Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Raamatus "314 meetrit vabadust" räägitakse lühidal ja kujundlikul moel Teletorni sünni ja taassünni lugu, mille taustaks ja läbivaks teemaks üldine eesti rahva vabadusepüüdlus läbi aegade (lisaks graafiline ajatelg). Raamat algab 1991. aasta pöördeliste sündmuste kirjeldamisega, jutustatakse Nõukogude ajast ning torni taasavamisest ja seal aset leidvatest sündmustest.

Varem ilmunud kirjutised Saksamaale põgenenud eesti pagulaste elust ja tegevusest on olnud hajutatud ajakirjandusse. Käesolev koguteos on rajatud rohkele allikmaterjalile eesti komiteede ja paljude teiste organisatsioonide arhiividest, mida autor asus koguma juba Saksamaal viibides. Palju sellest materjalist on nüüd hävinud ning seal leidunud teave on säilinud ainult F. Kooli töös. Seetõttu on käesolev raamat eriti väärtuslik ajalooline dokument. See on äärmiselt huvitav ja paeluv kirjeldus 1944.-1951. a. Saksamaal elanud eesti põgenike saatusest.

Raamatus käsitletakse põhjalikult Ameerika põliselanike indiaanlaste ajalugu ja kultuuri, püüdes heita pilku ka nende tulevikku.

Mälestuste «Võõrsil» autor Jüri Kotšinev sündis 1960. aastal tema väljendi kohaselt «nõukogude porilombis» ning kirjeldab raamatus oma põlvkonna elu ja selle mõtestamist okupatsiooniajal, Eesti Vabariigi taastamise perioodil ja sellele järgnenud kümnenditel. Raamat kätkeb endas autori poolt kogetut üleminekul totalitarismilt vabasse ühiskonda. Oma põlvkonnakaaslaste arusaamad ja tõekspidamised on kirjeldatud eelmise sajandi teisest poolest kuni Vene-Gruusia sõjani 2008. aastal ning annavad lugejale ettekujutuse, kuidas nägid elu inimesed, kelle noorus möödus eelmise sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel okupeeritud Eestis. Sellest johtuvalt on tegemist tolle põlvkonna mõttelaadi kirjeldamisega. Autor suhtles kirjeldataval ajal nii loominguliste inimestega kui ka tegevpoliitikutega. Peale eesti keele- ja kultuuriruumi oli autorile avatud ka venekeelne kultuuriruum ning seda, mida mõtlesid tema venelastest tuttavad, on samuti võimalik raamatust lugeda.

Käesolevasse teosesse on koondatud põhjalik Eesti Vabariigi müntide ja paberraha kataloog 1991–2010, mida ilmestab rikkalik pildimaterjal. Teos on mõeldud tavalugejale ja autor ei ole teoses kirjeldanud müntide ega paberraha erimeid – vigatrükke jne. Paberrahade proovid on võimaluse piires siiski ära toodud.

Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

Tallinna vanal peatänaval aadressil Pikk 20 / Pühavaimu 5 kõrgub Kanuti gildi vägev maja, mis oma efektse skulpturaalse fassaadiga köidab tahtmatult kõigi möödujate pilke ning seda vaatamisväärsustest niigi tuubil tänavapildis. Kummalisel kombel pole aga sellele põnevale hoonele pühendatud tänaseni mitte ühtegi raamatut ega isegi brošüüri. Seda enam, et raekojast, teistest gildimajadest ning muudestki ühiskondlikest hoonetest on neid ilmunud lausa ridamisi. Nüüd, kus historitsistlik arhitektuur ei ole ammuilma enam mõnitamise objekt ja kohalikke saksa-eesti kultuurisuhteid vaadeldakse hoopis pingevabamas võtmes, rääkimata sellest, et gildimaja ise on läbi valude ja vaevade taas teel kultuuritempliks, oleks päramine aeg tutvustada seda hoonet laiemale ringile ning jagada sellega seonduvaid mitmesuguseid tähelepanekuid ja mõtteid.

"Eesti ajalookirjanduses puudub seni terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). "Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis"... Võib küsida, mida oskas üks tudeng - olgu ta pealegi samas juba ka õpetaja, õppejõud, koolijuht - oma aja erilisusest ikka tähele panna. Elas ta ju lihtsalt selles pulbitsevas ja vastuolulises suurte ootuste ajas, taipamata suuremat sellest, kuidas kõik aegade teisenedes muutub ja tagasivaates paistma hakkab. Ometi pidi ta midagi ka mõistma. Eeskätt muidugi oma vahetust ümbrusest, Tartu vaimust lähtuvalt. Olgu selleks siis Tartu muutumine semiootika ja sotsioloogia arvestatavaks keskuseks, Kääriku spordibaasi kujunemine vabamõtlejate omapäraseks oaasiks, Vanemuise teatri kui omanäolise kombinaat-teatri väljakujunemine, Tartu kunstnike hetkeline jõuline esiletõus jne. Rääkimata sündmustest, mis selle kuldse sära kustutasid."

Rohkem kui pool sajandit oli Lev Trotski nõukogude inimese silmis reetlikkuse võrdkuju, sotsialismi ehitava rahva üks vihatumaid vaenlasi. Miks moonutas totalitaarne režiim fakte ja võltsis ajalugu? Mis tegi Trotski Stalinile nii ohtlikuks, et NKVD-l ei olnud tähtsamat ülesannet kui selle mehe hävitamine? Kuidas mõrv ette valmistati ja teostati, kes oli mõrvar? Arhiivimaterjalidele, kaasaegsete tunnistustele, Trotski biograafidele ja tema enda teostele tuginedes püüab Harry Wilde oma monograafias nendele küsimustele vastata. Lugejale avaneb intellektuaalse, revolutsiooniideest jäägitult haaratud inimese traagiline elukäik täis seiklusrikkaid põgenemisi ja tundeküllast perekonnaelu.

