Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"... mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi "juturaamat"! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale... Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje... kui range ajaloolise dokumendi." H. Kruus Sisu: Noorele sõbrale Varahommikustel radadel Minu esimene kodu Aken ja uks Isa, ema Maailm hakkab avarduma Parri Lauavabrikus Kuidas Härga nukk kleidi sai Äpardus rublaga "Vares vaga linnukene" sakste jõulupuul Esimene koolitalv Unustamatu öö Uued suved ja talved Esimene suvi Tollil Jõune külakoolis Naabreid ja sugulasi Kooliõpetaja Villem Sikk Kursi kihelkonnakoolis Aasta, mis äratas Saadjärve ministeeriumikoolis

Mälestused elust Võru linnas aastail 1900-1905.

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

 

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud suurejoonelise näitusega "Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv" ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid on välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest. Lisaks avaldame siin ka 2014. aasta suvel Narva- Jõesuus toimunud rahvusvahelise arhitektuuripärandi dokumenteerimisprojekti VERNADOC tegevust tutvustavaid materjale.

"Posthobustel Jõhvist Rooma" sisaldab esseid uudsetest ning seni unustusse jäänud probleemidest: kirjanike Rooma-reisidest meie maalt, pealegi veel nii varastel aegadel kui hobusõidukite-perioodil, enne raudteede tulekut. Hoopis sagedamini kui lõunamaareisidele tuli neil kaugeil aegadel asuda kaugele teekonnale ida suunas - Siberisse, tuhandete verstade taha. Küüditamisi toimetati kibitkadega, mõned vangid pidid kogu teekonna marssima jala. Kirjandussotsioloogilises arutluses Juhan Liivi mõjuloost selgitatakse põhjuseid, miks Liiv, kes eluajal oli luuletajana peaaegu tundmatu, on saanud meie kõige populaarsemaks luuletajaks. Uusi perspektiive meie rahvushümni saamisloos pakub essee "Isamaalaul", milles näidatakse, kuidas meie hümn on välja kasvanud laulukooride "isamaalauludest".

Lugu Eestimaa naisest, kes võtab end töölt vabaks, et teha vaid seda, mida tegelikult tahab. Nii abistab ta põhumaja ehitamisel, müüb Pärnus keraamikat, sorteerib Austraalias postkaarte, sukeldub Lõuna-Hiina meres, seikleb Malaisias ja Laoses ning proovib ära taluelu Võrumaal.

Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti lähiajalugu ning au ja kiitus autorile selle täienduse eest.

„Veel kord” on Arvi Siia abikaasa Valentina (s 1939) mälestusteraamat oma mehest, 1960.–1990. aastate kirjanduselu varjulisematest külgedest ning kokkupuudetest paljude tollaste kirjanike ja kultuuritegelastega. Mitmete Eesti NSV kultuuriväljaannete juures ajakirjanikuna töötanud Valentina Siia meenutused on põnevad, detailirohked, aga samas ka isiklikud ja vahetud.

Käsiraamatu esimeses osas kirjeldatakse puidu ehitust ja omadusi, puidu liike, puittooteid, puidu kuivamist, samuti ka muid laudsepa- ja mööblitööstuses kasutatavaid materjale: liime, viimistlusmaterjale ja furnituuri. Teises osas on käsitletud puidutööriistu ja -masinaid ning nende kasutamist. Ühtlasi on toodud normid puidu töötlemise kvaliteedi kohta. Kolmandas osas kirjeldatakse seotisi, ehituslaudsepatooteid (uksi, aknaid jm) ja mööbliesemeid. Käsitletud on liimimist, vineerimist, kokkupanekut, mitmesuguseid viimistlusviise, detailide töötlemise, kokkupaneku ja viimistlemise tehnoloogiat, tootmise organiseerimist ja ohutus- ning tulekaitsetehnikat. Raamat on määratud laudsepa- ja mööblitööstuse tootmispersonalile. Teda võib kasutada ka õppevahendina laudseppade ja mööbelseppade kvalifikatsiooni tõstmisel, tööstuskoolides ja tehnikumides, samuti üldhariduslikes koolides polütehniliste teadmiste omandamisel.

