Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

”Aarete saar” on üks tuntumaid seiklusjutte maailmakirjanduses. Šotlase Robert Louis Stevensoni romaan on rõõmustanud lugejaid juba üle saja aasta ning mõjutanud meie ettekujutust mereröövlitest ja aarete otsimisest.

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

1771. aastal püsib Põhja-Carolina koloonias habras tasakaal, kus ühel vaekausil on rikas koloniaalaristokraatia, teisel sisemaa vaesed uusasukad. Nende kahe rahvakihi vahel seisab aumees, ent nüüd juba ka varakas mees Jamie Fraser. Armsalt Šotimaalt väljasaadetuna on ta siin saanud lõpuks maad, mida on alati ihaldanud. Tema kõrval on ebatavaline teekaaslane, oma ajast ja kohast väljakistud naine Claire, kellel lasub õnnistuse, kuid paraku ka raske koormana imetabane võime teada, mida toob tulevik. Varem on säärane teadmine tõuganud Jamie ja Claire'i ohtudesse, ent aidanud neil ühtlasi pääseda. Nüüd võib see saada vilkuvaks tõrvikuks, mis valgustab neile teed läbi eelseisvate ohtlike aastate, või süüdata tulekahju, mis põletab tuhaks kogu nende ühise elu. "Leegitsev rist" on ühtaegu südantliigutav ja põnev, ajalootruu ja põletavalt kirglik.

Ühel 2006. aasta külmal jaanuaripäeval avastab Rootsi politsei midagi tõeliselt koletut. Väikeses Hesjövalleni linnas on aset leidnud tõeline veresaun. Ainult hullumeelne suudaks nii jõhkral moel tappa kaheksateist inimest. Kui Helsingborgi kohtunik Birgitta Roslin juhtunu kohta loeb, taipab ta äkki midagi ootamatut. Tal on perekondlik seos mitte ainult ühe mõrvaohvriga, vaid peaaegu kõikidega neist. Kuna politsei tammub kohapeal, otsustab Birgitta Roslin ise juhtunusse selgust tuua. See viib ta rännakule ajas kaugele tagasi, 1860ndate Ameerikasse, kus hiinlastest orjatööjõud ehitab lääne- ja idaranniku vahele raudteed. Kuid jäljed viivad ka tänapäeva Hiinasse, riigi kommunistliku partei ladviku juurde.

„Spioon, kes pääses külma käest" on inglise põnevuskirjaniku John le Carré (snd 1931) kolmas romaan, millest sai pärast ilmumist kohe bestseller. Sageli parimaks spiooniromaaniks nimetatud loo tegevus leiab aset külma sõja aegsel Ida-Saksamaal. Romaan jälgib Suurbritannia salaluure ja Saksa DV Abteilungi vahelist julma, kuid haaravat kassi-hiire mängu ajal, mil Euroopat lahutas raudne eesriie ja Berliini müür.

Noor naisdetektiiv uurib salapäraste juhtumite ahelat: ammune imelapse tapmine, tudengineiu jälitamine, kindrali kättemaks, teadlase kadumine. Erakordsete analüütiliste võimetega uurija Anastassia Kamenskaja jõuab keeruliselt põimunud kuritegude lahenduseni.

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama. Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares. Turust on paraku saanud pagulaste elupaik ja juba eakas Vares on vahetanud eradetektiivi töö sissesõidulustimaja öövahi ameti vastu. Vana Vares ei oska aga uneski aimata, milline kohtumine saatusel talle varuks on.

Karl Käsnapuu on tanatoloog ehk surmauurija, keda isiklik surmaga silmitsi seismise kogemus Indias dalai-laama kodulinnas pani küsima, millele me inimestena saame toetuda, kui tuleb otsa vaadata iseenda surmale. Keerulisele küsimusele vastuse otsimine viis ta Lõuna-Mehhikosse ja sealt Tartu ülikooli, kus ta omandas teoloogia ja religiooniuuringute kraadid. Lisaks täiendas end Utrechti ülikoolis bioeetika ja analüütilise sotsioloogia alal. Hollandi teaduspõhine ühiskond koos pikaajalise eutanaasiapraktikaga pakkus surma suhtumiseks omakorda uusi vaateid. Karli teaduslik huvi on hõlmanud surmakultuuri, surmahirmu ning surmalähedasi kogemusi. See raamat tutvustabki surmalähedaste kogemuste olemust, esitledes seejuures üle 30 Eesti inimese kogemuslugu. Kui teema huvitab, vaata lisaks: www.surmalähedasedkogemused.ee Raamatu süžee kulgeb sõnulseletamatus ilmas, millest raamatu autor Karl Käsnapuu on palju lugenud, filosofeerinud, ise kogenud ja kogunud kogemusi. Selle raamatu suur väärtus on eestlaste isiklikud lood, aga ka Karli mõtisklused inimeseks olemise kohta, teadusmaailma võimekusest ja piiratusest ning intrigeeriv fantaasiapilt elu mõttest. Nüüd on ka lugejal võimalus minna koos Karliga retkele ebamaistele radadele. Heidit Kaio, raamatu toimetaja ajakirja Eesti Naine peatoimetaja

