Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

”Aarete saar” on üks tuntumaid seiklusjutte maailmakirjanduses. Šotlase Robert Louis Stevensoni romaan on rõõmustanud lugejaid juba üle saja aasta ning mõjutanud meie ettekujutust mereröövlitest ja aarete otsimisest.

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

Raamat ilmus esmatrükis 1939. aastal, mil AA liikmeskond ulatus vaid umbes sajani, ja on nüüdseks tõlgitud 29 keelde. 1993. a. moodustas AA liikmete koguarv üle maailma tagasihoidlike hinnangute kohaselt rohkem kui 2 000 000 inimest 141 riigis tegutsevas 86 000 rühmas. Käesolev tõlge sisaldab AA alkoholismitõvest tervenemise programmi põhiosa.

Anna pole haige, aga võiks sama hästi olla. Kolmeteistkümnendaks eluaastaks on ta üle elanud lugematuid operatsioone, vereülekandeid ja süste, et tema vanem õde Kate saaks võidelda leukeemiaga, mis on teda lapsepõlvest peale vaevanud. Eostamiseelse geneetilise diagnoosi tulemusena sündinud Anna loodi Kate’ile luuüdidoonoriks – elu ja roll, mida Anna kunagi pole kahtluse alla seadnud… kuni tänaseni. Sarnaselt enamiku teismelistega hakkab Anna huvi tundma, kes ta tegelikult on. Aga erinevalt enamikust teismelistest on ta end alati määratlenud oma õe kaudu – ja Anna teeb otsuse, mis enamiku jaoks tundub mõeldamatu, otsuse, mis rebib tema perekonna koost ja millel võivad olla saatuslikud tagajärjed tema armastatud õe jaoks. "Oma õe hoidja" uurib, mida tähendab olla hea lapsevanem, hea õde, hea inimene. Kas on moraalselt õige teha kõik võimalik lapse elu päästmiseks, isegi kui see tähendab teise lapse õiguste rikkumist? Kas otsing oma tõelise mina leidmiseks on seda väärt, et endast halvemini arvama hakata? Kas järgida oma südant või lasta teistel end juhtida?

Ülima hoolega kavandatud mõrv pandi toime Londoni südalinnas, otse arvuka vaatajaskonna silme ees. Isegi legendaarsele Scotland Yardile jäi see lahendamatuks mõistatuseks, sest salakaval kurjategija peibutas tapmist ametlikult uuriva vilunud detektiivi – peainspektor Moresby -- osavalt valejälgedele. Julma mõrtsuka ohvriks pidi langema veel üks asjaosaline. Kuid härra Chitterwick, kelle hobiks on kriminoloogia, uskus kaljukindlalt, et ka kõige nutikam roimar teeb kuskil paratamatult mõne saatusliku vea

"Teine masinate ajastu" on murranguline raamat: see sõelub välja olulise arutelust, mida peetakse tehnoloogiliste muutuste kiiruse ja nendega kaasnevate majanduslike mõjude üle. "Brynjolfsson ja McAfee viivad meid peadpööritavale rännakule kogu maailma novaatorite ja leiutiste juurde. Aga see pole pelgalt huvireis. Autorid kirjeldavad, kuidas need tehnikaimed on sündinud, miks nad on tähtsad ning mis neist edasi saab," tutvustab raamatut Google'i peaökonomist Hal Varian. Maailmas laineid löönud teoses jagavad kaks oma valdkonna teerajajat – Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee – teraselt ja vahedalt selgitusi jõudude kohta, mis peituvad nii inimesi arvutimängus edestava tehisintellekti kui ka isesõitvate autode taga. Kaks mõtlejat paljastavad terava analüüsi käigus jõud, mis korraldavad ümber meie elu ja majandust, ning tutvustavad plaane, kuidas ehitada üles ja jagada õitsengut teisel masinate ajastul.

Koolifotograaf Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat. Aastakümneid pakitsenud mahajäetuse valu, igatsus ja soov isa lahkumist mõista tärkavad uue hooga. Miks isa nad nii järsku maha jättis? Milline inimene ta tegelikult oli? Mis temast kauge ookeani taga sai? Lootes oma küsimustele vastuseid leida, otsustab Ilka isiklikult kohale sõita. Reis kujuneb aga oodatust erinevaks. Üleöö saab Ilkast provintsilinna matusebüroo omanik, isa uus pere käitub kummaliselt, isa elu tundub mõistatusi täis ning küsimusi tekib aina juurde..