"Ma ei kirjuta teoloogidele ega filosoofidele, vaid tavalistele inimestele. Mu eesmärk on edasi anda selge arusaamine uuest elulaadist, mida pakkus tundmatu galilealane kaks tuhat aastat tagasi," kirjutas Billy Graham esimese väljaande eessõnas. Billy Graham (s. 1918) on vaieldamatult 20. sajandi suurim äratusjutlustaja ja kristluse levitaja.

Luulekogu "Näoline" sisaldab nägelikke luuletusi ja samalaadseid mõtisklevaid proosapalu.

"Mati Unt lõpetas Tartu VIII Keskkooli 1962. aasta kevadel ja õpib praegu TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonnas. Naiivse romaani "Hüvasti, kollane kass!" andis ta Tipa-tapa toimetusele kohe peale kooli lõpetamist. Romaan oli valminud viimastel koolikuudel neist saadud vahetutest muljetest ja mõtetest."

"Ei ühtegi kerget päeva" on tõetruu kirjeldus maailma kõigi aegade ühe tagaotsituima mehe Osama bin Ladeni tabamise operatsiooni kavandamisest ja läbiviimisest. Jutustuse on kirja pannud terroristide võrgu juhi tabamises osalenud eriüksuslane Mark Owen, kes oli koos oma lähemate kaasvõitlejatega tunnistajaks bin Ladeni viimastele eluhetkedele, ning ajakirjanik Kevin Maurer. Raamat viib lugeja otse keset USA terrorismivastase sõja lahinguvälja ja kirjeldab nii maailma ühe parima eliitüksuse argipäeva kui selle tegevuse tipphetki. Lugu algab kopteriõnnetusega, mis oleks Owenile peaaegu saatuslikuks saanud, ning lõpeb Bin Ladeni surma kinnitava raadioside seansiga. Nende sündmuste vahele mahuvad kaasakiskuvad lood sellest, kuidas eriüksuslased end pidevalt kõige rängemate füüsiliste ja vaimsete katsumustega proovile panevad. Owen jutustab suurest hulgast varem avalikustamata missioonidest, mis heidavad valgust eriüksuse elule, tööle ning arengule pärast 11. septembri sündmusi, ning kirjeldab ka erioperatsioone, mis varem avalikkuse ette ei ole jõudnud. Lugu ilmestavad autori fotod ja põhjalikud skeemid Osama bin Ladeni tabamise operatsioonist. "Ei ühtegi kerget päeva" on haarav jutustus me lähiajaloo ühest silmapaistvast sündmusest, millest on saanud ülemaailmse terrorismivastase võitluse oluline verstapost.

13. sajandi sufi müstiku Rumi luule on mõjutanud kogu maailma. Tema luulevalimiku ilmumine eesti keeles on suursündmus, Doris Kareva vahendusel saab 800 aasta tagune sõnum uue värskuse.

Käesoleva väljaande aluseks on kirjaniku Ajaloolistes jutustustes (1964) avaldatud tekst, mis omakorda tugineb autori eluajal ilmunud Tasuja väljaandele (1921, kaanel 1922).

Sellest raamatust leiad praktilisi, rakendatavaid lahendusi igapäeva probleemidele, mis takistavad sul saavutada sinu maksimaalset potentsiaali. Lihtne, otsekohene sõnum näitab, kuidas:

• 
  Tugevdada oma positiivset suhtumist
  Avastada võtmed eduks
  Võita ebaõiglast kriitikat
  Muuta pinge rahuks
  Hakkama saada mentaalse konflikti ja süütundega
  Pöörata mure motivatsiooniks
  Haarata uuesti kinni oma visioonist, uuendada oma unistusi

 

Edwin Louis Cole on rahvusvaheliselt tunnustatud lektor, avalik kõneleja, televisiooni persoon ja bestselleri autor – juhatab koosolekuid ja seminare, julgustades inimesi mõistma oma potentsiaali ja välja sirutama oma maksimumini igal elualal. Tema raamatud on suure nõudlusega, sest printsiibid, mida ta esitab, muudavad põhjalikult inimeste arusaamu oma probleemide lahendamisest.