Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Filmidest pärist kaadritega illustreeritud ülevaade antud ajajärgul valminud eesti filmidest. Raamat on inglise keeles.

NSV Liidu rahvakunstniku raamat on näitlejamõtisklus oma ajast, oma raskest elukutsest, klassikateoste lavastustest ja filmidest. Lugeja leiab siit huvitavat autori kohtumiselt Salvador Allendega, režissööride Mihhail Rommi ja Eldar Rjazanoviga.

Kogumikku on paigutatud ajakirjanduses avaldatud rindereporterite artiklid ja luuletused, mis kajastavad eesti sõdurite väljaõpet ning võitlusi idarindel Saksa armees väljaspool Eestit aastatel 1943–1944, üldmobilisatsiooni Eestis ning Punaarmee rünnaku peatamist 1944. aasta veebruaris, lahinguid Narva ümbruses ja Krivasoos 1944. aasta märtsis-aprillis, olukorda ning meeleolusid rindel ja tagalas 1944. aasta kevadel ja suvel, Punaarmee uut pealetungi Narva all, Auvere ja Sinimägede lahinguid 1944. aasta juulis-augustis ning heitlusi Punaarmeega Lõuna-Eestis 1944. aasta augustis-septembris. Pildimaterjal esitab mitmeid haruldasi fotosid sõjakirjasaatjatest, mis pärinevad valdavalt sõjakirjasaatja Jüri Remmelga arhiivist, ning sõjakirjasaatjate joonistusi.

Eesti Rahva Muuseumi korrespodentide võrgu 75. aastapäevaks

Peter Lahnsteini Schilleri-raamat on biograafia, elulookirjeldus selle sõna otseses mõttes. Seetõttu erineb see oluliselt viimaste aastakümnete suurtest Schilleri-käsitlustest, mis on ilmunud Emil Steigeri, Benno von Wiese ja Gerhard Storzi sulest, ning kirjutatud peamiselt germanisti vaatepunktist, käsitledes põhiliselt tema loomingut. Autor jutustab siin erakordse inimese elust, kes oli ühtlasi oma aja laps. Tema argipäev oli tema seisusekaaslaste argipäev - hariduse, tiitli kaudu ülendatud, sageli rahalistes raskustes vaevleva kodanliku kihi argipäev; aadlitiitli omandamine ei muutnud selles suhtes midagi. Ta oli teatrikirjanik. Kuidas nägi välja tema aja saksa teater, mis inimesed olid teatri juhid, näitlejad? Ta oli ülikooli professor. Missugused olid tema aja ülikoolid, eriti tema Jena ülikool? Missugused olid kolleegid, mida suutsid, tohtisid teha ja tegid üliõpilased? Ta kirjutas raamatuid, andis välja ajakirju. Missugused olid trükkalite ja kirjastajate kombed, kui suured olid honorarid? Peter Lahnsteini raamatu aluseks on aastakümneid kestnud tegelemine maakohaga, kust Schiller pärit oli, tegelemine tema maaisanda Carl Eugeni ja tema kõrgkooliga, mida iseloomustavad heledam valgus ja süngemad varjud kui üheski teises selle aja õppeasutuses. Teiseks on selle biograafia aluseks põhjalikud teadmised 18. sajandi ja 19. sajandi alguse kogu saksa kultuuriala inimeste argipäeva ja elulaadi kohta.

