Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

"Need, kellele on saanud osaks olla kaastegevad Eesti vabaduse liikumises ja teostamises, peavad andma oma tunnistuse kaasaegsete ja uute sugupõlvede ees nii tõetruult, kui nad suudavad. Tahaksin loota, et ülestähendused käesolevas raamatus, mis on tehtud suuremalt osalt minu päevikute ja ärakirjade järgi, täidavad seda kohustust lugeja ees." Kaarel Robert Pusta

Mälestusteraamat kus meenutatakse perioodi 1960.aastatest kuni vabariigi taastamiseni 1992.aastal.

Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed temast aitavad kujundada tema mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.

Tsitaat Tiit Lääne koostatu raamatust "120 aastat jalgrattasporti Eestis": Eriti pidulikuks kujunes 8. augustil 1893. aastal Viljandis korraldatud esimene jalgrattavõistlus. Ratturid läksid rongkäigus Käsitööliste Seltsist Tallinna tänaval praeguse bussijaama kohal asunud stardipaika. Esinduslik oli ka kohtunikepere eesotsas "otsuse" (pea)kohtuniku linnapea M. Schöleriga. Sõideti Klaassepa kõrtsini ja tagasi - kokku 8 versta. Võistlejad lähetati kolmeminutiliste vahedega paarikaupa. Kümnest startinust võitis P. Hendrikson - tema aeg oli 18.20,0.

2006. aastal tähistati Eestis teiste hulgas ka kutselise teatri 100. sünnipäeva. Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks: Üllatused. Murrangud. Ajastu esinduslavastused. Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek. Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus. Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus. Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel. Oluline ühiskondlik foon või probleem. Ebatavaline sekkumine teatrimaailma. Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel. Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest. Raamatus on seega kokku üle 600 illustratsiooni.

Saksamaal 1949. a kirja pandud paljuütleva alapealkirjaga teos "Oskar Rütli mälestusi. Ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusist (1871–1949)" ilmus 1964. a New Yorgis. See on Eesti elu eesliinil tegutsenud ning paljude riigi-, vaimu- ja majanduselu tegelastega lävinud, kuid ise tagaplaanile hoidnud suurepärase mäluga mehe vaimne testament järeltulevatele põlvedele. Oskar Rütli töötas end üles tuntud majandus- ja seltskonnategelaseks ning väidetavalt üheks rikkamaks eestlaseks juba enne Esimest maailmasõda. Rütli sündis 19. detsembril 1871 Tartumaal Ahja vallas Ibaste külas rendikohapidaja pojana, õppis Võnnu kihelkonnakoolis, Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Aleksandri gümnaasiumis ning lõpetas 1901. a Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja seejärel 1909. a korporatsiooni Sakala asutajaid ning töötas 1902–1940 vandeadvokaadina Tartus, oli juhtivalt tegev 20. sajandi algul hoogsalt pead tõstnud eestlaskonna rahvuslikes algatustes ja organisatsioonides ning tulundusorganisatsioonides. Ta valiti koos Jaan Tõnissoniga Liivimaa talurahva esindajana 1906. a Venemaa I Riigiduumasse. Eesti Vabariigi ajal oli Rütli II Riigikogu, Rahvuskogu I koja ning Riiginõukogu liige, oli Soome Tartu-konsul, kuulus mitme panga nõukokku ja juhatusse, oli mitme tööstusettevõtte juhatuses ning AS-i Tartu Telefonivabrik asutajaid ja direktor, aktiivne tuletõrjetegelane ja mitme äriettevõtte juriskonsult. Poliitiliselt ja majanduslikult toetas ta Eesti Vabadussõjalaste Liitu. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal 1940–1941 oli Rütli sunnitud end varjama, 1944. a septembris põgenes ta lähedaste pealekäimisel Saksamaale. Rütli suri 24. juulil 1949 Haunstetteni põgenikelaagris Augsburgi lähedal ja on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Erast Hiatsintov oli Tallinna esimene linnapea, kes esindas hilisemate Eesti omariikluse loojate Konstantin Pätsi ja Jaan Poska loodud eesti-vene ühisblokki. Just Hiatsintov lõpetas sakslaste ülemvõimu Revali juhtimises. Selline tegutsemine tõi endaga kaasa ametikoha kaotuse, lühendades võib-olla ka elu, kuna 1905. a. sündmused ja üleelamised laastasid põhjalikult Hiatsintovi tervist.

Läbinisti autobiograafiline Rangelt isiklik (Strictly Personal) sisaldab Maughami nauditavaid mälestusi elust oma villas Prantsusmaa Vahemere rannikul Cap Ferrat's vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist, isiklikke muljeid viieteistkümnest esimesest sõjakuust Euroopas, kahekordsest põgenemisest itaallaste rünnaku eest (esmalt oma purjekaga Sara ning hiljem söelaevaga Saltersgate) jpm. Maugham mõtiskleb Prantsusmaa hävingu ja Inglismaa püsimajäämise põhjuste üle II Maailmasõjas (raamatu kirjutamise ajal 1941. a polnud aga sõja saatus veel kaugeltki otsustatud) öeldes just siin välja oma kuulsa ja palju tsiteeritud mõtte: Kui mõni rahvus hindab midagi oma vabadusest kõrgemalt, siis ta kaotab oma vabaduse; ja iroonia peitub selles, et kui see on kas mugavus või raha, mida ta kõrgemalt hindab, siis kaotab ta ka selle.

Selles raamatus sõidab Armando klassiga Inglismaale. Kultuurireisi kavas pole kahjuks jalgpalli, aga ega sellest Inglismaal pääsu ei ole. Armando kohtub palliplatsil mitte ainult inglise noorte, aga ka enda õpetajatega. Raamat on jalkapoiss Armando seikluste neljas osa.

