Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

"Raamat “laulan laevatäie” on poeetiline ja isiklik fotoraamat eesti laulukultuurist. Raamat koosneb fotodest, tekstidest, laulusõnadest ja luuletustest. Fotograafiks on Sabine Burger, kes vaatab eesti kultuuri väljastpoolt tulnud šveitslase vaatenurgast, kuid tekstid on loodud eestlase sisemisest perspektiivist. Lugude autorid tutvustavad oma tekstides väga isiklikke ja poeetilisi vaatenurki laulmisele. Lauri Sommerit huvitab arhailistesse lauludesse kätketud maailmapilt ja tema isiklik suhe laulmisega. Valdur Mikita mõtiskleb looduse ja laulmise põimumise üle, kirjutab metsade helimaastikest ja eesti keele seostest meloodiatega. Ajaloolisi ja poliitilisi seoseid harutab Eero Raun. Kristiina Ehin pajatab seevastu fiktiivsesse ajalukku kuuluva loo naistest, kes tahtsid minna esimesele laulupeole, kuid keda sinna ei lubatud. Nõukogudeaegsetel laulupidudel kogetud tunnet meenutab Ly Seppel. "

Inimesena oli Adele Reindorff sirgjooneline. Ta on kasvanud ja arenenud koos oma ajaga, koos teda ümbritseva ajaga, sest ta on alati elanud avara südamega ja käinud oma kunstnikuteed lahtiste silmadega.

Henning von Wistinghausen töötas 36 aastat Saksamaa Liitvabariigi diplomaadina. Kõigest mõni päev pärast Eesti taasiseseisvumist asus ta ametisse Saksa suursaadikuna Eestis, jäädes sellele ametikohale kuni 1995. aastani.

Autor on pärit sellisest baltisaksa perekonnast, kelle kodumaaks oli 300 aastat Eesti. Põhitöö kõrvalt on ta koostanud ja avaldanud uurimusi Eesti ajaloost. Oma mälestustes, mis hõlmavad nii Leningradi Saksa peakonsuli aega kui ka Tallinna-aastaid, vaatleb Wistinghausen Eesti kui endise Nõukogude liiduvabariigi nüüdisaegseks demokraatlikuks turumajanduslikuks õigusriigiks muutumise protsessi ja Eesti naasmist maailma riikide ühendusse. Selles seoses räägib ta ka Saksa-Eesti suhete taastamisest ja inimestest, kes nendel aastatel selles tegevuses osalesid.

Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud ballettmeistrist ja lavastajast, Eesti NSV rahvakunstnikust Ida Urbelist (1900-1983) annab ülevaate selle mitmekülgse loovisiku huvitavast, teatrile pühendatud elust. Ida Urbeli pikk loometee jaguneb põhiliselt kaheks perioodiks: 1921-1935 oli ta "Ugala" tantsu- ja liikumisjuht ning 1935-1983 "Vanemuise" ballettmeister, ooperi- ja operetilavastaja. Andeka kunstniku lavastuste kaudu tutvustatakse ühtlasi eesti teatritantsu ajalugu, kõrvuti autoritekstiga leiab lugeja Ida Urbeli ning tema kolleegide värvikaid meenutusi ja väljavõtteid ilmunud arvustustest.

Loodusteadlase ja embrüoloogia rajaja elust fotoalbum, pühendatud Baeri 100. surma-aastapäevale

Raamat räägib lauljast ja pianistist Therese Raidest, kes Hermine Marie ja August Masingu tütrena sündis 19. veebruaril 1921. 1944. aastal, mil Nõukogude Liit vallutas teistkordselt Eesti Vabariigi, põgenes suur osa eesti kunsti- ja vaimueliidist okupatsiooni eest pakku. Sel keerulisel ajajärgul algas Therese Masingu tähelend Estonia teatri lavalaudadel. Ilma erilise vokaalkoolita, vaid looduse poolt valmistatud häälega sai Theresest üleöö kunagise Estonia primadonna Milvi Laidi mantlipärija ja tolle aja operetisära elushoidja koos teiste staaridega, nagu Paul Pinna, Lully Wirkhaus, Paul Mägi, Georg Ots, Endel Pärn jt. Aastatel 1944–1948 säras Therese opereti kuldklassika rollides, kui Estonia laval etendusid "Silva", "Montmartre'i kannike", "Kolm musketäri", "Kõrvelaul", "Kerjusüliõpilane" jt. Therese Raide on saatnud klaveril paljusid täna tuntud klassikalisi vokaliste. 1948–1978 oli ta Linda Sauli õpilaste kontsertmeister Tallinna Konservatooriumis. Hiljem tegutses ta muusikaõpetajana ja -ansambli juhina kultuurisõbralikus Kirovi nim. kalurikolhoosis. 1987. aastal alustas tegevust tema juhitud Muusikasalong, kes kogus kiiresti populaarsust, kümne tegutsemisaasta jooksul anti kokku viissada kontserti. Sellest kõigest jutustab raamatu autorile proua Raide ise, sekka fotosid ja kaasaegsete mälestusi.