Rossmore´is hakkab elu muutuma. See ei ole enam unine iiri linnake, kust noored inimesed laia ilma rändavad. Nüüd on tegu jõuka linnaga, kus plaanitakse uue möödasõidutee ehitamist. See aga peaks kulgema läbi viirpuumetsa, kus asuv kaev on pühendatud pühale Annale ja mille veel on imettegevad omadused. Seetõttu ei ole linnakese elanikud uute ehitusplaanide suhtes sugugi üksmeelel. Sellest soojas ja sümpaatses raamatus jutustatakse armastusest selle mitmesugustes vormides, terve elu kestvast sõprusest, kohtumistest, lahkumistest ja muudest asjadest, millest saabki kokku inimeste igapäevane elu. Miski ei lahene väga kergesti, aga Binchy meelest pole peale surma ka mingeid lahenduseta olukordi, kui inimesed ise lahenduse poole pürgivad.

Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.

Staažika ajakirjaniku Stepan Karja ilukirjanduslikus mälestusraamatus toimub tegevus 1950ndate aastate Eestis. Väeteenistusse sattunud maapoisi silme läbi kirjeldatakse elu kroonus, nn rahvusväeosade lõpuaegu, üldisemalt tolleaegset elu nii maal kui suuremas linnas, ajastul, mis nõudis kõigilt harjumatut kohanemist muutuvate oludega.

Luule pole midagi muud kui olemise väljaütlemine uute sõnadega, mis saavad luua uue maailma, uue võimaluse - Olla. Ma ei tea, kas mul selle raamatuga õnnestub olla, pealegi teises keeles, teises kontekstis ja kogemuses. Mitte midagi ei taha ma seletada. Luule on eluviis, kõne. Mõnikord vaikimine. Luules on palju teest, palju Ajast, sellest Suurest Ajast, mida me ikka püüame projitseerida templi või sõnade kujul, niimoodi seda tühistades ja uuesti luues. Guntars Godinš

Piibel koosneb kahest osast – Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Siin raamatus leiduvad piiblilood on lühendatud ja lihtsustatud. Iga jutustuse lõpus on selle sisuga seotud Piibli kirjakohad. Rohkete illustratsioonidega. 2. trükk

"Preili Kojamees" on kirjutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse - päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. H. Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas H. Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi.

Kultuuritragöödia jälgedes. Raamat käsitleb kompartei kolme esimest sekretäri: Karl Säret, Nikolai Karotamme ja Johannes Käbinit. Teoses on muuhulgas kirjeldatud, kuidas Paul Keres kinkis Nikolai Karotammele malendid, soovitades tal teha nendega õigeid käike.

Ameerika lastekirjanduse klassikasse kuuluv teos (esmatrükk 1900), kus autor hea ja kurja võitlust kujutab teadlikult mahendatud vormis, ilma traditsioonilistele muinasjuttudele omaste paksude värvideta.

Knut Hamsunit peetakse moodsa kirjanduse isaks ning viimase saja aasta üheks kõige uuenduslikumaks stilistiks. Hamsuni mõju on tunnistanud terve rida autoreid, kelle hulka kuuluvad näiteks Thomas Mann ja Ernest Hemingway. Hamsuni kangelased on sageli üksiklased, kes vaatavad elu kõrvalt ja maadlevad iseendaga. Omamoodi on seda ka "Victoria" peategelane Johannes, kes on armunud rikka mõisniku tütresse. Victoria on Johannesele kättesaamatu, sest kuigi temast saab edukas kirjanik, sunnitakse ta armastatu hoopis tulusasse abiellu nagu soovib perekond. "Victoriat" peetakse Hamsuni kõige helgemaks raamatuks ning kirjanik pani selle kangelanna järgi nime ka oma tütrele.