Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Balti laevastiku vaatenurgast, sest neile oli toonastes sündmustes pandud oluline roll. Antakse ülevaade merevägede seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Noorema põlvkonna vene ajaloolane Pavel Petrov on Peterburis asuva arhiivi juhataja, mis on võimaldanud tal kasutada meie lugejale seni tundmatud materjale, dokumente, kaarte ja fotosid.

Silmapaistva kirjaniku ja kirjandusloolase, Puškini ajastut põhjalikult uurinud Juri Tõnjanovi (1894-1943) romaan pidi algselt kujutama poeedi elu sünnist surmani. Valmis jõudis autor kirjutada kolm esimest osa, mis käsitlevad Puškini lapsepõlve ja noorusaastaid. Nagu kõik Tõnjanovi ajaloolised romaanid, nii köidab ka see teos tegelaskujude hingeelu peene avamise ja probleemiasetuse kaasaegsusega.

Teosevalimik sisaldab lisaks nimijutustusele veel jutustused "Vaesed inimesed", "Valged ööd", "Tasane" ning "Mängur". Romaan Vaesed inimesed ilmus esmakordselt N. Nekrassovi poolt väljaantud almanahhis «Peterburi kogumik» 1846. aasta jaanuaris. See on kirjaniku esimene ilukirjanduslik teos. Autori enda sõnade järgi alustas ta selle kirjutamist 1844. aasta algul. Töö kestis 1845. a. maini. Valmis teose luges Dostojevski ette temaga ühes korteris elavale D. Grigorovitšile, see andis käsikirja lugemiseks N. Nekrassovile, too omakorda V. Belinskile. Saanud nende kõigi poolt kõrge hinnangu, võeti käsikiri kohe kirjastamiseks. Pärast romaani esmatrükki almanahhis tegi Dostojevski sellesse eraldi väljaannet ette valmistades põhjalikumaid parandusi. Teos ilmus eri raamatuna 1847. aastal. Jutustuse Teisik esmatrükk ilmus ajakirjas «Otetšestvennõje Zapiski» 1846. a. nr. 2 alapealkirjaga «Härra Goljadkini seiklused». Teose kirjutamist alustas kirjanik arvatavasti üsna «Vaeste inimeste» lõpetamise järel 1845. aasta juunis Tallinnas, kuhu ta oli sõitnud suveks vennale külla. Töö jätkus sügisel Peterburis, kus V. Belinski abil ja õhutusel sõlmiti «Otetšestvennõje Zapiski» toimetaja A. Krajeviga eelkokkulepe uue jutustuse avaldamiseks ajakirjas järgneva aasta alguses. Autor suutis lõpetada käsikirja päris kaheteistkümnendal tunnil - 28. jaanuaril 1846. a., ning 1. veebruaril ilmus see trükis. Arvukad negatiivsed hinnangud kriitikas viisid Dostojevski juba samal aastal mõttele jutustus põhjalikult ümber töötada. Ümbertöötamisel vabanes jutustus paljudest teisejärgulistest episoodidest ja motiividest ning kordustest, mis olid venitanud ning hajutanud tegevust. Muutus ka alapealkiri. Jutustus Valged ööd ilmus esmakordselt ajakirjas «Otetšestvennõje Zapiski» 1848. aasta detsembrikuu numbris. Teatud eelastmeks teosele oli poolteist aastat varem loodud, kuid avaldamata jäänud följetonitsükkel «Peterburi kroonika», kus leidub mõtteid Peterburi unistajast kui ajastule iseloomulikust inimtüübist. Romaan Mängur ilmus «Kogutud teoste» 3. köites 1866. aasta lõpul, seejärel ka eraldi väljaandena. Teose mõte oli tekkinud juba 1863. aasta sügisel, kui Dostojevski viibis välismaal. Ta alustas selle kirjutamist, kuid jättis pooleli. 1873. aastast alates avaldas Dostojevski nädalakirjas «Graždanin» rubriiki «Kirjaniku päevik». A-il 1876 ja 1877 ilmus see igakuise eraldi vihikutena, sisaldades peale päevakajaliste publitsistlike materjalide ka ilukirjanduslikke töid - jutustusi ja memuaare. Jutustus Tasane ilmuski esmakordselt «Kirjaniku päevikus» 1876. a. novembrivihikus ning seejärel 1877. aastal ajakirja «Graždanin» tasuta kaasaandes «Vene kogumik» kahes trükis. Teose mõte oli kirjanikul tekkinud juba 1869. aastal, kuid selle lõplikuks realiseerimiseks andis tõuke kellegi noore õmblejanna enesetapp Peterburis 1876. aasta septembri lõpul. Jutustus valmis sama aasta oktoobris-novembris.

