Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Inglise kirjaniku Mary Wollstonecraft Shelley (1797 – 1851) teos kuulub ulmekirjanduse klassikasse. Vanade õudusjuttude laadis põnevasisuline romaan seab eesmärgiks inimloomuse vaatlemise; olulisel kohal on eetiline probleem looja vastutusest oma loomingu ees.

Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid.

Norra kirjanikul Björnstjerne Björnsonil (1832-1910) on Henrik Ibseni kõrval tähtis koht nii Norras kui ka väljaspool, kuuludes tähtsamate maailmakirjanduse meistrite hulka realistlik-naturalistliku ajajärgu ühe juhtivama kujuna. Autor pühendab palju tähelepanu positiivse, loodusteadustega leppinud usuelu küsimustele, positivistlikule kasvatusele, abielureformidele, naisliikumisele ja üldse ühiskonnaelu tervendamisele. Neid sihte taotleb kujukalt ka romaan "Jumala teedel" (1889), kus autor praktilisi päevaprobleeme käsitleb sellise hooga, et probleemid kujunevad elavaiks inimesiks.

Maailmasõja suurimad ja hävitavamad lahingud toimusid läänerindel, kus liitlaste ja Saksa sõjalised jõud kohtusid suurteks heitlusteks. Kolonel Campagne'i memuaarid viivad lugeja neile maailmasõjaaegseile suurimaile lahinguväljadele – Marne'i ja Verduni alla, kirjeldades sealsete võitluste koledust ja hävitustööd. Need tegeliku sõjamehe mälestused Maailmasõja suurimaist lahinguist annavad eesti lugejaile omakordselt ulatuslikuma ülevaate sõjakoledustest läänerindel. Campagne ei jutusta neid sõjasündmusi mitte sõjateaduslikust vaatepunktist lähtudes, vaid kõige lihtsamal ja inimlikumal viisil, pühendades tähelepanu peamiselt neile paljudele kaevikumeestele, kes olid tõmmatud kaasa tegema riikidevahelist suurt sõda. Campagne'i lugedes me mõistame nende lihtsate sõdurite kangelasmeelt, kes oma kohal võitlesid ja surid. See raamat on õiglane hinnang rindesõduri õilsast suurusest ja vaprusest, asjalik ja erapooletu, tihti isegi karm nagu sõduri saatuski.

Erootilis-romantilise saaga teises osas on Ana Steele, kes on heitunud noore ärimehe Christian Grey süngetest saladustest, nende suhtele kriipsu peale tõmmanud ja alustanud karjääri ühes USA kirjastuses. Ent iha Grey järele valitseb ikka veel kõiki ta mõtteid ja kui Grey tahab suhet jätkata, ei suuda ta sellele vastu panna. Varsti saab ta oma rikutud, kompleksidega ja nõudliku Viiekümne Varjundi piinavast minevikust teada rohkem, kui oleks eales lootnud. Samal ajal kui Grey võitleb sisemiste deemonitega, peab Ana tegema elu tähtsaima otsuse. … Ja seda saab teha vaid tema üksi …

Tänapäeva ühe tuntuima prantsuse kirjaniku, 2002. aastal maineka Goncourt'i kirjanduspreemia pälvinud Pascal Quignardi (s 1948) romaani "Kõik maailma hommikud" peategelasteks on 17. sajandi kuulus prantsuse vioolameister Sainte Colombe ning Louis XIV õukonnamuusik ja helilooja Marin Marais. Autorile iseloomulikus äärmiselt napis ja samas väga poeetilises stiilis jutustatakse muusikute elust, loomingust ja armastustest. 1991. aastal valmis romaani põhjal ka ülimenukas film (režissöör Alain Corneau).

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Raamatusse on kogutud suure ameerika satiiriku Mark Twaini usu- ja kirikuvastased teosed. «Kirjad Maa pealt» jäid üle viiekümne aasta lugejatele tundmatuks ning nad nägid päevavalgust alles 1962. aastal New Yorgis. Raamatusse on kogutud ka teisi ateistlikke jutustusi, esseesid, pamflette, mis iseloomustavad autorit kui veendunud ateisti, leppimatut võitlejat julmuse, ebaõigluse ja silmakirjalikkuse vastu. Originaali pealkiri: Letters from the earth

Kodumaine huumoriklassika, muuhulgas on siin paremik Harri Lehiste “Kodanik Männikese lugudest” ning 70-ndatel aastatel loodud populaarsest Tsäbovõitra-sarjast. Suurepärane raamat neile, kes oskavad hinnata nõukogude korda pilavaid tekste.

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta võib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et kõik juhtus täpipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see võib osadele tunduda „tõde ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on tõestisündinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult püüdis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaõnnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.