Ruth Maier sündis 1920. aastal Viinis. Ta põgenes Teise maailmasõja eest Norrasse, kuid suri Auschwitzi küüditatuna 1942. aastal, vaid 22 aasta vanuselt. Päevikut pidas Ruth Maier kogu elu, kirjutades esimesed teadaolevad märkmed juba 12-aastaselt. Tema ülestähendused annavad ettekujutuse otsiva vaimuga ja haritud, laia kunstihaardega noorest inimesest.

Jan Erik Voldi koostatud raamat "Ruth Maieri päevikud" alapealkirjaga "Juudi põgenik Norras" on valminud ligi 1100 lehekülje päevikukäsikirjade ja 300 lehekülje kirjade põhjal. Lisaks sisaldab raamat ohtralt fotosid ja Ruthi enda joonistusi.

Raamat on välja antud teeneka spordipedagoogi ja õppejõu ning mitmete võimlemisalaste raamatute autori Uno Sahva (1925-1996) 80. sünniaastapäevaks. Teose koostaja professor Eduard Vääri on üle 45 aasta olnud Uno Sahva kaaslane ülikoolis, spordisaalis, suusamatkadel, Mustametsas ja perekondlikel koosviibimistel. "Materjal liigendatakse kaheks suuremaks osaks, milles omakorda on alajaotused. Esimene osa sisaldab materjali Uno Sahva perekonnaloost, õpingutest, tööst õppeasutustes ja spordiorganisatsioonides ning võimlemise massiüritustes. Teine osa on meenutuslik, Uno Sahvast kirjutavad töökaaslased, sõbrad-tuttavad, perekonnaliikmed, õppejõud-võimlejad ja Mustametsa sporditare veel elavad inimesed. Uno Sahva kohta võib öelda, et ta pakatas elujõust, et ta põles särava leegiga. Sellega haaras ta kaasa paljusid ennast kehaliselt ja vaimselt tugevdama. Samas jõudis ta avaldada teoreetilisi ja praktilisi teoseid ning õppevahendeid, oli sadade ettevõtmiste algataja ja läbiviija. Temal oli käsitamatu võime sütitada masse, neid õpetada ja juhtida - ta oli spordi- ja rahvamees." Eduard Vääri

Väravajoonel on spordiraamat sõna otseses mõttes. Kogu raamatu tegevus toimub ühe Soome kõrgliiga jalgpallimängu ajal. Raamatu minategelane, 18-aastane väravavaht Kalle Salonen saab esimest korda mängus platsile, kuid rõõm on üürike, sest tema treener Hese Peltomaa teeb talle ettepaneku osaleda kahtlases kokkuleppes.