Kuidas suutsid Luftwaffe õhuässad nii edukad olla? Luftwaffe Teise maailmasõja kuulsaimad hävituslendurid olid oma vastastest liitlasvägedes hämmastavalt palju üle; ülekaal oli nii suur, et kui nende lendurite lahingutulemuste kroonika pärast sõda esmakordselt avaldati, ei suudetud uskuda, et need andmed on õiged. Üks õhuäss, kellel oli seljataga sada võidetud õhulahingut, olnuks veel usutav, aga 100 ässa, kellest igaühe teenistuslehel on sada või rohkem võitu, sealjuures kõige teenekamal neist 352?! Ometi jõuti sõjajärgsetes uurimistöödes järeldusele, et sakslased avaldasid teateid oma lendurite poolt allatulistatud lennukitest ainult pärast andmete ranget ja põhjalikku kontrollimist. Luftwaffe pilootide edukuse põhjuste väljaselgitamiseks uurib ajaloolane Mike Spick Natsi-Saksamaa kuulsaimate pilootide vägitegusid, keskendudes üksikute ässade taktikale ja võitlusmeetoditele, uurides lennukite tehniliste omaduste, väljaõppe, kliima, arvnäitajate ja sõjateatri iseärasuste mõju, ning paneb asjaosaliste meenutuste abil lugeja tundma, nagu istuks ta ise lendurikabiinis. See raamat on kindlasti parim võimalik allikas, et teada saada, mil moel Saksa ässad lahingutes selliseid hämmastavaid tulemusi suutsid saavutada.

See raamat on tänapäevase Ameerika algusest. Tunnustatud ajaloolane Nathaniel Philbrick püüab vaadata ameeriklaste ühe tuntuima müüdi – Mayfloweri reisi ja Plymouthi koloonia rajamise – taha ning näitab, et väljarändajate lugu ei lõppenud legendaarse esimese tänupühaga, vaid kätkeb eneses 55-aastast traagikast ja kangelaslikkusest kantud perioodi, mis mõjutas kogu järgnevat Ameerika ajalugu. Kõik algas Mayfloweri pardal, kus 102 reisijat ootasid pingsalt vintsutava reisi lõppu. Philbrick ei kujuta mitte ainult reisi vaevusi, vaid manab elavalt silme ette 1620. aasta sügise ning Uus-Inglismaa heidutavalt tühja ranniku, nii nagu see avanes väljarändajaile. Väljarändajad jõudsid Plymouthi ajal, mil põlisameeriklased olid laastatud haigusest, mille Euroopast pärit meresõitjad sinna olid viinud. Esialgu püsis kahe grupi, karismaatilise ja kainelt arvestava Massasoiti juhitud vampanoagide ning väljarändajate vahel õhkõrn töine side. Ent vähem kui kümnend hiljem oli Uus-Inglismaa haaratud Philipi sõtta – konflikti, mis peaaegu et pühkis maalt nii kolonistid kui põliselanikud.

Kroonika sisaldab tähtsamaid ja iseloomulikumaid fakte Eesti kunstielust alates rahvusliku kunsti sünniperioodist 1860-ndail aastail kuni nõukogude võimu kehtestamiseni 1940. a. suvel. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult tolleaegsele allikmaterjalile - perioodikale ja kataloogidele.

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud".