"Sealpool Alpe", need on soojusega ja humoorikalt kirjutatud mälestused ajast, mis on meist tänaseks jäänud kaugele. Autor Maimu Laretei Evéquoz, šarmantne daam ja võluv inimene annab lugejale haruldase võimaluse rännata koos temaga kunagises Eestis, nagu see oli 1920.–1930. aastatel, ta võtab meid käekõrvale, et saaksime nautida Euroopa kõrgseltskonna elu sajandi hilisemas pooles. See oli teistsugune elu, kui "aega oli rohkem", suhtlemised sügavamad, inimeste pilgud peatusid teineteisel pikemalt. Madame M. L. Evéquoz´ raamatus "Sealpool Alpe" esinevate tegelaste galerii on esinduslik: Käbi Lareteile ja Ingmar Bergmanile lisaks astuvad eeslavale keiser Napoleon, Marja Walewska, Tania Tolstoi, prints Napoleon, Ilon Wikland, Neeme Järvi, ooperilaulja Hugues Cuénod, Rex & Mercia Harrison, Dior, Nina Ricci, päevapiltnik Johannes Pääsuke, kirjanikud Henning Mankell ja Andreî Makine, briti lava- ja filmitäht Kenneth Branagh. Maimu Laretei Evéquoz on Eesti Vabariigi suursaadiku Heinrich Laretei vanem tütar, Käbi Laretei õde, Šveitsi omaaegse diplomaadi Raymond Evéquozi abikaasa. Nooruses tegutses ta moeloojana. Maimu elab täna Šveitsis, muinasjutulinnas Vevey's, ja puhkab suvel Pärnus.

Brošüüris tutvustatakse originaaluuringuid, mis on teadus- ja arendusprojekti "Mitte-eesti noorte integreerimine Eesti ühiskonda" lähtealuseks. Sisu: Väärtusteadvus ja rahvuslik identiteet Avalik arvamus ja integratsiooni perspektiivid Integratsiooni majanduslikud ja regionaalsed aspektid Integratsioon ja haridus Vene laps eestikeelses keskkonnas. Pilootprojektide kogemusi Rahvussuhete arengu võimalikud teed

Kiirest ajagraafikust ja pikkadest tööpäevadest tingituna võib armastuse väljendamine teisejärguliseks muutuda. Me unustame öelda komplimente, teha kingitusi või lihtsalt emmata. Tundub, et asju, mis väljendavad armastust, ei tehta või ei jõua need pärale. See on raamat armastuserääkimisest ja selle kuulmisest. Ei mingit trikitamist. Ei mingit psühhoanalüüsi. Ainult sellest, kuidas väljendada armastust oma kaasa armastuskeeles. Raamatut „Armastuse viis keelt“ on müüdud rohkem kui 10 miljonit eksemplari ja see on kujundanud ümber lugematul arvul suhteid. Ideed on lihtsad ja selged ning huumoriga vürtsitatud, tehes selle raamatu ühtaegu nii praktiliseks kui ka isiklikuks. Lugejat inspireerivad elust võetud lood ja julgustab arukas lähenemine. Seda raamatut lugedes tunneme, justkui oleksime jalutuskäigul oma elutarga sõbraga. See muudab alatiseks meie suhteid juba hetkest, mil raamatut lugema hakkame.

Ärme jäta surres auke kosmose pinnale.

Väljudes sulgege uks.

Väljudes kaotage usk.

Ärme jäta oma sulgi laokile võõrastesse magamistubadesse.



Katkend luuletusest "eeskiri"

"Ei ühtegi kerget päeva" on tõetruu kirjeldus maailma kõigi aegade ühe tagaotsituima mehe Osama bin Ladeni tabamise operatsiooni kavandamisest ja läbiviimisest. Jutustuse on kirja pannud terroristide võrgu juhi tabamises osalenud eriüksuslane Mark Owen, kes oli koos oma lähemate kaasvõitlejatega tunnistajaks bin Ladeni viimastele eluhetkedele, ning ajakirjanik Kevin Maurer. Raamat viib lugeja otse keset USA terrorismivastase sõja lahinguvälja ja kirjeldab nii maailma ühe parima eliitüksuse argipäeva kui selle tegevuse tipphetki. Lugu algab kopteriõnnetusega, mis oleks Owenile peaaegu saatuslikuks saanud, ning lõpeb Bin Ladeni surma kinnitava raadioside seansiga. Nende sündmuste vahele mahuvad kaasakiskuvad lood sellest, kuidas eriüksuslased end pidevalt kõige rängemate füüsiliste ja vaimsete katsumustega proovile panevad. Owen jutustab suurest hulgast varem avalikustamata missioonidest, mis heidavad valgust eriüksuse elule, tööle ning arengule pärast 11. septembri sündmusi, ning kirjeldab ka erioperatsioone, mis varem avalikkuse ette ei ole jõudnud. Lugu ilmestavad autori fotod ja põhjalikud skeemid Osama bin Ladeni tabamise operatsioonist. "Ei ühtegi kerget päeva" on haarav jutustus me lähiajaloo ühest silmapaistvast sündmusest, millest on saanud ülemaailmse terrorismivastase võitluse oluline verstapost.

