Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Käesolev on üldse esimene teos Eesti kõigi aegade kuulsaimast sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Teos sisaldab Palusalu enda tagasivaadet oma sportlase- ja eluteele. Edasi saavad sõna ta vennad-õed, abikaasa, poeg ja tütar, lähedased tuttavad, omaaegsed võistluskaaslased, töölaagri- ja vanglakaaslased, temaga kokku puutunud võhivõõrad. Samuti esitatakse väljavõtteid nii ennesõjaaegsest kui hilisema aja perioodikast ning olümpiavõitja ülekuulamisprotokollidest.

Et inimõiguste ja humaansuse päike meie kodumaal ei paista, et rahvas vaevleb võõraste isandate hirmuvalitsuse all - sellest ei tohtinud eesti kirjanik sõnakestki lausuda. Tsensuur ja politseivõim olid valvsad; ka kirjameest, nagu iga muud trotslikku, ootasid vangirauad ja orjatöölaagrid. Kuid kavaluse ja veinikorvidega oli sajandi algul võimalik tsensori silmi pimestada. Eduard Vilde oli ainulaadne võitlev kirjanik ja teenäitaja: aastal 1902 alustas ta radikaalse ajalehe joone all ajalooliste romaanide seeria, milles ta esikohale asetas inimõigusteprobleemi. Ajalooliste kulisside varjus, kuid selgesti vihjates oma kaasaja oludele, võttis ta kõne alla, et meie mõisateolise tööpäev kestab kuni 18 tundi, et võõrad isandad peksavad meie rahvast vähimagi sõnakuulmatuse või eksimuse puhul, et teomeeste naiste ja tütarde kallal tarvitavad samad isandad piiramatut vägivalda. Vilde kogus asjaosaliste mälestusi, kes olid kaasa teinud suuri "vereteatreid", kus tsaari sõjaväeüksused karistasid teomehi kuni tuhande kepihoobiga, lisaks saatis vene riigivõim samad peksuohvrid 20 aastaks sunnitööle Siberi laagritesse. Selliste probleemide käsitlusest Vilde loomingus kõneleb Herbert Salu käesolev teos.

"Ma pärandan selle teose kuulsale maalikunstnikule härra Abraham Constantinile palvega anda see kümme aastat pärast minu surma mõnele trükkalile, kes poleks vagatseja, või paigutada see mõnda raamatukokku, kui keegi seda trükkida ei taha. B(envenut)o Cellini autobiograafia ilmus viiskümmend aastat pärast tema surma."

Ferdinand Kulli mälestused jagunevad õieti kolmeks. Esimene osa käsitleb nooruki sotsialistlikku tunglemist ja vanglaelu aastail 1905–1909. Riia keskvangla raamatukogus loeb Kull keelatud kirjandust, ja mitte ainult Marxi "Kapitali", vaid ka "Praktilist juhatust pommide valmistamiseks"! Vanglas on linna parim saun ja eeskujulik köök, mida hilisemas elus harva kohtab. Sunnitöölt pääsemiseks sõlmib Kull vanglas fiktiivse abielu blondi kaunitari Lilli Ibrusega, kelle peigmees Nikolai Köstner kõike kiivalt pealt vaatab. Elu nagu karneval, ehkki kuskil sealsamas on uue aja ohtlikud märgid: just Riia oli tollasel Venemaal esimene koht, kus salapolitsei üks juhte Gregos (Greegus) asus juurutama julma funktsionaalset piinamist. Mälestuste viimane osa käsitleb Eesti välisdelegatsiooni tegevust 1918. aastal. Nagu diplomaatide mälestused sageli, on ka see toimunu päevikulaadne aruanne ning oma kunagiste valikute poliitiline ja juriidiline õigustus. Ajaloolastele annab see allikakriitilise lähenemise korral tänuväärset lisa Eesti riigi rajamise tundmaõppimiseks. Kulli mälestuste kreem ja kroon on nende keskne osa ehk meenutused eesti boheemkonnast Pariisis 1910–1917. Just siin maalib vaba mees vaba käega oma elu ilusaimat lõiku, mida ei tumesta ka pidev rahamure. Kui Tuglas on loonud meie Pariisi-müüdi kõrgstiilse kuvandi, siis Kull täiendab seda humoristliku vaatega altpoolt, jäädes ometi hea maitse piiresse.

"Peotäis mulda, lapike maad", sündis Käbi Laretei soovist end kriisist välja kirjutada ja mälestustes korda luua. Teoses vahelduvad mälupildid päevaraamatuga, mis kaardistab meenutustööga kaasnevat habrast hingeseisundit. Selle kõrval pakub päevaraamat ka vaateid ühe rahvusvahelise kunstniku elule: elu vaikivas Stockholmis vaheldub reisidega Mandri-Euroopasse. Ennekõike iseloomustab teost siiski mineviku ja oleviku tihe ühtesidumine, mida ei takista ei ajaline ega ruumiline vahemaa.