Omapärane ajaraamat jutustab Tallinna minevikust vanade fotode ja postkaartide abil. Tallinna unustatud ja vähetuntud paigad elustuvad taas ladusa ja teaberohke teksti kaasabil. Kõik muutub ja meie koos sellega - nii on öelnud üks vana kirjamees. Muutudes koos kõigega, mis meid ümbritseb, ei pane me neid muutusi tavaliselt tähele. Vahest vaid imestame: kas ei olnud see koht (või maja, või tänav) kunagi hoopis teistsugune? Või kas oligi? Sageli on üsna raske meenutada, mis oli ühes või teises kohas viiskümmend, võibolla isegi ainult paarkümmend aastat tagasi. Aga sada aastat tagasi? Neid, kes seda võiksid öelda, ei ole enam. Õnneks on alles jäänud pildid - gravüürid, joonistused, fotod. Pannes neid ridamisi, võime astuda ajas tagasi suurte või väikeste sammudega, nii nagu ise tahame. Ja me astume nagu võõrasse linna, võõrastele tänavatele, mis küll mõneti meenutavad tänapäeva, kuid kohati on ka täiesti tundmatud. Ja kui me ei astu minevikku liiga pikka sammu, siis võime vahetevahel tunda äratundmise rõõmu: see oli ju tõesti nii! Igaühe mälestustes on linn püsinud isemoodi. Taastada kõigi mälestusi ei ole võimalik. Kuid igaühel on ju võimalik ununenud noorpõlvemälestusi tagasi manada, kui selleks on antud kerge tõuge. Sellise impulsi tahabki anda käesolev raamat - kutsuda ununenud linna taasavastamisele neid, kellel on mida meenutada. Ja rääkida linnanst neile, kellel ei ole veel mida meenutada. Meie jalutuskäik ei ole kuigi pikk, vaid ringkäik ümber Tallinna vanalinna piki rohelisi pargiteid. Elus kulub selleks vaid tund, meenutustes - palju aega. Valdeko Vende

Tordiraamatust leiad sammsammuliste pildiseeriatega juhtnöörid, kuidas valmistada võileivatorti ja tarretatud torti. Kuidas vooderdada koogivormi, et see aastaid vastu peaks? Mil moel sulatada želatiini? Ja muid vajalikke nippe tortide valmistamiseks. Raamatusse on kogutud 70 autorite lemmiktorti, nii soolaseid kui ka magusaid – igale maitsele!

Väljaandesse on koondatud valik uurimusi, mis põhinevad noorte folkloristide ja etnoloogide kevadkonverentsil "Noorte hääled" aastail 2013–2016 peetud ettekannetel. Esindatud on valdkonnad folkloristikast, etnoloogiast ja kunstiteadusest sotsiaal- ja kultuurantropoloogiani. Artiklites käsitletakse humanitaarteaduste rakenduslikku tulevikku, Komi identiteeti, Eesti mustlaste ja Venemaal elavate eestlaste eluolu, Eesti külaelu hääbumist, eestlaste laulupidude traditsiooni ning naise kujutamist muinasjuttudes.

Kaheksateistkümnenda "Pro Folkloristica" pealkiri "Ristteel" märgib kergemaid ja raskemaid valikuid, millega on pidanud silmitsi seisma nii noored uurijad oma teemaga tegeldes kui ka inimesed, kes on olnud nende huviorbiidis.

Enamik meist saab aru, et maailm on finantskriisis. Kahjuks tegutsevad aga juhid ikka ja jälle vana mudeli järgi, kasutades infoajastu probleemide lahendamiseks tööstusajastu lahendusi. "Uus võimalus" näitab teile, kui hullumeelne selline käitumisviis tegelikult on. See raamat on kirjutatud neile, kes mõistavad, et on aeg otsida uusi lahendusi. See raamat on kirjutatud inimestele, kes mõistavad, et on hullumeelsus säästa raha, kui pangad trükivad juurde triljoneid dollareid; on hullumeelsus investeerida pikaajaliselt, kui aktsiaturud kukuvad kokku; ning on hullumeelsus uuesti kooli minna, kui koolides ei õpetata raha kohta suurt midagi.

Sellest raamatust saate teada, kuidas langetada oma raha ja elu kohta targemaid otsuseid, mis võivad meie maailma muuta. Teie otsus on teie uus võimalus.

Robert Kiyosakist, keda tuntakse ennekõike kui menukaima personaalse rahanduse teose ja kuus aastat New York Timesi menukite edetabelis püsinud raamatu "Rikas isa, vaene isa" autorit, on saanud üleilmne finantshariduse propageerija. 1997. aastal kõigutas "Rikas isa, vaene isa" maailma väidetega "Sinu maja ei ole vara" ja "Säästjad on kaotajad". Kümme aastat hiljem, 2007. aastal, kukkus kinnisvaraturg kokku, pangad hakkasid trükkima juurde triljoneid dollareid ja tema hoiatused läksid täide.