„Olgu jumal armuline süütalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu mägikits, külg ees peab ta ronima mööda elu püstloodis nõlvu, üles, üles, kõrgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, kõige maitsvam kõikidest, sinna, kuhu pole roninud ühegi kitse jalg, maailm on kuri ja värviline: selle kurjuse võidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad võidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud järgmised põlved, järgmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”

*

Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola näitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa küll vist valmistati Tallinnas. Mõneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta võtab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Väga lõbus!

Mart Juur

Paljud isad on oma lapsi õhku hüpitanud või siis käest ja jalast riputades lennuki asendis keerutanud. Tavaliselt on harjutusvara sellega piirdunud. Käesolevas raamatus on välja toodud 152 erineva raskusastmega harjutust rohkem kui 400 värvipildiga. Siin on kirjeldatud nende sooritamist, õigeid haaramise asendeid ja turvalisi abinõusid. Raamatu autor on teinud neid harjutusi oma viie lapsega ning õpetanud treeningrühmades teistele peredele, kellest andekamad on ka kõige raskematega hakkama saanud. Esimestel eluaastatel on vähe harjutusi, millega laps iseseisvalt toime tuleks. Lapsevanema abiga saab aga isegi vastsündinud imik võimelda. Üldfüüsilisele treeningule lisandub hea kehaline kontakt ja suhtlemine, mis aitab lähendada kogu perekonda.

"Valekoidik" tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturuutoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik. John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirjamees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor. Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev "Valekoidik", mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on "globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast".

Tartu Ülikooli emeriitprofessor, maailmamainega gastroenteroloog, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige dr med Kaljo Villako kuulub põlvkonda, kellele oma riik oli kaheldamatu reaalsus ja kellel oli õnn käia koolis ning ülikoolis vabas Eestis, kuni lõppeva 20. sajandi suurimate roimarite sobing sellele kõigele vägivaldse lõpu tegi. Hitleri ja Stalini vanglaid seestpoolt näinuna, 1944. a hilissuve meeleheitlikus vastupanuvõitluses osalenuna paneb professor Villako oma mälestuste esimese osa lõpp-peatükile tähendusliku pealkirja Katabasis ('allaminek'). See protsess on üksikasjades kirjas tema mälestusteraamatu teises köites. Seni aga rändame 1920., 1930. ja 1940. aastate Tartus ning mujalgi, kohtame inimesi, kelle nimed on tuttavad entsüklopeediate ja ajalooraamatute lehekülgedelt ning elame kaasa noore arsti kujunemisteele, mida isik ja saatus muutsid keerukamaks, kui on tavaliselt.

"Sõja seadused" koondab ühtede kaante vahele muistse Hiina väejuhi ja mõttetarga, maailma sõjateaduse alusepanija Sun Zi ning tema järeltulija Sun Bini kommenteeritud tekstid. Enam kui kaks tuhat aastat tagasi loodud teosed on ammu saanud nii Idas kui ka Läänes hinnatud sõjateaduse klassikaks. Neil on aga ka laiem kultuuri- ja mõttelooline tähendus. Peale sõjaväelaste leiavad "Sõja seaduste" aegumatust varasalvest juhiseid ja inspiratsiooni poliitikud ja ühiskonnategelased, psühholoogid ja majandusinimesed, filosoofid ja humanitaarid. Mõistagi paeluvad need teosed ka Hiina kultuuri ja ajaloo huvilisi laiemalt. Eesti keelde on "Sõja seadused" tõlkinud Märt Läänemets. Käesolevast parandatud ja täiendatud väljaandest leiab nii põhjaliku saatesõna ja kommentaarid, täiendava kirjanduse valiknimekirja kui ka märksõnade registrid.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

Prosaistina tuntud Mudlumi kaasahaarav kriitikakogumik koondab seitsme aasta jagu valitud kaastöid eesti kultuuriväljaannete spektri eri osadele Nihilist.fm-ist Vikerkaareni. Käsitletud on nii kõrg- kui ka kergkirjandust, nii Loomingu Raamatukogus ilmunud tõlketeoseid kui ka luulet, nii Meelis Friedenthali kui ka Mikk Pärnitsat, nii Andrus Kivirähka kui ka Onu Bellat. Autor ise ütleb, et kuigi välja näeb raamat väga soliidne, on ta sisult üpris lõbus ja "kriitika" asemel kuulub rohkem kategooriasse "räägin sellest, millest tahan ja mis meeldib". Seega leiab "Ümberjutustajast" ka metakriitikat, mõne teatri- ja filmiarvustuse ning mõned esseedki – aga millest Mudlum ka ei kirjutaks, teeb ta seda ikka ühtviisi humoorikalt, inimlikult ja lugemisnaudingut pakkuvalt, mistõttu sobib kogumik kindlasti ka laiemale lugejaskonnale.