Eesti lugejatele suunatud koguteos eesti sõjalisest ja julgeolekupoliitilisest ajaloost möödunud sajandi keskel. Teose koostaja ja väljaandja on okupeeritud eesti lähiajaloo uurimiseks loodud mittetulundusühing S-Keskus, koguteose idee esitasid S-Keskusele ajaloolased Mart Laar ja Eerik Niiles-Kross.

Sisukord:

Seletuseks
Saatesõna I köitele

I peatükk. Diplomaatiline taust
Põhijooni Euroopa suurriikide välispoliitikast Kirde-Euroopas 1930. aastate teisel poolel
Eesti välispoliitika 1930. aastatel
Poliitilised sündmused Euroopas 1939
Viited
Pildid

II peatükk. Eesti kaitsedoktriinid ja sõjajõud
Eesti kaitsedoktriin, sõjaline planeerimine ja mobilisatsiooniplaan
Eesti kaitsejõudude areng kuni 1939. aastani
Eesti kaitsejõudude areng 1939-1940
Eesti sõjaväe varustus, sõjatööstus ja relvastuspoliitika
Viited
Pildid

III peatükk. Okupatsiooni ettevalmistamine
Nõukogude Liidu ettevalmistused sõjaks
Nõukogude Liidu laienemine 1939-1940
Baaside leping ja selle ellurakendamine
Viited
Pildid

Lisad
Dokumendid
Summary
Lühendid
Isikunimede register

Miks meil järjest vähem aega on? Miks on kõik nii keeruliseks muutunud? Kas demokraatia on see kõige õigem poliitiline süsteem? Miks me truudust murrame? Miks on lennureisid nii odavaks läinud? See raamat räägib muutustest – alates kõige väiksematest ja näiliselt tähtsusetutest muutustest meie igapäevaelus kuni suurte peaaegu hoomamatute muutusteni maailma ajaloos. Samuti räägib ta paljudele tuttavast närivast kahtlustundest, et midagi tuleks ette võtta ja mitte aina leppida status quo'ga. Aga kui tahame asju muuta, peame neid kõigepealt mõistma.

Väljaandesse on koondatud valik uurimusi, mis põhinevad noorte folkloristide ja etnoloogide kevadkonverentsil "Noorte hääled" aastail 2013–2016 peetud ettekannetel. Esindatud on valdkonnad folkloristikast, etnoloogiast ja kunstiteadusest sotsiaal- ja kultuurantropoloogiani. Artiklites käsitletakse humanitaarteaduste rakenduslikku tulevikku, Komi identiteeti, Eesti mustlaste ja Venemaal elavate eestlaste eluolu, Eesti külaelu hääbumist, eestlaste laulupidude traditsiooni ning naise kujutamist muinasjuttudes.

Kaheksateistkümnenda "Pro Folkloristica" pealkiri "Ristteel" märgib kergemaid ja raskemaid valikuid, millega on pidanud silmitsi seisma nii noored uurijad oma teemaga tegeldes kui ka inimesed, kes on olnud nende huviorbiidis.

E-ärijuhtidele mõeldud uus ja täiendatud köide pakub juhtnööre toimetulekuks komplekssusega. Tänase e-ärimaailma väljakutsetega toimetulemiseks peavad teie teod olema seostatud. Käesolevast raamatust leiate kümme juhtprintsiipi, mis annavad vajaliku arusaama sidususest, ning viis praktilist nõuannet nende printsiipide ellurakendamiseks.

Sisukord:
Intellektuaalne ja tööstusomand
Arenenud tööstusriikide ja arengumaade patendiõigus
Kasulike mudelite õiguskaitse
Kauba- ja teenindusmärgid
Tööstusdisainilahendused
Tööstusomandi õiguskaitse Eesti Vabariigis
Tarkvara õiguskaitse
Patendid ja litsentsid Jaapani majanduses
Litsentsikaubandus. Kõlvatu konkurents
Tööstusomandi õiguskaitsealased rahvusvahelised kokkulepped ja organisatsioonid

Lisad

Tordiraamatust leiad sammsammuliste pildiseeriatega juhtnöörid, kuidas valmistada võileivatorti ja tarretatud torti. Kuidas vooderdada koogivormi, et see aastaid vastu peaks? Mil moel sulatada želatiini? Ja muid vajalikke nippe tortide valmistamiseks. Raamatusse on kogutud 70 autorite lemmiktorti, nii soolaseid kui ka magusaid – igale maitsele!

Rahandusteoorias on terminil "pension" võrdlemisi konkreetne tähendus – eelnevalt peamiselt riiklikult reguleeritud ja ümber jagatud sissemaksete perioodiline väljamaksmine inimese teatud vanuse saabudes teatud eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Oh! Seda peab lausa mitu korda üle lugema, et aru saada. Tegelikult mõistame kõik väga üheselt, mis asi pension on. Meid vähe huvitab, kas pension on riiklik või era, sambad või investeeringud, säästmine või maksmine, vanadus või toimetulek, reguleeritud sotsiaalvõi majandusseadustega, regulaarne või ühekordne. Meid huvitab pensioni puhul ainult üks asi: kui palju on meil vanaduspõlves raha, et oma igapäevaste tegemistega ja elustiiliga hakkama saada. See raamat räägib arusaadavalt ja omakasupüüdmatult, kuidas paremini panustada oma tulevikku ja vanaduspõlve. See raamat räägib pensionidest.