Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

”Aarete saar” on üks tuntumaid seiklusjutte maailmakirjanduses. Šotlase Robert Louis Stevensoni romaan on rõõmustanud lugejaid juba üle saja aasta ning mõjutanud meie ettekujutust mereröövlitest ja aarete otsimisest.

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

Indrek Hargla uus raamat "Kolmevaimukivi" koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks "Tammõküla viljakuivati" on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt "Suvitusromaan" on ilmunud ajakirjas "Looming". See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan "Mirabilia saladus"), etnoainelisi õudusjutte ("Kolmevaimukivi" ja "Jõulujõud"), klassikaline krimilugu kosmoselaevas ("Per homicidium ad astra"), üllatavaid vaatlusi Eesti ajaloost ("Clemens Fellinus, Rex Estonicum") ja tulevikust ("Osariigi Presidendi kohtumine"). Lugeja kohtub siin mitmete tuntud ajalooliste tegelastega, nagu näiteks Lehola Lembitu, Harald Keres, Albert Einstein, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naan, Isaac Asimov ja Läti Hendrik ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski.

Ütlesin juhile: »Üks takso sõitis just praegu mööda Kaheksandat tänavat ja keeras seal nurga peal paremale. Ma tahan sellele järele jõuda. Ma ei tea, kuhu see takso pärast läks, aga andke gaasi nii palju kui saate – ehk jõuame talle järele:» Taksojuht vajutas gaasi põhja. Kihutasime mööda tänavat, keerasime nurga peal paremale, sõitsime üle ristmiku ja taksojuht küsis: «Kas te tunnete selle takso ära, kui te seda näete?» Mina vastasin: «Jah, ma tean selle numbrit, see on 863.» «Ja mis siis edasi sai?» küsis Mason, kui Della Street rääkimise lõpetas. Della Street tegi põlglikkust väljendava grimassi. «Ma istusingi taksos number 863.»

Raamatus on kolm juttu. Nendest esimene, Olga Mõõgakandja lugu, käsitleb Eesti lähiajaloo inimsaatusi 90ndatel aastatel. Peategelane Olga on hilismigrant, kes abielludes eestlasega õppis ära eesti keele ja püüab sulanduda varakapitalistlikku Eesti ühiskonda. Tema esimene mees sureb kopsuvähki. Siis abiellub ta venelasega, kellest ta lahutab, kui see pärast Eesti isesisvumist läheb Venemaale elama. Kolmas mees tema elus on eestlane Peeter, kelle ema, endine nomenklatuurikommunist, on jutus samuti tähtis tegelane. Turumajandus lõi paljude inimeste elud segi ja nad pole senimaani sellest toibunud. Kaks järgmist juttu käsitlevad elu pärast Teist maailmasõda. "Admirali lend" jutustab nooruki mälestustest, kui tema isa arreteeriti julgeoleku poolt. Sama teemat puudutab ka lühijutt "Verekäkid".

Illustreeritud nõuanderaamat õpetab ja juhatab värsket lapsevanemat, kuidas hoolitseda imiku eest kuue esimese elutähtsa kuu jooksul. Raamat sisaldab praktilisi ja asjalikke nõuandeid kõigi tähtsamate probleemide kohta, alates toitmisest ning lõpetades nutu vaigistamise ja magamisaegadega.

15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal selsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. ÜKS PÄEV. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja nukker armulugu räägib täiskasvanuks saamisest – sellest, kuidas me muutume ja mille poolest samaks jääme. 2009. aastal ilmunud “Üks päev” tõusis järgmisel aastal enimmüüdud raamatuks Suurbritannias ning nüüdseks on see tõlgitud umbes neljakümnesse keelde.

 

Selle filmi põhjal on vändatud samanimeline film aastal 2011 ja Netflixis tuli välja sari "One Day" aastal 2024.