Seda peetakse kõigi aegade edukaimaks äri- ja isiksuse arendamise raamatuks. Väga efektiivse inimese 7 harjumust on terviklik inimlike probleemide lahendamise süsteem, mille alustalaks on printsiipidekeskseks saamine. Seitsme harjumise omandamine aitab lõpetada enesehävitusliku käitumise kodus ja tööl ning on teejuhiks sisemise meelerahu ja usalduse saavutamise teel. Covey otsib inimese käitumise juuri iseloomust ja õpetab avastama ja kasutama sisseharjunud käitumismallide asemel universaalseid, igikestvaid printsiipe. Väga efektiivse inimese 7 harjumust ei ole mitte esmaabivahend, uute tehnikate ja kiirete lahenduste käsiraamat, vaid pigem pikk trepp õigluse, sõnapidamise, aususe ja inimväärikuse printsiipide juurde, mis annavad meile nii kindlustunde kohanemiseks muutustega elus, perekonnas ja töös, kui ka tarkuse ja jõu, et haarata kinni neist võimalustest, mida muutused pakuvad. Dr. Stephen R. Covey on kogu maailmas tuntud ja hinnatud juhtimiskonsultant, perenõustamisekspert, teadlane ja koolitaja. Covey õpetus ja raamatud 33 keeles on au sees Valgest Majast Saudi Araabiani. Covey koolitus toimub maailma enam kui 500 paigas ja sellest võtab igal aastal osa üle 750 000 inimese. See raamat on mõeldud inimesele, kes tahab olla edukas, aga jääda seejuures inimeseks. Sooviks ju suurem jagu meist olla üheaegselt nii edukas kui ka inimlik inimene. Raamat on selle dilemma lahendamise võimalus. Näidatakse väga selgelt, et efektiivsuse võib tagada koostöö, kus võidavad kõik osapooled. S. Covey raamat süstib optimismi eestlasele, kes tahab jääda ausaks keerukas ärimaailmas (Voldemar Kolga, TPÜ psühholoogiaprofessor). Eesti on läbinud esimese varakapitalistliku arenguetapi ja paljudel on tekkinud küsimus: kuidas edasi? Covey mõtestab lahti ja korrastab eetilised ning üldinimlikud printsiibid, mis aitavad meil endas selgusele jõuda. Väga õigeaegne ja vajalik raamat kõigile neile, kes tahavad elus edasi jõuda ja on enda vastu nõudlikud (Peep Aaviksoo, Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees). 3. täiendatud ja ümbertöötatud trükk.

Raamat annab ülevaate eelmise sajandi ajalugu mõjutanud olulisematest sündmustest. Max Jakobson analüüsib XX sajandi alguses kõige jõukama, harituma ja arenenuma maailmajao Euroopa saatust pärast seda, kui tema kõige vägevamad rahvad meeletutesse sõdadesse tormasid. Lähemalt käsitletakse ka hõimuvelledest soomlaste võitlust rahvusliku säilimise nimel.

Saaremaaga seostuvad meil esmalt kadakad ja tuulikud, suurepärased rannad ning spaad. Lisaks loodusobjektidele on Saaremaal arvukalt ajaloolisi vaatamisväärsusi: kirikud, mõisaansamblid, muinaseestlaste linnused, vanad talukompleksid ning Kuressaare linnus. Albumis on kujutatud Saaremaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumi koostamisel on silmas peetud temaatilist mitmekesisust ja saartele iseloomulike objektide ja tegevuste kajastamist. Piltidel on mõisad, kirikud, koolid, tööstused, sadamad, tuletornid, tuulikud, külad, kõrtsid, samuti rahvakultuur ja saarte unikaalne loodus jms. Piltide esitus algab Muhumaalt, kulgeb üle Saaremaa ja Vilsandi ning lõpeb Ruhnu saarega. Piltide autorite seas on niisugused Eesti fotoajaloo tuntud nimed nagu Johannes Pääsuke, Carl Sarap, vennad Parikased, Nikolai Königsfest, Carl Bulla ja Carl Kirschhoff. Pildiallkirjad on eesti, soome ja inglise keeles. Album on valminud kirjastuse Argo ja Saaremaa Muuseumi ühistööna. Kasutatud on nii Sven Karjahärmi vanade fotode kollektsiooni kui ka Saaremaa Muuseumi rikkalikku fotokogu. Album ilmub kirjastuse Argo sarjas "Vana Eesti: ehitised ja innimesed". 2006. aastast alate on ilmunud 13 albumit.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Kas avatud ühiskond jääb ellu? Kas Euroopa laguneb? Kuidas majanduskriisist jagu saada? Kas eurooplastel on lootust end jälle turvaliselt tunda? "Vasturevolutsioon" mõtestab Euroopa viimaste kümnendite arengut, uurides liberalismi rolli praeguses populismi pealetungis. Populismist on saanud liberaalide lemmikteema, kuid paraku on liberaalid olnud osavamad näpuga näitama kui peeglisse vaatama, kinnitab endine Oxfordi ülikooli professor Jan Zielonka. Autori sõnul tuleb Euroopa liberaalne projekt uuesti leiutada ja luua. Euroopa ei ole kohanenud viimase kolme kümnendi geopoliitiliste, majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega. Euroopa demokraatia-, kapitalismi- ja lõimimismudel ei käi üht jalga uute keerukate linna-, pangandus-, terrori- ja rändevõrgustikega. Liberaalsed väärtused, mis tõid Euroopale pika õitsengu, on reedetud. Emotsioonid, müüdid ja valed on jätnud napilt ruumi arukusele ja lepitusele. Autor uuribki neid Euroopa arengu tahke ja näitab ka väljapääsu labürindist.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.