Deborah Levy on Briti kirjanik, kes alustas luuletaja ja näitekirjanikuna, mitu tema näidendit lavastati Royal Shakespeare Companys. Viimastel aastatel on ta üha enam esile tõusnud proosakirjanikuna ning kõik tema romaanid on äratanud suurt tähelepanu. Ta on avaldanud ka triloogia, mida ise nimetab elavaks autobiograafiaks, sest ta ei ole neid raamatuid kirjutanud mitte tagantjärele tark olles, vaid keset elutormi. Romaani "Mees, kes nägi kõike" alguses on noor ajaloolane Saul Adler kutsutud kommunistlikku Ida-Berliini uurimistööd tegema ning ta on nõustunud vastutasuks näitama sealset elu soodsas valguses. Ta tahab viia oma tõlgi biitlite fanaatikust õele kingituse – foto endast Abbey Roadi ülekäigurajal. Foto tegemise käigus saab Adler kerge löögi mööduvalt autolt ja see osutub tema elukäiku muutvaks vahejuhtumiks. See romaan on siiski palju rohkem kui ühe edevavõitu ajaloolase isiklik lugu, see näitab, kui raske on inimestel näha selgelt iseennast ja teisi. Levy käsitluses peegeldavad isiklik ja perekonnalugu ajalugu, raamatus põimub realism unenäolisuse ja kujutlustega, inimesi saadavad kujuteldavad ja tegelikud reetmised, tegevus kulgeb 1988. aastast 2016. aastasse. Deborah Levy on ise öelnud, et tema meelest on kirjanduse mõte kujutada inimese kõhklust nii suhetes kui ka suurte ühiskondlike muutuste keskele sattununa.

Neli senitundmatut C.R. Jakobsoni käsikirja - muuhulgas esimene eesti näidend "Kuuno ja Salme".

Madise-sarnaseid väga andekaid loojanatuure läheb karjade kaupa elust läbi, ilma et neil õnnestuks ennast tõestada. Miks peaksin ma laskma märkamatult unustusse vajuda oma poja andel, kui just tema sobib näiteks ja nii-öelda esindajaks ja eestkostjaks paljudele endasarnastele? Mati Hint

Käesoleva väljaande aluseks on kirjaniku Ajaloolistes jutustustes (1964) avaldatud tekst, mis omakorda tugineb autori eluajal ilmunud Tasuja väljaandele (1921, kaanel 1922).

"Mati Unt lõpetas Tartu VIII Keskkooli 1962. aasta kevadel ja õpib praegu TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonnas. Naiivse romaani "Hüvasti, kollane kass!" andis ta Tipa-tapa toimetusele kohe peale kooli lõpetamist. Romaan oli valminud viimastel koolikuudel neist saadud vahetutest muljetest ja mõtetest."

"Ma ei kirjuta teoloogidele ega filosoofidele, vaid tavalistele inimestele. Mu eesmärk on edasi anda selge arusaamine uuest elulaadist, mida pakkus tundmatu galilealane kaks tuhat aastat tagasi," kirjutas Billy Graham esimese väljaande eessõnas. Billy Graham (s. 1918) on vaieldamatult 20. sajandi suurim äratusjutlustaja ja kristluse levitaja.