Autor tutvustab vähem tuntud osa K. Pätsi eluloost, mis on seotud riigimehe teega Kuksema vallast Järvamaa Valijate Kogu kaudu Eestimaa kubermangu Maanõukokku 1917. a. Raamatus esitatakse huvitavaid fakte riigivanema sidemetest Eestimaa südamega, Järva kaitsepataljoni loomisest, puude istutamisest, kontaktidest Tapa, Jäneda, Aegviidu, Aravete, Türi, Paide jm paikadega. Kaassõnad Trivimi Vellistelt ja Paide linnapealt Alo Aasmalt. Raamat sisaldab rohkesti fotosid ja dokumente arhiividest ning erakogudest.

Raamat helilooja, silmapaistva koorijuhi ja muusikapedagoogi Eesti NSV rahvakunstniku Tuudur Vettiku (1898-1982) 90. sünniaastapäeva tähistamiseks. Lugeja saab ülevaate Tuudur Vettiku elukäigust ja muusikuks kujunemisest, tutvustatakse tema pikaajalise muusikalise tegevuse erinevaid tahke. Raamat on illustreeritud fotodega ning sisaldab rahvakunstniku helitööde ja artiklite loetelu. Mõeldud kõigile muusika- ja kultuurihuvilistele.

"Vikerkaare värvid" jutustab Eesti presidendi Lennart Meri (1929-2006) erinevatest, kohati dramaatilistest eluperioodidest tema sõprade, töökaaslaste ja lähemate abiliste pilgu läbi. Autor on oma raamatus lühidalt kokku võtnud, kuidas Merist sai Eesti iseseisvusmõtte kandja, uue Eesti oluline poliitiline mõjutaja ning lõpuks president. Lennart Meri tekstides kostab eurooplase hääl: ta on elav näide meie maailmajao kultuuri nurgakivist, euroopalikust mitmekesisusest, mille tähtsust rõhutades kasutas ta sümbolina tihti vikerkaare värve. Sellest sümbolist on ajendatud ka käesoleva raamatu pealkiri.

„Õhtupäike väikestel majadel“ on üks etapp, üks tükk reisist vanadusse, aga imelikul kombel viib see reis läbi lapsepõlve, läbi selle aja, kui kõik oli alles ees. Sest kõik on endiselt alles ees. See ongi vananemise paradoks ja selle kõige kiivamalt varjatud saladus: ikka on kõik alles ees, ikka on kõik alles tundmatu, ikka on su elumõistatus alles lahendamata. Kas osa tema lahendusest ei peitugi nimelt lapsepõlves, päritolus, tolles ajas, kust oleme tulnud ja mida enam ilmselgelt olemas ei ole? Ümberringi on uus aeg, aga meie kõnnime tubades, mis kord olid, räägime inimestega, keda ilmsi enam kohata ei saa. Jääme ajast maha. Või jääb hoopis aeg meist maha? Võib-olla astume hoopis aasta-aastalt aina tundmatumale, aina vähem läbi uuritud, aina põnevamale maale, alles täiesti kaardistamata territooriumile. Ka see on võimalik.

Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles lasteraamatuid. Tema esimene raamat "Varastatud oranž jalgratas" (2008) on tänaseks samanimelise lastetükina Eesti Draamateatris lavalaudadele jõudnud. Kuldne Lurich on kuues seiklusraamat, kus Supilinna noordetektiivid lahendavad kõige raskemat juhtumit, mis neile ette tulnud. Tartu Spordimuuseumist kaob salapärastel asjaoludel kuldne Georg Lurichi kuju. Politsei on nõutu, nagu ka muuseumi personal ning appi kutsutakse salaselts Ramps - vennad Olav ja Anton, sõbrannad Sadu, Reilika ja Mari ning loomulikult ka Mati, detektiivininaga Prantsuse buldog.