Saaremaaga seostuvad meil esmalt kadakad ja tuulikud, suurepärased rannad ning spaad. Lisaks loodusobjektidele on Saaremaal arvukalt ajaloolisi vaatamisväärsusi: kirikud, mõisaansamblid, muinaseestlaste linnused, vanad talukompleksid ning Kuressaare linnus. Albumis on kujutatud Saaremaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumi koostamisel on silmas peetud temaatilist mitmekesisust ja saartele iseloomulike objektide ja tegevuste kajastamist. Piltidel on mõisad, kirikud, koolid, tööstused, sadamad, tuletornid, tuulikud, külad, kõrtsid, samuti rahvakultuur ja saarte unikaalne loodus jms. Piltide esitus algab Muhumaalt, kulgeb üle Saaremaa ja Vilsandi ning lõpeb Ruhnu saarega. Piltide autorite seas on niisugused Eesti fotoajaloo tuntud nimed nagu Johannes Pääsuke, Carl Sarap, vennad Parikased, Nikolai Königsfest, Carl Bulla ja Carl Kirschhoff. Pildiallkirjad on eesti, soome ja inglise keeles. Album on valminud kirjastuse Argo ja Saaremaa Muuseumi ühistööna. Kasutatud on nii Sven Karjahärmi vanade fotode kollektsiooni kui ka Saaremaa Muuseumi rikkalikku fotokogu. Album ilmub kirjastuse Argo sarjas "Vana Eesti: ehitised ja innimesed". 2006. aastast alate on ilmunud 13 albumit.

Ajalooline Tartumaa oli küll kõvasti suurem kui nüüdne maakond, kuid ka praegustes piirides jäävad selle piiresse paljud endised rüütlimõisad. Nii mitmedki mõisahooned on suisa lossid – nagu Alatskivi, aga ka Karlova ja Mäksa. Kaunitele hoonetele pakub lisa sama kaunis loodus ja sellest sünnib harmoonia, mis iseloomustab pea igat siinset mõisaansamblit. Kõrgeid jõekaldaid on ära kasutatud Tähtvere ja Karlova mõisates, samavõrd hunnituid vaateid pakuvad Mäksa, Kastre, Luunja, Kaagvere, Kukulinna ja Kavastu. Kus loodusest jäi väheks, seal tuli istutades, kaevates, ehitisi ja skulptuure püstitades appi inimkäsi, nagu näeme Luke mõisaparki sisenedes, kus kauguses heiastuvat Veenuse kuju valvab morn lõvipaar. See on ilu maailm! Siiski võib mitmel pool jälgi mõisaajastust märgata vaid tõeliselt treenitud silm. See, kes tahab ja oskab näha. Käesolev raamat on rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide praeguse Tartumaa alal asunud rüütlimõisate ajaloost alates nende esmamainimisest tänapäevani. Raamatus jutustatakse ka nende mõisatega seotud tuntumatest aadlimeestest ja -daamidest.

Selles raamatus sõidab Armando jalgpalliklubi Lõuna-Eestisse spordilaagrisse. Armando sõbruneb kohaliku poisi Tobiasega, kes unistab jalgpalliklubis mängimisest. Kahjuks ei luba Tobiase mamma lapselapsel jalka mängimisele aega raisata, sest maal tuleb teha palju igasuguseid talutöid. Nii nagu mamma ütleb, on tal vaja Tobiast ja tema vendi «kitskma ja tomatiid valama». Aga jalgpall võidab alati. «Armando suvelaagris» on järg raamatutele «Armando» ning «Armando ja Ahjulinnud».

"Väike kalaraamat" on väga hea abiline algajale kalamehele või lihtsalt kalahuvilisele. Raamatust leiab 40 Eesti vetes elava kala kirjelduse, tutvustatud on ka kalade elupaiku, sigimist ja toitumist. Raamatu autor Tiit Hunt on zooloog ja loodusfotograaf. Ta on aastaid pildistanud elusaid kalu vees, nii et tema fotodel näeme iga kala oma õigete värvide ja liigitunnustega. Kui kala ei ole võimalik õigesti fotole saada tema loomulikus elupaigas, siis võtab Tiit Hunt pildistades appi akvaariumi.

Väravajoonel on spordiraamat sõna otseses mõttes. Kogu raamatu tegevus toimub ühe Soome kõrgliiga jalgpallimängu ajal. Raamatu minategelane, 18-aastane väravavaht Kalle Salonen saab esimest korda mängus platsile, kuid rõõm on üürike, sest tema treener Hese Peltomaa teeb talle ettepaneku osaleda kahtlases kokkuleppes.

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.

Nii üksteist korda öeldi: «Palun Taadu!» Siis Taadu hakkas naerma: Olgu, saagu te tahtmine, ma lähen väravasse ja teie proovige, kas saate sisse. Loomad leiavad kummalise kera, aga paljud neist juba teavad, mida sellega teha. Mängu tuleb ka väike tüdruk Herta, kes on suvel maal Taadu juures, ja ega Taadugi ei tohi kõrvale jääda. See on lõbus raamat jalgpalli mängimise võlust, mis sai valmis nelja oma ala professionaali söödumängu tulemusena – Mika Keränen mõtles välja loo, Contra sättis selle luulevormi, Elina ja Joonas Sildre lisasid pildikeele. Aga kes lööb lõpuks värava, kas hoopis mõni loom? Seda mängu saab jälgida just raamatust «Herta, löö siseküljega!»