õppevahend põllumajandustehnikumide puuviljanduse eriala õpilastele

Noaga tapetud naisest reportaaži tegev teleajakirjanik Meghan Collins vaatab New Yorgi haiglasse toodud noore kauni tütarlapse linasse mähitud kogu. Surnud neiu palgejooned tõmbavad Meghani õudustäratavasse reeturlikkusevõrku, kus miski pole see, millena näib, ja kus tõde võib osutuda liiga hingelaastavaks, et seda välja selgitada... Meghani isa jäi kadunuks traagilises sillaavariis, tema laipa ega autot ei leitud. Meghani ema, kes pole abikaasa ega ka lesk, ei saa kasutada ühist pangaarvet, mida vajab, et mitte ilma jääda Connecticutis asuvast perekonnale kuuluvast võõrastemajast. Enne kadumist oli Edwin Collins kindlustuspoliiside arvelt raha välja võtnud. Nüüd, kadununa, on temast saanud kahtlusalune elajalikus roimas. Püüdes surnud tütarlast tuvastada, tema mõrvarit leida ja isa nime puhtaks pesta, avastab Meghan, et otsingud põimuvad ühte reportaažiga, mida ta teeb Manningi kliinikus, kehavälise viljastamise keskuses, kust naised loodavad saada lapsi, keda loodus ei ole neile andnud. Tapvate kirgede ja pettuse käänulisel rajal jõuab Meghan tõele lähedale... ning see luupainajalik teekond ähvardab talle elu maksta.

See käsiraamat on vajalik igale lapsevanemale: see pole autoritaarne, vaid autoriteetne ja kartusi hajutav nõuanderaamat, mis ei käsi, vaid jagab teavet kõige kohta lapse sünnist tema koolisaatmiseni. Siit leiate palju näiteid tegelikest oludest ja situatsioonidest. See raamat on täis mõistlikke õpetusi, aitamaks iga erilist last isiksusena üles kasvatada. See raamat õpetab lapse eest hoolitsema ja vajalikule tähelepanu pöörama nii füüsilise kui vaimse arengu igal etapil. Elutähtsad esmaabijuhendid Räägib, kuidas mõjutavad last erinevad peremudelid Viitab enimlevinud suhtlemisprobleemidele laste ja vanemate vahel ning õpetab nendega toime tulema

Ameerika lastekirjanduse klassikasse kuuluv teos (esmatrükk 1900), kus autor hea ja kurja võitlust kujutab teadlikult mahendatud vormis, ilma traditsioonilistele muinasjuttudele omaste paksude värvideta.

Knut Hamsunit peetakse moodsa kirjanduse isaks ning viimase saja aasta üheks kõige uuenduslikumaks stilistiks. Hamsuni mõju on tunnistanud terve rida autoreid, kelle hulka kuuluvad näiteks Thomas Mann ja Ernest Hemingway. Hamsuni kangelased on sageli üksiklased, kes vaatavad elu kõrvalt ja maadlevad iseendaga. Omamoodi on seda ka "Victoria" peategelane Johannes, kes on armunud rikka mõisniku tütresse. Victoria on Johannesele kättesaamatu, sest kuigi temast saab edukas kirjanik, sunnitakse ta armastatu hoopis tulusasse abiellu nagu soovib perekond. "Victoriat" peetakse Hamsuni kõige helgemaks raamatuks ning kirjanik pani selle kangelanna järgi nime ka oma tütrele.

"Tasuja" on 1343. aasta jüriööl toimunud talurahva ülestõusust kõnelev ajalooline jutustus, üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme. 7. trükk

Senini luuletajana tuntud autori esimene proosateos – vormilt romaan kirjades -, milles näiliselt optimistlikus toonis avatakse ühe naise üksinduse, eluigatsuse ja sisemise vastuolulisuse tagamaid, kasutades unenäosümboolikat, kujutluspilte ning ajalisi tagasivaateid.

Kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistluse võidutöö räägib loo maarahva soost talutüdrukust Anest ja tema väikesest pojast ajal, mil Liivimaast rullus üle meie ajaloo viimane kohutav katkulaine ning maa hakkas pikkamisi kosuma sõja, taudi ja ikalduse raskest laastamistööst.

"Maailmakord" on Tartu Ülikooli ajaloolasena lõpetanud Simo Runneli esikkogu. Kohati lustakalt keelemängulised, kohati süngemeelsed värsid viivad lugeja horisontaal- ja vertikaalskaalal nii Taevasse, Põrgusse, Brüsselisse kui ka Moskvasse, keskpunktiks jääb aga ikkagi meie tänapäevane Eesti Vabariik, mille olevikku ja tulevikku, poliitikute ja kaukameeste askeldusi vaatleb noor luuletaja satiirilise skeptitsismiga.

Kogumikus on publitsistlikku laadi kirjutised ning intervjuud Heino Kiigega, mille põhiosa on perioodikas varem ilmunud. Raamatus on ka näidend "Tütarlaps ja teised" ning esmatrükis ilmuv kirjanduslik stsenaarium "Rõõm päikesest".

See on raamat meie kõige lähemast minevikust saksa okupatsiooni aegsest taluelust. Tegevus sünnib keskmiselt jõukas talus Koosnal. Siin elatakse ainult talule ja tööle. Inimene maksab siin niipalju, kuipalju ta talu heaks suudab töötada. Haigeid ja nõrku siin ei sallita. Ja kui Jüri Pügala naine leeni jutustuse alguses sureb, siis teeb see tema mehele ja selle emale tuska ainult niipalju, et ta valis suremiseks äärmiselt ebasobiva aja siis, kui ukse ees on viljade koristamise ja peksu aeg. Muidugi kerkib otsekohe tulipalavalt esile uue naise või nende keeles uue tööinimese otsimise probleem, mis moodustabki jutustuse peamise sisu.