Ajalooline Tartumaa oli küll kõvasti suurem kui nüüdne maakond, kuid ka praegustes piirides jäävad selle piiresse paljud endised rüütlimõisad. Nii mitmedki mõisahooned on suisa lossid – nagu Alatskivi, aga ka Karlova ja Mäksa. Kaunitele hoonetele pakub lisa sama kaunis loodus ja sellest sünnib harmoonia, mis iseloomustab pea igat siinset mõisaansamblit. Kõrgeid jõekaldaid on ära kasutatud Tähtvere ja Karlova mõisates, samavõrd hunnituid vaateid pakuvad Mäksa, Kastre, Luunja, Kaagvere, Kukulinna ja Kavastu. Kus loodusest jäi väheks, seal tuli istutades, kaevates, ehitisi ja skulptuure püstitades appi inimkäsi, nagu näeme Luke mõisaparki sisenedes, kus kauguses heiastuvat Veenuse kuju valvab morn lõvipaar. See on ilu maailm! Siiski võib mitmel pool jälgi mõisaajastust märgata vaid tõeliselt treenitud silm. See, kes tahab ja oskab näha. Käesolev raamat on rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide praeguse Tartumaa alal asunud rüütlimõisate ajaloost alates nende esmamainimisest tänapäevani. Raamatus jutustatakse ka nende mõisatega seotud tuntumatest aadlimeestest ja -daamidest.

Seda peetakse kõigi aegade edukaimaks äri- ja isiksuse arendamise raamatuks. Väga efektiivse inimese 7 harjumust on terviklik inimlike probleemide lahendamise süsteem, mille alustalaks on printsiipidekeskseks saamine. Seitsme harjumise omandamine aitab lõpetada enesehävitusliku käitumise kodus ja tööl ning on teejuhiks sisemise meelerahu ja usalduse saavutamise teel. Covey otsib inimese käitumise juuri iseloomust ja õpetab avastama ja kasutama sisseharjunud käitumismallide asemel universaalseid, igikestvaid printsiipe. Väga efektiivse inimese 7 harjumust ei ole mitte esmaabivahend, uute tehnikate ja kiirete lahenduste käsiraamat, vaid pigem pikk trepp õigluse, sõnapidamise, aususe ja inimväärikuse printsiipide juurde, mis annavad meile nii kindlustunde kohanemiseks muutustega elus, perekonnas ja töös, kui ka tarkuse ja jõu, et haarata kinni neist võimalustest, mida muutused pakuvad. Dr. Stephen R. Covey on kogu maailmas tuntud ja hinnatud juhtimiskonsultant, perenõustamisekspert, teadlane ja koolitaja. Covey õpetus ja raamatud 33 keeles on au sees Valgest Majast Saudi Araabiani. Covey koolitus toimub maailma enam kui 500 paigas ja sellest võtab igal aastal osa üle 750 000 inimese. See raamat on mõeldud inimesele, kes tahab olla edukas, aga jääda seejuures inimeseks. Sooviks ju suurem jagu meist olla üheaegselt nii edukas kui ka inimlik inimene. Raamat on selle dilemma lahendamise võimalus. Näidatakse väga selgelt, et efektiivsuse võib tagada koostöö, kus võidavad kõik osapooled. S. Covey raamat süstib optimismi eestlasele, kes tahab jääda ausaks keerukas ärimaailmas (Voldemar Kolga, TPÜ psühholoogiaprofessor). Eesti on läbinud esimese varakapitalistliku arenguetapi ja paljudel on tekkinud küsimus: kuidas edasi? Covey mõtestab lahti ja korrastab eetilised ning üldinimlikud printsiibid, mis aitavad meil endas selgusele jõuda. Väga õigeaegne ja vajalik raamat kõigile neile, kes tahavad elus edasi jõuda ja on enda vastu nõudlikud (Peep Aaviksoo, Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees). 3. täiendatud ja ümbertöötatud trükk.

Väravajoonel on spordiraamat sõna otseses mõttes. Kogu raamatu tegevus toimub ühe Soome kõrgliiga jalgpallimängu ajal. Raamatu minategelane, 18-aastane väravavaht Kalle Salonen saab esimest korda mängus platsile, kuid rõõm on üürike, sest tema treener Hese Peltomaa teeb talle ettepaneku osaleda kahtlases kokkuleppes.

"Vanemuise väits" on salaselts Rampsu 11. juhtum. Eesti Rahva Muuseumis pandi toime jultunud kuritegu – keegi varastas väärtusliku dekoratiivnoa. Varas tegutses Aleksis Kivi "Seitsme venna" etenduse ajal, kui "Uurali kaja" näituse valvesüsteem oli välja lülitatud. Muuseumidirektori palvel hakkavad rampslased asja uurima. Kas kurikael on ERMi töötaja, muuseumikülastaja või hoopis keegi etenduse ajal ringi hulkunud inimestest? Mida kujutab endast Tartu toiduklubi? Põhjalik detektiivitöö ja väike kavalus aitavad ka seekord salaseltslastel süüdlase kinni nabida.

Selles raamatus sõidab Armando klassiga Inglismaale. Kultuurireisi kavas pole kahjuks jalgpalli, aga ega sellest Inglismaal pääsu ei ole. Armando kohtub palliplatsil mitte ainult inglise noorte, aga ka enda õpetajatega. Raamat on jalkapoiss Armando seikluste neljas osa.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.