Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Eduard Heinlal on olnud pilku omaaegse kulturi jäädvustamiseks, eriti noorpõlvepäevi meenutades. Tema kirjeldused Tuhala ja Ravila mõisate aianduse kohta ei ole mitte ainult nauditavad lugeda, vaid aitavad paremini mõista 20. saj. alguse Eesti mõisakultuuri. Märkmed ärimees Johannes Jänese lillekasvatuse kohta revolutsioonilises Peterburis lisavad oma pintslitõmbeid Eesti kultuuriloo pildile. Kõike seda on kirjutaja vaadelnud inimliku kaasaelamisega. Heinla on kirjutanud oma mälestused elutarga heatahtlikkusega, milles ei puudu ei tõsimeelsust ega sõbralikku muigamistki.

Enn Tõugu (snd 1935) on eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Saatus on teda viinud asumisele Venemaale Kirovi kanti, laagri lastekodusse, kuid edaspidi ka Kremlisse rahvasaadikute kongressi saadikuks, Rootsi kuningriiki professoriks ning tagasi Eestisse küberkaitset korraldama. Sellest, ühtlasi tema lähedastest ja inimestest, kellega ta on koos töötanud, purjetanud, jahti pidanud ja sõbrustanud, ongi käesolevas raamatus juttu. See lugu on kui mitmevaatuseline etendus, milles autoril on täita peaosa. Vaatemängu lavakujundus vaheldub alates sõjaeelsest Eesti Vabariigist ja sõjaaegsest Venemaast kuni Rootsi heaoluühiskonnani ja uue sajandi Eestini välja, millele aitab toone lisada rikkalik fotomaterjal. Autor ütleb: „See lugu on kirjutatud minu lastele ja lapselastele ning nende lastele. Eelkõige noorematele, kes vist ei teagi, näiteks, et minu vanemate noorusajal oli petrooleumilamp kõrgtehnoloogiline valgusallikas, mis oli just jõudnud tulla küünla- ja peeruvalguse asemele. Minu lapsepõlves oli elektrivalgus hakanud levima, kuid polnud veel kaugeltki kõikjale jõudnud. Ka ühiskond on palju muutunud minu eluaja jooksul. Kirjutasin oma tegemistest ja enda silmade läbi nähtud oludest mitmes väga erinevas ühiskonnas. Eesmärgiks pole olnud millegi dokumenteerimine, pigem üldisest olustikust ja minu isiklikest seiklustest ja muljetest jutustamine, mistõttu mitmed tegelasedki selles loos on nimetatud ainult eesnimedega.”

1927 jaanuar: 2. päev, Haag, Hotel Witteburg Tulime eile õhtul. Olen voodis. Kaks nädalat olin influentsas ja lõpuks sain igemepõletiku. Üks põsk on kahtlaselt paistes ja suu viltu, kuigi otsene valu nüüd on kadunud. Kuidas homme saan minna hoovivastuvõtule, seda ei tea! Muidu naudin. Naudin kahekesi-olekut Oskariga, ta mehisust ja õrnust, hoolitsemist. Tuhandel viisil osutab ta mulle tähelepanu. - Naudin mugavat hotellituba vanniga, siidtekkidega, täielist rahu. Eelmine aasta on niisiis möödas - ühes oma suurte elamustega. 3. päev Jäin koju, see tähendab - hotelli sängi, kuna Oskar läks kuninganna vastuvõtule. Loen Marcus Aureliuse "To Himself" - Enesele - mille sain jõuluks Mrs. Hancock'ilt. Loen, lehitsen siit-sealt. Tunnen, et olen leidnud sõbra, nõuandja ja lohutaja, vist kuni surmavoodini. See raamat saab mind kaastama. Ja siiski - kas see lohutaks neid, kelledel pole elus midagi olnud? Marcus Aurelius on kõike kogenud, võimu ja voli ja kuulsust, ja läbi selle näinud tühisuse nägu, ta elu on olnud rikas, täis võimu joovastust ja talle pole jäänud enam muud kogeda kui surm. ..."

Inimesena oli Adele Reindorff sirgjooneline. Ta on kasvanud ja arenenud koos oma ajaga, koos teda ümbritseva ajaga, sest ta on alati elanud avara südamega ja käinud oma kunstnikuteed lahtiste silmadega.

120-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

Ühe sõjapõgeniku autobiograafiline jutustus. "Kõik sündmused selles raamatus on ka tegelikult olnud, kuid tegelaskujud on autori fantaasia, nii et igasugune sarnasus tõeliselt elanud inimestega on puhtjuhuslik."

Vene keeles sõna "kodu" puudub. Inglane ütleb : "My home is my castle." Selles raamatus esineb nimi "Lõusa" 62 korda.