Suhete mõistmiseni jõudnud on tegelikult jõudnud ka elu põhitõdede mõistmiseni ning seeläbi rahuloluni enda ja maailmaga. Suhtesõlmedes viseldes jooksevad pusasse ka muud elu olulised niidid. Või tegelikult – kas üldse ongi mingit muud elu? Elu, mis ei põhineks suhetel kellegiga, olgu või sinu suhtel sinu endaga? Lähisuhteid samastatakse seksiga. Mis on see, mis teeb seksist meie suhete sünonüümi ja miks me tegelikult peame seksi oma elus nii oluliseks? Miks tundub olevat nii raske jõuda tõelise armastuseni ning mis seisab minu ja mu soovi vahel armastada ja olla armastatud?

Pikaajaline naisteajakirja peatoimetaja ja erinevate vaimsete teadmiste uurija Inga Raitar on läbi isiklikel kogemustel põhinevate äratundmiste jõudnud suhete mõistmises väga üllatavate järeldusteni.

Miks meil järjest vähem aega on? Miks on kõik nii keeruliseks muutunud? Kas demokraatia on see kõige õigem poliitiline süsteem? Miks me truudust murrame? Miks on lennureisid nii odavaks läinud? See raamat räägib muutustest – alates kõige väiksematest ja näiliselt tähtsusetutest muutustest meie igapäevaelus kuni suurte peaaegu hoomamatute muutusteni maailma ajaloos. Samuti räägib ta paljudele tuttavast närivast kahtlustundest, et midagi tuleks ette võtta ja mitte aina leppida status quo'ga. Aga kui tahame asju muuta, peame neid kõigepealt mõistma.

Rahandusteoorias on terminil "pension" võrdlemisi konkreetne tähendus – eelnevalt peamiselt riiklikult reguleeritud ja ümber jagatud sissemaksete perioodiline väljamaksmine inimese teatud vanuse saabudes teatud eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Oh! Seda peab lausa mitu korda üle lugema, et aru saada. Tegelikult mõistame kõik väga üheselt, mis asi pension on. Meid vähe huvitab, kas pension on riiklik või era, sambad või investeeringud, säästmine või maksmine, vanadus või toimetulek, reguleeritud sotsiaalvõi majandusseadustega, regulaarne või ühekordne. Meid huvitab pensioni puhul ainult üks asi: kui palju on meil vanaduspõlves raha, et oma igapäevaste tegemistega ja elustiiliga hakkama saada. See raamat räägib arusaadavalt ja omakasupüüdmatult, kuidas paremini panustada oma tulevikku ja vanaduspõlve. See raamat räägib pensionidest.

„Vana Kannel“ kuulub alaseeriana Jakob Hurda algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja, milles lõpptulemusena avaldatakse kõik eesti regilaulujäädvustused. „Vana Kannel“ on tekstikriitiline kommentaaridega väljaanne, varustatud uurimusliku osa, mitmesuguste registrite ja sõnastikuga, sisaldab noote ja fotoillustratsioone. Ühes „Vana Kandle“ köites avaldatakse ühe kihelkonna kõik regilaulutekstid ja -viisid ning ulatuslik sissejuhatuste osa. Viimane koosneb teaduslike artiklite mahus kirjutatud uurimustest ja ülevaadetest, mis käsitlevad kihelkonna regilaulukogumist, laulikuid, laulutraditsiooni, viise, kihelkonna ajalugu ja laulude murdekeelt.

Sisukord:
Intellektuaalne ja tööstusomand
Arenenud tööstusriikide ja arengumaade patendiõigus
Kasulike mudelite õiguskaitse
Kauba- ja teenindusmärgid
Tööstusdisainilahendused
Tööstusomandi õiguskaitse Eesti Vabariigis
Tarkvara õiguskaitse
Patendid ja litsentsid Jaapani majanduses
Litsentsikaubandus. Kõlvatu konkurents
Tööstusomandi õiguskaitsealased rahvusvahelised kokkulepped ja organisatsioonid

Lisad