Raamatu aluseks on võetud fääri legend "Beinta ja Peder Arrheboe", mis põhineb ajaloolistel faktidel. Kirjanik on aga legendi vastavalt oma meelelaadile töödelnud ning tema saatuslikus naises Barbaras pole legendi-Beinta kurjust ega pahatahtlikkust. "See on raamat elust ja noorusest, jutustus, mida iseloomustab kelmikus ja võlu, huumor ja poeesia, aga milles ei puudu ka iroonia soolaterakesed ja nukruse põhjahoovus." (William Heinesen)

ULAG oli moodustatud ja organiseeritud eraosanike poolt, kuid sai majanduslikku tuge vähemalt kolme riigi valitsuselt. Nende lõppeesmärgiks oli üliefektiivne terroristidegrupp, mida äärmise vajaduse korral võinuks saata toetama Lõuna-Aafrika üha enam kõikuma löönud režiime. Organisatsiooni kontaktid välismaailmaga olid vähesed, kuid siiski olemas. Samuti oli Londonis üks peen klubi, kust tegelikult võis ULAG-i teeneid tellida. Siiamaani olid nad täitnud vaid ühe tellimuse ja selle tunnistajaks oligi Gunvald Larsson sattunud...

Teleseriaalina tuntuks saanud vaimukas komöödia riigiametnike raskest saatusest Suurbritannias minister James Hackeri enese päevikuna. Järg raamatule «Jah, härra minister».

Staažika ajakirjaniku Stepan Karja ilukirjanduslikus mälestusraamatus toimub tegevus 1950ndate aastate Eestis. Väeteenistusse sattunud maapoisi silme läbi kirjeldatakse elu kroonus, nn rahvusväeosade lõpuaegu, üldisemalt tolleaegset elu nii maal kui suuremas linnas, ajastul, mis nõudis kõigilt harjumatut kohanemist muutuvate oludega.

Piibel koosneb kahest osast – Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Siin raamatus leiduvad piiblilood on lühendatud ja lihtsustatud. Iga jutustuse lõpus on selle sisuga seotud Piibli kirjakohad. Rohkete illustratsioonidega. 2. trükk

Kultuuritragöödia jälgedes. Raamat käsitleb kompartei kolme esimest sekretäri: Karl Säret, Nikolai Karotamme ja Johannes Käbinit. Teoses on muuhulgas kirjeldatud, kuidas Paul Keres kinkis Nikolai Karotammele malendid, soovitades tal teha nendega õigeid käike.

Senini luuletajana tuntud autori esimene proosateos – vormilt romaan kirjades -, milles näiliselt optimistlikus toonis avatakse ühe naise üksinduse, eluigatsuse ja sisemise vastuolulisuse tagamaid, kasutades unenäosümboolikat, kujutluspilte ning ajalisi tagasivaateid.

Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.

"Preili Kojamees" on kirjutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse - päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. H. Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas H. Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi.

Siima Škopi kaunite piltidega Dagmar Normeti lastelood Une-Matist, Päris-Matist ja viimase koerast Tupsist ja teistest, kes vanaema juures mere ääres suve veedavad ja igasugu asju ette võtavad. Õpetlik raamat ilusate piltidega, kust lastel peale huvitavate lugude kuulmise ka kasulikku kõrva taha panna.

Astronoomia XXI sajandi künnisel: maailmapilt, mõisted, ajakorraldus ja arengulugu Astronoomialeksikon jaguneb valdkonniti kaheksaks: astronoomiline maailmapilt, gravitatsioon ja kosmoloogia, taevalaotuse ilmingud, distsipliinid ja mõisted, vaatlusvahendid, uurimisorganisatsioonid ja -asutused, aeg ja kalender, arengulugu ja elulood. Lisaks aine- ja isikuregister. Autor on käsitletava ainevalla esitanud lugejasõbralikult ja viinud ainese raskuspunkti olevikult lähitulevikus oodatavale. Teatmeteos on mõeldud laiale lugejaskonnale.