Ants Antsoni elulooraamat

"Väike kalaraamat" on väga hea abiline algajale kalamehele või lihtsalt kalahuvilisele. Raamatust leiab 40 Eesti vetes elava kala kirjelduse, tutvustatud on ka kalade elupaiku, sigimist ja toitumist. Raamatu autor Tiit Hunt on zooloog ja loodusfotograaf. Ta on aastaid pildistanud elusaid kalu vees, nii et tema fotodel näeme iga kala oma õigete värvide ja liigitunnustega. Kui kala ei ole võimalik õigesti fotole saada tema loomulikus elupaigas, siis võtab Tiit Hunt pildistades appi akvaariumi.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Ajalooline Tartumaa oli küll kõvasti suurem kui nüüdne maakond, kuid ka praegustes piirides jäävad selle piiresse paljud endised rüütlimõisad. Nii mitmedki mõisahooned on suisa lossid – nagu Alatskivi, aga ka Karlova ja Mäksa. Kaunitele hoonetele pakub lisa sama kaunis loodus ja sellest sünnib harmoonia, mis iseloomustab pea igat siinset mõisaansamblit. Kõrgeid jõekaldaid on ära kasutatud Tähtvere ja Karlova mõisates, samavõrd hunnituid vaateid pakuvad Mäksa, Kastre, Luunja, Kaagvere, Kukulinna ja Kavastu. Kus loodusest jäi väheks, seal tuli istutades, kaevates, ehitisi ja skulptuure püstitades appi inimkäsi, nagu näeme Luke mõisaparki sisenedes, kus kauguses heiastuvat Veenuse kuju valvab morn lõvipaar. See on ilu maailm! Siiski võib mitmel pool jälgi mõisaajastust märgata vaid tõeliselt treenitud silm. See, kes tahab ja oskab näha. Käesolev raamat on rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide praeguse Tartumaa alal asunud rüütlimõisate ajaloost alates nende esmamainimisest tänapäevani. Raamatus jutustatakse ka nende mõisatega seotud tuntumatest aadlimeestest ja -daamidest.

Seda peetakse kõigi aegade edukaimaks äri- ja isiksuse arendamise raamatuks. Väga efektiivse inimese 7 harjumust on terviklik inimlike probleemide lahendamise süsteem, mille alustalaks on printsiipidekeskseks saamine. Seitsme harjumise omandamine aitab lõpetada enesehävitusliku käitumise kodus ja tööl ning on teejuhiks sisemise meelerahu ja usalduse saavutamise teel. Covey otsib inimese käitumise juuri iseloomust ja õpetab avastama ja kasutama sisseharjunud käitumismallide asemel universaalseid, igikestvaid printsiipe. Väga efektiivse inimese 7 harjumust ei ole mitte esmaabivahend, uute tehnikate ja kiirete lahenduste käsiraamat, vaid pigem pikk trepp õigluse, sõnapidamise, aususe ja inimväärikuse printsiipide juurde, mis annavad meile nii kindlustunde kohanemiseks muutustega elus, perekonnas ja töös, kui ka tarkuse ja jõu, et haarata kinni neist võimalustest, mida muutused pakuvad. Dr. Stephen R. Covey on kogu maailmas tuntud ja hinnatud juhtimiskonsultant, perenõustamisekspert, teadlane ja koolitaja. Covey õpetus ja raamatud 33 keeles on au sees Valgest Majast Saudi Araabiani. Covey koolitus toimub maailma enam kui 500 paigas ja sellest võtab igal aastal osa üle 750 000 inimese. See raamat on mõeldud inimesele, kes tahab olla edukas, aga jääda seejuures inimeseks. Sooviks ju suurem jagu meist olla üheaegselt nii edukas kui ka inimlik inimene. Raamat on selle dilemma lahendamise võimalus. Näidatakse väga selgelt, et efektiivsuse võib tagada koostöö, kus võidavad kõik osapooled. S. Covey raamat süstib optimismi eestlasele, kes tahab jääda ausaks keerukas ärimaailmas (Voldemar Kolga, TPÜ psühholoogiaprofessor). Eesti on läbinud esimese varakapitalistliku arenguetapi ja paljudel on tekkinud küsimus: kuidas edasi? Covey mõtestab lahti ja korrastab eetilised ning üldinimlikud printsiibid, mis aitavad meil endas selgusele jõuda. Väga õigeaegne ja vajalik raamat kõigile neile, kes tahavad elus edasi jõuda ja on enda vastu nõudlikud (Peep Aaviksoo, Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees). 3. täiendatud ja ümbertöötatud trükk.

Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on muuseum Tartu Ülikooli peahoones. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib Zeusi reeglite vastu ja ta ei tohi osaleda aulamängudel enne, kui teeb ühe heateo oma südamest. Aga see polegi nii kerge...

"Vanemuise väits" on salaselts Rampsu 11. juhtum. Eesti Rahva Muuseumis pandi toime jultunud kuritegu – keegi varastas väärtusliku dekoratiivnoa. Varas tegutses Aleksis Kivi "Seitsme venna" etenduse ajal, kui "Uurali kaja" näituse valvesüsteem oli välja lülitatud. Muuseumidirektori palvel hakkavad rampslased asja uurima. Kas kurikael on ERMi töötaja, muuseumikülastaja või hoopis keegi etenduse ajal ringi hulkunud inimestest? Mida kujutab endast Tartu toiduklubi? Põhjalik detektiivitöö ja väike kavalus aitavad ka seekord salaseltslastel süüdlase kinni nabida.

Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles lasteraamatuid. Tema esimene raamat "Varastatud oranž jalgratas" (2008) on tänaseks samanimelise lastetükina Eesti Draamateatris lavalaudadele jõudnud. Kuldne Lurich on kuues seiklusraamat, kus Supilinna noordetektiivid lahendavad kõige raskemat juhtumit, mis neile ette tulnud. Tartu Spordimuuseumist kaob salapärastel asjaoludel kuldne Georg Lurichi kuju. Politsei on nõutu, nagu ka muuseumi personal ning appi kutsutakse salaselts Ramps - vennad Olav ja Anton, sõbrannad Sadu, Reilika ja Mari ning loomulikult ka Mati, detektiivininaga Prantsuse buldog.

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.