid ja raskemaid valikuid, millega on pidanud silmitsi seisma nii noored uurijad oma teemaga tegeldes kui ka inimesed, kes on olnud nende huviorbiidis.

Autori esikromaani sündmustik hargneb eesti külas möödunud sajandi lõpul. Kujutatakse olustikku, rahvakombeid ja talude päriseksostmisega kaasnevat maarahva kihistumist. Märtsis 1979 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel äramärgitud teos

Detsember 1944. Liitlased uskusid, et võit on käega katsuda. . . kuni sakslaste ootamatu pealetung tabas nende vägesid ja ülemjuhatust täieliku šokina. Natsid olid tegutsenud liitlaste luure eest varjatuna ning koondanud kaks hiiglaslikku tankiarmeed, et liitlaste väed põrmu paisata. Ameeriklasi ja ka Eisenhowerit ennast tabanud peataolek tulenes hirmust Saksa langevarjurite ning liitlaste tagalasse tungivate Ameerika mundrit kandvate ning inglise keelt kõnelevate džiibimeeskondade ees. Skandaalne pealetung, mida liitlased püüdsid uudiste keelamisega maha vaikida, põhjustas ameeriklastele üheksa korda rohkem kaotusi kui D-päev. . . ja oleks äärepealt muutnud sõja kulgu.

Sõjaajaloolane Charles Whiting esitab raamatus "Salasõda Ardennides" selle pealetungi köitva kirjelduse.

Püüd sõnastada elu mõtet ja tähendust ratsionaalsel tasandil jääb alati puudulikuks. Inimkonda aastatuhandeid saatnud pärimuslike lugude sõnastamatu võlujõud aga suudab näidata teed mõtte ja tähenduseni. Üha enam kasutatakse selliseid lugusid psühhoteraapias – nende elutarkus ja huumor õpetab õpetamata, aidates teinekord tõhusamalt kui psühholoogiline analüüs. "Õpetajat otsimas" kuulub samasse ritta varem ilmunud raamatutega "Ajatud lood" ja "Kuldsed lood". Nagu eelmistesse, nii on ka siinsesse kogumikku valitud parimaid palasid erinevatest pärimusest, varasemaid kordamata. Sarnastel universaalsetel motiividel põhinevad ka mõned raamatusse võetud uuemat päritolu lood.

Rahandusteoorias on terminil "pension" võrdlemisi konkreetne tähendus – eelnevalt peamiselt riiklikult reguleeritud ja ümber jagatud sissemaksete perioodiline väljamaksmine inimese teatud vanuse saabudes teatud eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Oh! Seda peab lausa mitu korda üle lugema, et aru saada. Tegelikult mõistame kõik väga üheselt, mis asi pension on. Meid vähe huvitab, kas pension on riiklik või era, sambad või investeeringud, säästmine või maksmine, vanadus või toimetulek, reguleeritud sotsiaalvõi majandusseadustega, regulaarne või ühekordne. Meid huvitab pensioni puhul ainult üks asi: kui palju on meil vanaduspõlves raha, et oma igapäevaste tegemistega ja elustiiliga hakkama saada. See raamat räägib arusaadavalt ja omakasupüüdmatult, kuidas paremini panustada oma tulevikku ja vanaduspõlve. See raamat räägib pensionidest.

Rohkem kui pool sajandit oli Lev Trotski nõukogude inimese silmis reetlikkuse võrdkuju, sotsialismi ehitava rahva üks vihatumaid vaenlasi. Miks moonutas totalitaarne režiim fakte ja võltsis ajalugu? Mis tegi Trotski Stalinile nii ohtlikuks, et NKVD-l ei olnud tähtsamat ülesannet kui selle mehe hävitamine? Kuidas mõrv ette valmistati ja teostati, kes oli mõrvar? Arhiivimaterjalidele, kaasaegsete tunnistustele, Trotski biograafidele ja tema enda teostele tuginedes püüab Harry Wilde oma monograafias nendele küsimustele vastata. Lugejale avaneb intellektuaalse, revolutsiooniideest jäägitult haaratud inimese traagiline elukäik täis seiklusrikkaid põgenemisi ja tundeküllast perekonnaelu.

Enamik meist saab aru, et maailm on finantskriisis. Kahjuks tegutsevad aga juhid ikka ja jälle vana mudeli järgi, kasutades infoajastu probleemide lahendamiseks tööstusajastu lahendusi. "Uus võimalus" näitab teile, kui hullumeelne selline käitumisviis tegelikult on. See raamat on kirjutatud neile, kes mõistavad, et on aeg otsida uusi lahendusi. See raamat on kirjutatud inimestele, kes mõistavad, et on hullumeelsus säästa raha, kui pangad trükivad juurde triljoneid dollareid; on hullumeelsus investeerida pikaajaliselt, kui aktsiaturud kukuvad kokku; ning on hullumeelsus uuesti kooli minna, kui koolides ei õpetata raha kohta suurt midagi.

Sellest raamatust saate teada, kuidas langetada oma raha ja elu kohta targemaid otsuseid, mis võivad meie maailma muuta. Teie otsus on teie uus võimalus.

Robert Kiyosakist, keda tuntakse ennekõike kui menukaima personaalse rahanduse teose ja kuus aastat New York Timesi menukite edetabelis püsinud raamatu "Rikas isa, vaene isa" autorit, on saanud üleilmne finantshariduse propageerija. 1997. aastal kõigutas "Rikas isa, vaene isa" maailma väidetega "Sinu maja ei ole vara" ja "Säästjad on kaotajad". Kümme aastat hiljem, 2007. aastal, kukkus kinnisvaraturg kokku, pangad hakkasid trükkima juurde triljoneid dollareid ja tema hoiatused läksid täide.

„Vana Kannel“ kuulub alaseeriana Jakob Hurda algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja, milles lõpptulemusena avaldatakse kõik eesti regilaulujäädvustused. „Vana Kannel“ on tekstikriitiline kommentaaridega väljaanne, varustatud uurimusliku osa, mitmesuguste registrite ja sõnastikuga, sisaldab noote ja fotoillustratsioone. Ühes „Vana Kandle“ köites avaldatakse ühe kihelkonna kõik regilaulutekstid ja -viisid ning ulatuslik sissejuhatuste osa. Viimane koosneb teaduslike artiklite mahus kirjutatud uurimustest ja ülevaadetest, mis käsitlevad kihelkonna regilaulukogumist, laulikuid, laulutraditsiooni, viise, kihelkonna ajalugu ja laulude murdekeelt.